Tähistused , reguleerimine , märklehed.


Tähistused


Power: suurendus(jõud) .Tavaliselt leiate optika kirjeldusest numbrikombinatsiooni, näiteks : 3.5-10x50 või 4x32 .Esimene arv(ud), antud näites siis 3.5-10 ja 4, on suurendus.Fikseeritud suurendusega optikaga , näiteks 4x32, on objekti suurendus 4 korda, s.t. objekt paistab olevat 4 korda lähemal, kui palja silmaga vaadatult.Siit järeldub,et mida suurem arv, seda suurem suurendus.Tänapäeval toodetakse enamus optikaid reguleeritava suurendusega, nagu algul toodud näites 3,5-10.Sellisel juhul saab laskur valida suurenduse, 3.5 kordsest kuni 10 kordseni,vastavalt vajadusele.

 

Suurenduse suuruse valik oleneb sellest ,kus sa jahti pead.Kui pead jahti kohas,kus laskesektor on kitsas, vali fikseeritud väiksema suurendusega optika ,näiteks 4x või kui kasutad reguleeritava suurendusega optikat ,siis reguleeri see 3.5 peale.See annab suurema vaatevälja ja sa leiad kiiresti sihtmärgi.Kui pead jahti aga avamaastikul, kus on võimalik tulistada ka pikemal distantsil, kasuta suuremat suurendust 16x ja rohkem , siis on ka rebane 300m selgelt nähtav. 3.5-10 või 4-12 suurendusega optika annab küllalt head võimalused mitmekülgseks jahiks, kuid lühemal distantsil kasuta ikka väiksemat suurendust.

 

Objective: teine number , meie näites 3.5-10x50, siis 50, on objektiivi läbimõõt millimetrites.Arv 50 tähendab, et välimise läätse läbimõõt on 50mm.Mida suurem number, seda suurema läbimõõduga lääts.Suurem lääts teeb optika mõõtmetelt suuremaks,kuid samas suurendab vaatevälja ja teeb kujutise väga selgeks, eriti halbades valgustingimustes.

Suurem lääts tekitab suurema pupilli, mis lubab optikat kasutada ka hämaras.Pupill on valguskiire läbimõõt, mis väljub optikast.Pupilli läbimõõdu saab kergesti arvutada (mm), kui objektiivi läbimõõt jagada suurendusega.Meie näites 4x32 optika pupill on 8 mm.Inimese pupill varieerub 2mm päeval ,kuni 4mm õhtul.Kui silmad on peale päikese loojumist hämarusega harjunud, varieerub inimese pupill 5mm ja 9mm vahel.Siit järeldub, et optikal 4-16x60 tuleb halbades valgustingimustes suurendust maha keerata, et saada maksimaalset selget kujutist (et saada 5 mm pupilli 60/5=12x , 9 mm pupilli saab 60/9~6x suurendusega ).
Adjustable Objective (AO) : mõnedel optikatel on objektiiv reguleeritav.Selle vajaduse tingib see, et suurema suurendusega, kui 10x ja distantsil üle 150m tekib selline effekt,et kujutis on selge ,aga sihiku rist tundub olevat liikunud või nihutatud.Kui tahad tulistamisel kasutada suurt suurendust ja tulistada pikal distantsil vali reguleeritava objektiiviga optika.
Reticle: on sihikujoonestik optika sees - tavliselt kutsutskse "ristiks" , mis kujutab endast kahte peenikest ristuvat joont.Samas on olemas erinevaid sihikujoonestikke nagu teravatipuline post, mõttepunktid, mitmekordsed mõttepunktid ja trellid.Tavalisemaid riste on dupleks või multipleks rist, kus peamine sihikujoonestik on paks (mis kergendab sihiku nägemist hämaras) ja joonte ristumiskohas lähevad üle peenikeseks jooneks ( täpsem sihtimine). Sihikujoonestik vali vastavalt relvale ja tulistamisstiilile.Näiteks paksem duplex on hea tihedamas metsas laskmisel, kus peene sihikujoonestikuga rist on halvasti nähtav, hämaras oleks jällegi hea valgustatud rist.
Siin mõned näited:
Eye Relief: on optimaalne silma kaugus optikast mille puhul on kujutis veel hästi nähtav (silma kaugus okularist).Tavaliselt on see püsiv suurus,kuigi mõnedel väga suure suurendus jõuga optikatel võib see olla muutuv.Silma kaugus optikast olgu enne natukene suurem,kui väike.See kergendab sihtmärgi leidmist, mis eriti hea liikuva märgi tulistamisel.7-10 cm on hea kugus, mis sobib ka enamusele jahimeestele.

FOV @ 100 yards : FOV tähistab Vaatevälja.Mis näitab, kui suur vateväli jalgades (1ft = 0,3 m ) on nähtav läbi optika 100 jardi (1yard = 0,9 m ) kauguselt.Suurem number osutab suuremale vaateväljale.Objektiivi läätsede fookuskaugus ja okulari kuju avaldavad kõige suuremat mõju FOV-ile.Optika suurendus avaldab pöördvõrdelist mõju FOV-ile, mid suurem on suurendus, seda väiksem vaateväli.Kui otsid optikat kiireks ja lähedalt tulistamiseks, vali suurema vaateväljaga ja väiksema suurendusega optika.

