Jääger-online jahindus foorum

Sarvik kirjutas:

indian kirjutas:Jääb ebaselgek...,
...just...füüsikatunnid on enamusele ammu unustatud teema....eeldusel et keskmine ja üle keskmise jahimees ostab standardlaetud padruneid ja lasevad 100m distantsi siis näitena 0.30 cal :kerge poolmantel 9,7g mega
annab ajada 900 m/s ja energiat 3172 j ....raske poolmantel 13,0 mega annab ajada 850 m/s ja energijat 3775 j (allikas: lapua shooting and reloading manual)...seega keskmine jahimees ei tea palju tema moonas on energiat....aga on lootus et ta teab palju tema moona kuul kaalub....

muideks leidsin ühe erandi...308 lapua mega tehasemoon 9,7g- 2804 j ja sama 12,0 g 2751 j (http://www.lapua.com/index.php?id=872).....üldjuhul siiski viib raskem kuul 100-le meetrile rohkem energijat....

Aga kuidas Teie arutlus siis töötab, kui maastik on selline, et kohe eksitab kiirel kaugusemääramisel ja toosama 100 m sisselastud püssiga tuleb sihtida nt 190 m peale (mis ülemõõtmisel osutub tegelt nt 245 m -ks) tollesama raske kuuliga.
Kas tuleb madalama jääkenergiaga maopauk (no loomal kiirus ja eemaldumisnurk sutsu teisem tavapärasest, no päike tuli pilve tagant just välja!)

jorr kirjutas:Aga vanarahvas räägib,et kui hani kõrgel siis sügis pikk ja soe.Ja tänavu tundub tõesti.Usun muide,et venes tegi äkilist külma ja hirmutas haneparved tulema.Nüüd vaja jahimehel hoolas olla,et näljased haned ikka midagi orasepõllule alles jätaks.Kui ikka tuhatkond näljast hane(nagu Feenil oli) talumehe orasepõllul paar tundi einestab,siis midagi nad seal ära söövad.

Vaat Jorr, vanasti seapõrna pealt sedasi ilma uurida ei saanud ikka iga päev ja iga 3- 6 tunniskese tsüklite kaupa.
Sul netiühendus ja puha Uuri, võrdle, siis kommenteeri.
http://www.ilm.ee/metar/
Vaata sealt, mis ilm sääl põhjas oli või on. Ajaviiteks vaata ilma Eestis kaa.
Kärdlas praegu hoopis teine ilm kui kusagil tagapool Tartut.

Feen kirjutas: Ma pole nt käst vist ühtegi sokku siiani lasknud, suuremalt jaolt põlvelt, mõned lamades ja midagi on kaikalt ka lastud.

Ja tulles nüüd tagasi Barnes tsx-i juurde, see kuuli suuna muutus on paras jama, ja on mõned kuulid, mis aba pealt nii usinasti suunda ei kipu kaotama. Kitse teemal võiks vabalt mõnda sellist kuuli vaadata (omal hetkel kasutataval kuulil, ei ole tsx, on sama jama, tulevikus peaks mõnda teist vaatama).

Eh Feen! Sokk tuleb lasta ikka käe pealt kaa. Kõrini viljas ja medalisarved peas! Ega neid nii jalaga segada kaa pole. Kes siis Eestis jahile läheb, kallis alpi kepp veel õlal ?
Ja ega ainult kitsel aba ole. Jooksvale põdrale sattunud abapauk lööb looma maha nagu niuhti!
Ja teeb sellise suunamuutuse, et hoia ja keela. Kui peale sellist matsu loom tõuseb ja uue lataka juba õigesse kohta paned, küll siis hiljem lahates on asjade tulemus selge, milles aps oli. Muudab vahel ikka küll. Pole miski jama jutt.

Kaupo Kindsigo kirjutas:[
Mul isegi Nosler BST kuuliga sellisel juhul suhteliselt väike sisenemis ja väljumisava, käpad ja sisefilee terved.

Või veel kindlam, ole kannatlik ja lase ainult risti olevat looma käpa taha.

Kas siis see maitsvaim ahjuprae osa - "sokukael" + selgroo jätkuosa tasub lõhkumist, kui moonakotis on siiski Barnes TSX (kellel siis see lai valik ikka kaasas alati on!).

Kaupo: "...Ära lase abaluu pihta, sihi täpsemalt, toeta püssi ja lase sinna kus ribid lõppevad üles selgroogu.".
No kuhu selles sokujahis ikka püssi toetada on

Kaupo Kindsigo kirjutas: Barnes TSX on "Premium" klassi kuul ,see on hoopis teine "ooper".

