Otsing leidis 131 vastet
- N Juul 10, 2008 9:38 pm
- Foorum: Laadimine
- Teema: Kalibreerimiseks määre ?
- Vastuseid: 73
- Vaatamisi: 33222
Re: Kalibreerimiseks määre ?
Pressiga tuli määre kaasa, seni pole probleeme olnud. Kasutajad kiidavad aerosoole, nendega möginat vähem. Kaela kalibreerimiseks (st enda relvast juba kord lastud kestad) pole määret üldse vaja.
- K Juul 09, 2008 9:00 pm
- Foorum: Laadimine
- Teema: Õige rohi ja rohukogus
- Vastuseid: 7
- Vaatamisi: 4968
Re: Õige rohi ja rohukogus
Kasutusala on militaarne, distants sõltuvalt "vastasest" kuni 800m, vahel ka rohkem.
- K Juul 09, 2008 10:17 am
- Foorum: Laadimine
- Teema: Õige rohi ja rohukogus
- Vastuseid: 7
- Vaatamisi: 4968
Re: Õige rohi ja rohukogus
Minu eesmärk oli laadida 1:1 tehasepauk.
Tehase 12g Scenaris on sees 2.76g rohtu, mille täpne mark on teadmata ja seda infot ei avalda ka tehas. Võimalik, et tegu on mingi rohumargiga, mida ainult tehas kasutab ja välja ei müü. Algkiirus minu 610mm rauast +20 kraadiga on 755 m/s.
Iselaetud moon sama kuuliga N150 rohuga lubab kasutada max 2.72g rohtu, mis andis algkiiruseks ca 745m/s, tabamispunkt 100m peal 15 mm all. Panin üle lubatu täpselt sama koguse (ehk siis 2.76g) nagu tehase padrunis ja algkiiruseks üllatus-üllatus 755 m/s, tabamispunkt ka sama.
Tehasepaugu hajuvus ca 15-20 mm, iselaetul 5-15 mm.
Lisan veel, et padruni üldpikkus on sarnaselt tehase omale 70.8 mm, kest Lapua sama moona lastud hülss ja sütik CCI 200, sütiku sügavus kesta põhjast 0.1 mm.
Käesoleva jutuga tahan rõhutada, et ballistikat võivad mõjutada ka väiksemadki asjad ja kõige objektiivsema pildi annab ikkagi algkiiruse mõõtmine. Muud asjad, kaasaarvatud tagasilöök ja tabamispunkt, on juba subjektiivsemad parameetrid.
Muud juttu ei kommenteeri.
NB! Ülelaengu kasutamine ainult omal vastutusel ja naise loal!
Tehase 12g Scenaris on sees 2.76g rohtu, mille täpne mark on teadmata ja seda infot ei avalda ka tehas. Võimalik, et tegu on mingi rohumargiga, mida ainult tehas kasutab ja välja ei müü. Algkiirus minu 610mm rauast +20 kraadiga on 755 m/s.
Iselaetud moon sama kuuliga N150 rohuga lubab kasutada max 2.72g rohtu, mis andis algkiiruseks ca 745m/s, tabamispunkt 100m peal 15 mm all. Panin üle lubatu täpselt sama koguse (ehk siis 2.76g) nagu tehase padrunis ja algkiiruseks üllatus-üllatus 755 m/s, tabamispunkt ka sama.
Tehasepaugu hajuvus ca 15-20 mm, iselaetul 5-15 mm.
Lisan veel, et padruni üldpikkus on sarnaselt tehase omale 70.8 mm, kest Lapua sama moona lastud hülss ja sütik CCI 200, sütiku sügavus kesta põhjast 0.1 mm.
Käesoleva jutuga tahan rõhutada, et ballistikat võivad mõjutada ka väiksemadki asjad ja kõige objektiivsema pildi annab ikkagi algkiiruse mõõtmine. Muud asjad, kaasaarvatud tagasilöök ja tabamispunkt, on juba subjektiivsemad parameetrid.