 

Minute of Angle: MOA , kasutatakse sihiku reguleerimise kirjeldustes. Kui optika reguleerimise juhendis on kirjas, et MOA on 1/4" (6,4 mm) , siis see tähendab , et iga reguleernupu klõps liigutab kuuli tabamise kohta märklehel 1/4" ( 6,4 mm ) 100 jardi ( 90 m) kauguselt.

Valik märklehti.

Vali välja sobiv märkleht, kliki sellel ja prindi välja.

 

 
 

 

Sihiku reguleerimine.

Sihikute paigaldamiseks, kontrollimiseks ja esmaseks reguleerimiseks on parim lahendus kasutada lasertehnoloogial
põhinevaid vahendeid nagu laserpadrunid ja neile analoogseid seadmeid, milliseid võid leida ka JÄÄGER-ONLINE poest.
Kui esimene reguleering tehtud, asutakse kontroll-laskude juurde, lastakse kuni 10 lasune seeria, võetakse märkleht
maha ja kantakse lasud arvutisse.Kompuuter analüüsib märklehe ära ja näitab kuvaril reaalset sihtpunkti ning annab
vajadusel teada kuidas sihikut korrigeerida.

Tarkvara märklehe analüüsimiseks saad downloadida siit - 30 päeva demo

Kui ei ole võimalust kasutada arvutit ega muid tehnilisi abivahendeid, siis on võimalik sihtpunkt ka käsitsi välja joonestada,
arvutada.Järgnevalt toon ära , kuidas seda teha.


Tõmba horisontaaljoon (joonisel punane) läbi kõige alumisest kuulitabamusest.Tõmba vertikaaljoon (joonisel punane)
läbi kõige vasakpoolsemast tabamusest.
Kõik jooned tõmmatakse ja mõõdetakse kuulijälje tsentrist.
Mõõda iga tabamuse tsentrist kaugus horisontaaljooneni (joonisel sinised jooned).Arvuta välja keskmine, liites saadud
kaugused kokku ja jagades laskude arvuga.Märgi tulemus horisontaaljoonega (joonisel roheline joon).
Mõõda iga tabamuse tsentrist kaugus vertikaaljooneni (joonisel oranŽ jooned).Arvuta välja keskmine. liites saadud
kaugused kokku ja jagades laskude arvuga.Märgi tulemus vertikaaljoonega (joonisel kollane joon).
Horisontaalse keskmise (roheline joon) ja vertikaalse keskmise (kollane joon) ristumiskohas asubki statistiline
grupi keskmine (punane täpp).


Veel üks moodus grupi keskmise arvutamiseks.
Ühenda kaks kaugemat tabamust sirgjoonega, jaga kaheks (punane joon).Seejärel tõmba sirglõik kaheks jagamise kohast
kauguselt järgmise tabamuse tsentrisse (sinine joon), jaga joon kolmeks.Nüüd tõmba sirglõik 1/3 kauguselt järgmise
tabamuse tsentrisse (roheline joon), jaga joon neljaks.Nüüd tõmba sirglõik 1/4 kauguselt järgmise tabamuse tsentrisse
(kollane joon), jaga joon viieks.Nüüd tõmba sirglõik 1/5 kauguselt järgmise tabamuse tsentrisse (oranŽ joon),
jaga joon kuueks.Grupi keskmine asubki nüüd selle joone 1/6 juures, joonisel märgitud punase täpiga.

Laskude arvu ei ole mõtekas eriti suureks ajada, sest laskur läheb hooletuks ja hakkab liialt vigu tegema, mis ei mõju hästi
lõpptulemusele.Ennemini lase mitu seeriat, kui ühes seerias palju laske.Samuti soovitaks ilmselgelt grupist väljalennanud
tabamust mitte arvestada.

Veel üks tähelepanek.Nimelt kui optilist sihikut tuleb küllalt ulatuslikult reguleerida, tuleb ikkagi veel üks seeria lasta, et
tulemuses kindel olla, sest näiteks risti keeramisel vertikaalsuunas toimub ka väike nihe horisontaalsuunas.Elu on näidanud,
et kuigi teades,et üks klikk on 1/4 tolli, ei saa selle peale kindel olla.

Sihiku sisselaskmisel ära hoia padruneid kokku, saad sihiku paika ja harjud nii uue sihiku , kui ka relvaga, mis annab sulle
edaspidiseks kindlustunde.

 

Laserpadrun.

Laserpadrun on küllaltki hea tänapäevane abivahend sihiku kontrollimiseks ja paigaldamiseks.Nagu allpool olevalt
jooniselt näha, kasutatakse ära põhimõtet, et kuuli lennutrajektoor lõikab optikakiirt kaks korda.Esimest korda kuuli
lennutrajektoori tõusul, teistkorda langusel. Joonisel toodud märklehe kaugus 25 m ei ole konstantne, see on erineval
laskemoonal erinev, samuti erinevatel sihiku sisselaskmis kaugustel on märklehe kaugus erinev.Laskemoonatootjad
on tavaliselt toonud ära kuuli tabamiskoha 50m, seega pead arvestama , et laseritäpp oleks märklehel ettenähtud hälbega
tsentrist, kas siis + või - mm.Tõsi küll, NORMA on andnud oma klientide käsutusse täieliku ballistilise tabeli oma toodete
kohta. Külasta laskemoonatootjate kodulehekülgi , sealt saad lisateavet oma laskemoona ballistilise käitumise kohta.