4.avaneb neljaks lõikavate äärtega "õieks" mis tekitavad ebaharilikult suure verejooksu haavast
5.täpne, väga täpne kuul , vaadake kodulehekülje täpsuse osa...
http://www.barnesbullets.com/informatio ... racy-news/

See neljas punkt on absoluutselt õige, ja ka vajalik just puhtalt kulinaarse koha pealt (kui südamesse ei lasta!), sest ka selle paarikümne sekundilise siputamisega pumpab uluk ennast verest nii puhtaks, et näiteks koduseaga kõrvuti rippes seistes osutus metsanotsu tunduvalt valgema ja kvaliteetsema taiosaga

liivu kirjutas:täna leidsin yhest poest täispuhutavad kujud!täitsa loomulikud nägid ka välja!kuus hane maksavad 600 eeki!
plaanis nuud endale 18 tk ära soetada eks näis kuidas siis hanedele meeldivad need ainult!

Täispuhutavad!?
Kas puhumisava on kohe punniga suletav? Või mis selle täispuhumise all silmas on peetud?

18 *100= 1800 krooks

Joosep Käba kirjutas:Kuldi jutt ka mu meelest õige. Ainult trofee(peaks õigesti kirjutet olema, filoloog ütles ) pärast metsa ei lähe aga sarved kaotanud sokku ka sigadus lasta. Nii et eksimise võimalus talvises ajus oleks muidugi suurem.........

No sai see eelmine kiri küll täpselt Kuldiga koos sisse toksatud, kuid stopp mehed! Mis valu see sokk selle juunikuuga ikka saab, kui rohi nii kõrge sel ajal veel. Aastaid ka selle kasv erinev. Ja tõsine vanake, kel kavalust ja ettevaatlikust, tahab ikka tõsist mäsamist. KEL` SEDA AEGA NÜÜD!?

Ja erinev on ka tsükliline kitse populatsioon üldse. Sügisese taliorase karjade suuruse järgi oli seda oodatagi! Tänavuse sarvearmeega ei anna võrrelda küll mingit viimast 20 a vähemalt!
Ja enamus on ka 1- 2 harulised , mis ilmselt on viimase aja kehv kitsekorrigeerimise tulem. Õhtuse ringiga alla 14 -18 looma ja hommikusega alla 20 looma ei näegi. Ja nendest on 2/5 sokud.
Aga talveaju!? No lõpp ( ikka kadripäeva aegu) võib tõesti ju lõppeda mõne "ükssarve" ( no on sellised noored vennad, kes seda viimast sarve ilusti kahe kõrva vahel veel hoiavad, nii et optikaski näha pole!) laskmisega Aga see ikkagi erand.

Minu arust on populatsiooni situatsioon muutunud väga kiiresti koos võserike tekkega. No mis värk see siis on, et igal tallega ja talleta kitsel on individuaalne sarvekõpats manu Mis populatsiooniareng siin veel toimuda saab?

kakuke kirjutas:

recluse kirjutas:Arusaamatu on olnud enne ja siiani, miks seda sokku enne ei tohtinud kuni 30 novembrini vaid 30 sept. lasta. Suudab keegi selle olulise 2 kuulise keelu lõpuerinevuse ära seletada

Peab siis tõesti igal rumalusel olema loogiline seletus?

Miski uba ehk mõeldud ikke oli. Paaritusaegne pillitamisvõimalus lasi trofeelooma otsida, kuid korralike sarvedega ettevaatlikud vanemad tegijad on nähtaval just peale viljakoistuse lõppu! Nosida tahavad nad külmade tulekul samaviisi
No mis eriline vahe neil kitsega novembri lõpuni küll olema pidi!

soobel kirjutas:EELNÕU
07.08.2007

1) sokule varitsus- või hiilimis- või peibutusjahti 1. juunist 30. novembrini ning ajujahti ja jahti taksi või terjeriga 1. oktoobrist 30. novembrini;

Jaanus Tamkivi
Minister Annika Uudelepp
Kantsler

Arusaamatu on olnud enne ja siiani, miks seda sokku enne ei tohtinud kuni 30 novembrini vaid 30 sept. lasta. Suudab keegi selle olulise 2 kuulise keelu lõpuerinevuse ära seletada

Kellamees kirjutas:..
Ülimalt positiivne on sääskede puudumine, kui lisaks sellele veel soojad riided ja istumisalus olemas, siis pole isegi looma vaja lasta. Niisamagi hea väljas olla .

Ja-jaa! Just!
lisaks sellele veel soojad riided ja istumisalus olemas, nagu lisatud.
Tulen ma paar nädalat tagasi sügavast metsast ,rabakraavi äärest, valge taburett kaenla all, no pole seal ainsamat kännukestki, auto poole (ise mõtlesin, et hea kui külameest vastu ei tuleks, too küll seda valge tabureti asja välja ei rehkendaks. Hakkab imelikuks kutsuma veel!! ).
Kobras jäigi laskmata, aga küll oli mõnus loojang Ja parti lendas mööda kraavi mis mühin.