Muud juttu ei kommenteeri.
NB! Ülelaengu kasutamine ainult omal vastutusel ja naise loal!
- R Veebr 29, 2008 6:23 pm
- Foorum: Optikad
- Teema: 2-12x on saamas ajalooks , tulemas 2.5-16 x ja 4.5-30x
- Vastuseid: 12
- Vaatamisi: 9048
Re: 2-12x on saamas ajalooks , tulemas 2.5-16 x ja 4.5-30x
Mul on 35 mm korpusega optika, sama firma (IOR) valmistab juba ka 40 mm läbimõõduga luupe!
- E Veebr 25, 2008 11:33 pm
- Foorum: Relvad
- Teema: 308 Varmint
- Vastuseid: 50
- Vaatamisi: 24311
Paar mõtet vastuseks eelnenud postitustele: varmint raua eelis pole mitte relva mass (seda saab ka raskema kabaga anda) vaid suurem soojusmahtuvus. Kiiremal laskmisel kuumeneb raud aeglasemalt ja tabamispunkt või hajuvus jääb suurema tõenäosusega samaks. Lisaks on raud jäigem ja vibreerib vähem.
T3 salve müüakse ka Küti Äris vist isegi odavamalt. Kui poes on olemas 30-06/300 win mag salv, siis eelista seda - sobib ka 308 win jaoks ja saab kasutada üle 72 mm üldpikkusega padruneid. Iseasi on muidugi hämmastav asjaolu, et üks plastikust junn maksab 800-1000 krooni. Näiteks püstoli salves on sama palju plasti ja metalli ja see maksab 4 korda vähem...
T3 salve müüakse ka Küti Äris vist isegi odavamalt. Kui poes on olemas 30-06/300 win mag salv, siis eelista seda - sobib ka 308 win jaoks ja saab kasutada üle 72 mm üldpikkusega padruneid. Iseasi on muidugi hämmastav asjaolu, et üks plastikust junn maksab 800-1000 krooni. Näiteks püstoli salves on sama palju plasti ja metalli ja see maksab 4 korda vähem...
- E Veebr 25, 2008 6:41 pm
- Foorum: Relvameister
- Teema: relva metall osad mustaks
- Vastuseid: 50
- Vaatamisi: 37597
http://www.kgcoatings.com/gunkote.html
Seda jänkid ostaksid!
Seda jänkid ostaksid!
- N Veebr 21, 2008 11:57 pm
- Foorum: Laskemoon
- Teema: Parima ballistikaga 308 tehasemoon ?
- Vastuseid: 35
- Vaatamisi: 18094
Olen katsetanud 155 gr ja 185 gr Scenarit nii tehasemoona kui ka iselaetut. Kuna iga relva ja moona kombinatsioon on ainulaadne, siis minu jutt kehtib ainult minu relva kohta. 155 gr Scenar on tehasemoonana suht ok, iselaadides on võimalik anda päris krõbedaid algkiirusi. Seega siis võimalus rohkem eksida kauguse määramisel. Täpsus ok, enda relvas andis raskem Scenar siiski paremaid tulemusi (tehasemoon ca 15mm ja iselaetud ca 10mm 3 lasu keskime hajuvus 100m, parimal juhul mõlemast poole vähem). 185 gr kuuliga olen seni jõudnud ära proovida kuni 600m ja tulemused on väga head, siiski hakkab raske kuul päris kiirelt kukkuma ja distantsi peab täpsemalt määrama. Soome snaiprid on ära proovinud mõlema moonaga 50-1000 m ballistika 50m vahedega ja selgus, et kergem kuul on siiski parem kuna on oluliselt kiirem ja natuke kehvema ballistilise koefitsendi kompenseerib suurem algkiirus. See tähendab, et kuuli lend mingisse punkti võtab kergemal kuulil vähem aega ja ka tuul jõuab talle vähem mõjuda.
- N Veebr 07, 2008 1:40 pm
- Foorum: Laskemoon
- Teema: Parima ballistikaga 308 tehasemoon ?
