Jääger-online jahindus foorum

sooviku kirjutas:Äkki on sul veel need vanade,veneaegsete mõõtudega,laiad kuivatuslauad.Mina lõikasin(vana kokkuostja soovituse järgi) juba mitu aastat tagasi oma lauad kitsamaks.Ja täna somm näitas ka,et see kitsas nahk on õigem....eks tänu sellele ka pikem.

Äkki annad oma kuivatuslaudadest ja mõõtudest väikse ülevaate. Mul hetkel olemas veneaegsed lauad, mille aeg hakkab otsa saama. Teeks uued asemele, kui mõõte teaks.

Kas keegi on pakkunud ka nugise nahku 45.- euri eest? Kuidas tagasiside on?

Hetke seisuga 9 nugist käes (12 kasti). Selline tähelepanek, et 9 nugisest 8 isased, esimest kättesaadut praegu täpselt ei mäleta kumb oli. Millest see tuleb, kas isased lihtsalt rohkem liikuvamad või emased alalhoidlikumad. Nimelt osades kohtades on kastide ümber palju nugise jälgi, aga kasti pole siiamaani veel ükski roninud. Söödaks metssea rupskid.

Raplamaa ja Järvamaa piiril Kärus laupäeval 10.05.2008 läks kaduma isane hall-valgega lääne-siberi laika. Koeral kaelas punane rihm. Reageerib nimele Põnn. Inimeste vastu sõbralik. Koera leidjal või näinutel palun helistada tel. 52 68 144.

Tänud,

Jaanis

Tore jutt küll, kuid ise ma enda peal seda nõret küll proovima ei hakka. Tahaks metsloomade peibutisena seda kasutada.

Feen'i ütlust mööda pidi tõhule ja mingile see hea peibutis olema, ehk ka teiste loomade puhul. Kellel on kogemusi, andku teada. Arvan, et kõigil oleks huvitav lugeda.

Jätaks need inimkatsetused nõrega mõnda teise foorumisse.

Mul on kopranõre kohta küsimus ja loodan et kohe risti ei lööda kui vähe rumalalt või valesti küsin.

Kuidas see kopra nõre võtmine kopralt õieti käib? Kuidas võtta? Kuhu panna? Kuidas säilitada?

Igasugune informatsioon on teretulnud.

Kõiki vastajaid ette tänades.

Lasta ju vahva, aga kui on koer olemas on ikka koera ja kahvaga on koprajaht kõige etem - vähemalt minu jaoks. Muidugi soojemate ilmadega on see mõeldav ja kraavidel.
Lasnud olen ikka pähe või kaela, oleneb olukorrast.

Kitsede küttimise limiidi määrame me jahimehed suures osas siiski ise - nimelt loendamise teel. Kes palju on loendanud, vastavalt sellele tuleb ka küttimise maht. Loomulikult õige numbri ütlemine on päris raske, kuna sobivaid elupaiku kitsede jaoks tuleb järjest juurde.
See selleks, aga ise lasin eelmine aasta kitse, kes oli ainult kõndiv luukere ja nahk seljas lahti. Ei julgenud teda puutudagi, minust jäi ta kährikutele söödaks. Ma pole varem midagi taolist näinud - kas see võiski olla pasatõbi?
Eks see raie on oma jälje lõpuks jätnud, et arvukus nõnda tõusnud on. Söödamaad on ju tohutult. Põlludki suures osas pajuvõsa täis.
Ilveseid on juba niigi, aga eks mõne aasta pärast on näha, kuidas on kitsede praegune arvukus mõjunud ilvese populatsioonile.

Olin u.20 aastane, teist aastat jahimees. Olin metsast leidnud sigade püherdamisaugu ja sinna söötma hakkanud. Läksin ühel septembrikuu õhtul siis varitsema ja peale poole tunnist ootamist kuulsin kus metsaalune krõbisema hakkas. Väljas oli ka täitsa valge veel kui kari sööma tuli. Omal väike värin sees, kui hakkasin valima siga mida lasta.võtsin ühe väiksema kesiku kirbule ja lasin. Sead jooksid kõik erisuunas laiali ja ka lastud siga pani jooksu, aga aru ei saanud küll kuhu. Ja lähen siis alla verejälge otsima, et kuhu siis kadus ja ei ühtki veretäppi ka mitte. Tiirutasin seal tüki aega aga siga mitte kuskil.
Nädala pärast läksin uuesti passima ja kuulen koertele sarnast klähvimist. Uurima minnes selgus, et tegemist kährikutega kes kaklesid minu lastud sea kallal u. 100m söödakohast. Ma arvan, et see oli ikka minu lastud.

Sain oma elu esimesed õppetunnid kätte, et kui ka verd näha ei ole ei tähenda et pihta ei lasknud.
Ja alati tasub koeraga üle kontrollida.

Päkapikud väga pahad
lasid papsi õlle maha,
nüüd on õlleankur tühi
pole enam õigeid pühi.

Vaikseid pühi veel kord kõigile!

Niipalju võiks veel lisada, et kui oled jahimees, siis käib sul ka ehk eesti jahiajakiri, kus oli mitmes väljaandes sees, mida jälgida kutsika võtmisel. Soovitan need jutud läbi lugeda, sest tundus olevat asjalikke nõuandeid.
Kuid kohale pead minema nii ehk naa. Läbi telefoni koera ei osteta.
Ise tõin kutsika hoopis tartu poolt, hr. Kallavuse juurest ja siiamaani ei oska midagi halba küll öelda (praegu 2,5aastane).

alles homme õhtuks.

paksuks ning pöialpoisid

Millal metsas käima hakkasin, seda õieti ei mäletagi. Esimene jahikogemus oli kooliajalt (Luua metsakool), õppeaineks oli jahindus ja praktika käigus tuli kaks korda ajujahis ajajana käia. Mäletan et saime veel maksa ka ja õhtu oligi sisustatud. Sealt sain ka paberid ja edasi olen tegelenud juba aktiivselt jahiga. See oli 6 aastat tagasi.
Vanaisa oli ka jahimees, eks seegi mõjutas kindlasti.

kult ütles:
Siis pole muud kui radika v ahju peale kuivama ja nädalapärast sööd nagu kuivatatud lesta icon_biggrin.gif

Su jutt kõlab kuidagi irooniliselt ja ei saagi nagu hästi aru mis selle põhjus on. Kas oled lihtsalt kade või ei meeldi sulle teistsuguse ilmavaatega inimesed.
Palju sul neid juhuseid või võimalusi on, et süüa kassi (loe: ilvese) liha. Tundub nagu oleksid suisa isu ära söönud. Minul nii palju neid võimalusi pole ja tõenäoliselt ei pruugi ka enam tulla (seda näitab muidugi aeg).
Ja üldse polnud praegu teema selles, mida keegi sööb, vaid kas keegi oskab mõne retsepti või näpunäite anda mismoodi ilvese liha teha (paluks detailsemalt kui väga tüli ei tee).