Olime naisega vist 83 a sügisel hilja kusagil seal Imavere kandis seenel. Keerutasime seal puude vahel suht lähestikku. Ja kui ma üks hetk pilgu tõstsin, nägin, et naise selja taha, nii 3-4 m kaugusele, oli teab-kust ilmunud hiirvaikselt üks pull (ja naine kartis lehi-pulle jubedalt). Murdosa sekundiga taipasin tema välimuse järgi, et tegu on metsistunud loomaga (no pilk oli lausa hullunud loomale sarnane).
Kuna naine oli lapseootel, siis mu reaktsioon ka õnneks töötas.
Hästi õrna häälega ütlesin, et kullake tuleks koheselt minu juurde. Ei tea, kas selles minu toonis oli midagist paljulubavat ( ) aga tagasivaatamata ja pikemalt mõtlemata oli naine hopsti minu juures ja korvigi jättis sinnapaika. See teda ka päästis, sest nii kui ta minu juurde astus, tegi pull ka esimese ägeda hingepahvaka! Korvi juures muidugi, sest selle objekti lõhn teda huvitas esmalt.
Neid hulkuvaid pulstunud pulli-mullikaid jahiti kuuldavasti veel poolde talve! Ja keeruline see jaht oli, sest inimestega harjunud ja metsistunud mullikad ei taha kuidagi ennast inimnäole anda. No lumi lõpuks ikkagi päästis.

No ja suurtele siis kell täna kukub.
Puht uudishimust küsin, et kas kellelgi limiit ka laskmata jäi.

Küsin selleks, et tänavune imelik aasta, jätkuna nüüd sügisesse, pani loomad veidi teistmoodi käituma. Talvekarv juba ammu seljas aga väljas pidevalt + 7 kraadi ja toiduvajadus tunduvalt väiksem.
Üldse on loom kudagi peitu pugenud. Tea, kas paks vammus paneb võsas lömitama ja lõõtsutama või mis

[quote="Anti"]

Tuisk,kui need sinu jahtkonna pildid on, no siis oleme me ju samast jahtkonnast...mis su nimi on???[/quote]

Kogu lugu võiks olla siiski rubriigis "...rohelised", aga ....
Siia sobiks ehk üks vana Baskini anekdoot!:

Mees , mis Su nimi on? Vastus: "Kelle".
No sinu! -"Kelle". No **** võtaks , kelle, kelle, no sinu nimi, ma küsin
"Kelle".

No Tuisk on ta nimi (kui pildil tuttavat nägu ei kohanud)

[quote="jorr"]Arvan,et siin pole näljastega tegemist vaid ikka nendega, kes söövad aint parimat.Vindid ja jeebid platsis,no mis nälga selline näeb.Olen ka ise kuulnud kui lastakse põder ja võetakse aint kindsud kaasa ja selline asi näitab kohe,et tegu pole õige jahimehega.[/quote]

Ilves, kes on hasartne kiskja, sööb, kui üldse sööb, murtud kitsel vaid mõne ampsu pehmet. Aga murrab 4-5 tükki. Mitte näljast!
Aga selle loo pealkiri oleks võinud olla ka "mõned nälgas käisid Lõuna Eestis "[b]pealelendu [/b] tegemas ".
Ükski kohalik oma maadel nii ei tee. Eales. Olgu ta nii suur "varikütt" kuitahes.

Sellise lähmakaga saavad kastrollijad hakkama küll, sest neil kama, mis edasi saab. Ja tüüpiliselt minnakse mõne kohaliku olusid ja kohti tundva sõbra juurde külla ...ja viuu...käiakse veerand tunniga koht üle.
Üle aasta -paari on endagi jahimaadel sellist üllatusvisiiti kohatud, kuid mitte naa näotult. See on sama, nagu haljasalalt jõulukuuse raiumine!
Ja lahti saab neist alles siis, kui see katet tegev kohalik on ellimineeritud.

Meeles veel teinegi veider lugu.
Aasta hiljem, kusagil juuli lõpus augusti alul, ujusin tagasi Varbla sadama vastas olevatelt laidudelt. Ilm ja vesi olid selged, lainetust kusagil nii 10-15 sm. Ujudes vahetevahel peatusin, et lasta (harpuuniga) mõni keskpäeval tukkuv haugikolakas - uurisin vargsi veepinnalt sügavuses olevaid rohututte ja kivitaguseid. Poid mul küljes polnud. Liikusin vaikselt hoovusega kaasa.
Äkki tunnen, et miski -keski ulbib mu kõrval. Pead tõstes näen - kährik **** tahab mulle pähe ronida .

Ju ta pidas mu galipsos musta peanuppu sobivaks kiviks, mille najal pisut hinge tõmmata sest kalda pool samasuguseid küllalt.
Oli teine suve jooksul laidudel linnumunadest ja - poegadest nii rasva söönud, et ju ta otsustas siis mandrile metsa seeni minna korjama, ikka lahjem lurr.
Kui ta siis kalda ligi jõudis, puhkaski minutit 10 ja nii ta kaldal kadakate vahele kaduki.