- Vastuseid: 35
- Vaatamisi: 18094
kaalikas kirjutas:no 100 m peal 40 cm langust-vähe liiga ei ole või, nädal tagasi tegin katse-rebane istus põllu ääres karbussiga minu poole ja jube kaugel mu meelest,sihtisin lõua alla-tabas keset rinda,sammudega lugedes vahemaa 170 sammu,moonaks sako SHH cal.308(meetrites vahemaa oli ilmselt väiksem kui sammudes)
Mõtlesin seda, et kui relv on näiteks 100m peale sisse lastud, siis 300m peale on kuul kukkunud 40-60 cm.
- K Veebr 06, 2008 9:35 pm
- Foorum: Laskemoon
- Teema: Parima ballistikaga 308 tehasemoon ?
- Vastuseid: 35
- Vaatamisi: 18094
- T Jaan 29, 2008 12:14 am
- Foorum: Relvad
- Teema: Savage 22-250 varmint ?
- Vastuseid: 12
- Vaatamisi: 7761
Re: Savage 22-250 varmint ?
Savage muidu väga hea relv oma hinna eest, kaba vaata normaalsem (kas laminaat või nt McMillan, originaal on juust ja see Choate on väga raske). Muideks teadmiseks ka, et raua pikkus ei anna täpsust juurde, küll aga algkiirust. Lühemad varmintrauad (nt 20 tolli) on tihti täpsemad kui 26-tollised, kuna on jäigemad ja vibreerivad vähem.
Eeee... Ei tahaks s*tta torkida ja avalikult halada aga mulle lubati ka pudrumägesid ja nii läkski tarneajast 8 kuud
üle ja ostsin Tikka hoopis. Saada ps, võin täpsemalt rääkida nii tootjast kui tarnijast.
Tooming kirjutas:Deerhunterist öeldi ,et hinnaks tuleb 15-16 tuhat.
Eeee... Ei tahaks s*tta torkida ja avalikult halada aga mulle lubati ka pudrumägesid ja nii läkski tarneajast 8 kuud

- E Jaan 14, 2008 12:33 am
- Foorum: Relvad
- Teema: relva toomine välismaalt
- Vastuseid: 31
- Vaatamisi: 19328
Oot pea hoogu. Enne veel võta müüjaga ühendust, tema peab tõenäoliselt tegema relvale väljaveo loa, milleks võib vaja olla sinupoolset volitust temale ja mingit kohalikku riigilõivu (Soomes näiteks 32 eurot). Sellega võib minna paar nädalat, mõnes riigis võib ka kohe politseisse jalutada ja paberid ära teha. Tüübikinnituse kohta saad infot Julgestuspolitseist, kui EL-eelluba tegema lähed.
- T Dets 18, 2007 12:55 pm
- Foorum: Relvad
- Teema: Huvitav hinna sula Blaser R93
- Vastuseid: 31
- Vaatamisi: 21020
- R Dets 14, 2007 12:30 pm
- Foorum: Relvad
- Teema: Uue relva sisselaskmine
- Vastuseid: 63
- Vaatamisi: 59128
- R Dets 14, 2007 12:07 pm
- Foorum: Relvad
- Teema: Uue relva sisselaskmine
- Vastuseid: 63
- Vaatamisi: 59128
- N Dets 13, 2007 11:38 pm
- Foorum: Laadimine
- Teema: Matriitside reguleerimine
- Vastuseid: 29
- Vaatamisi: 14307
Laadijatele soovitaks hankida ka matriitsi, mis kalibreeriks ainult hülsi kaela (kellel veel muidugi pole). Kõik enda relvast juba kord lastud kestad saab sellega oluliselt lihtsamalt kalibreerida, vaja ei ole määret ega jõudu. Tundmatu päritoluga kestad tuleb esimene kord muidugi täispikkuses matriitsist läbi lasta. Täpsusele ja kesta elueale mõjub ka paremini, kui teda terves pikkuses iga kord ei muljuta.