Jääger-online jahindus foorum

Ega siis jää muud üle, kui peab hakkama selle firma poole kiikama. Ehk tuleb odavam ka.
http://www.mattracks.com/index.htm

Lauri_k kirjutas:Vot sellest teemast ma ei saagi aru, miks öeldakse, et teiseks relvaks poolautomaat ja esimeseks poltlukk.
Kas poolautomaadi laskmistäpsus on väiksem? Või on tal probleeme rohkem, või laskekaugus väiksem?
Kõik räägivad nii erinevaid jutte nende poolautomaatide suhtes.
Kas kelelgil on oma kogemus ja põhjendatud arvamus poolautomaatide headest/halbadest külgedest

Ma pigem nõustun nende meestega, kes soovitavad poolautomaati mitte võtta esimeseks relvaks ja toon siinkohal välja ka põhjused, millega peate arvestama kui soetate sellise relva.
Tuleb arvestada poolautomaadi ehituslikke eripärasid:
1. Laskmisel on päästik suht pikk ja veniv - ei ole konkreetne, tundlik.
2. Päästmise hetkest kuni padruni plahvatuseni minev aeg (reaktsioooni aeg) on poltlukuga relvast ca 2 korda pikem ja see tingitud lukumehhamismis olevast pikast kuke käigust lööknõelani.
3. Kui on ümerlaadimise mehhanism gaasitoruga, siis relvaraua soojenedes hakkab tabamispunkt muutuma. Põhjuseks gaasikanali ja raua ühenduskohas soojenedes tekkivad pinged , mille tulemusena hakkab hajuma ja muutuma kuulide tabamispunkt. Siit soovitus: laske relv peale külma rauaga või pidage laskude vahel suht pikka vahet, et raud saaks jahtuda.
Nende kolme teguriga tuleb arvestada
Olen mitmete poolautomaatide omanikega nende probleemidega kokku puutunud. Mõned mehed saavad nendega ilusti lastud ja jahil käidud kuid samas mitmed on loobunud poolautomaadist kuna ei ole konkreetne ja kindel relv, raske harjuda ja ulukit tabada . Ostes poltlukuga relv on neil jamad unustatud.
Mul isiklikult pole midagi poolautomaadi vastu. Lihtsalt teadmiseks teistele
Edu valikul!

On mõned sellistega kokku puutunud? Kuidas muljed ja kust neid saada oleks?
http://www.youtube.com/watch?v=aaf9B3KLWhQ või http://www.youtube.com/watch?v=-p3HF0WPfa8
Endale tundub Hydro Traxx universaalsem , kuna seal kasutusel hüdraulika ja see võimaldab igat liiki lisa vahendeid kasutada.http://www.youtube.com/watch?v=qiukbOSA8l8

Viljandimaal lumi juba hargivaheni ja tuleb veel lisaks. Metsa saab ainult jahimehe suuskadega. Saanid kaovad lume alla. Murelikuks teeb, ei tea kas kevadeks mõni kits ka veel alles jääb. Tuleb vist suuskadega sigadele toitu pessa viima hakata, et nälga ei sureks.
Rahulikkke jõule!

[quote="jyri"]Ma juba tuntud totakas.

Keegi pole väitnudki, et lasti alakaalulise kuuliga. Seekord oli kasutusel 30-06 toru ja seadusega kõik ok

Nüüd siis jahi viimane põdrapull 2+2 lastud novembri lõpul Hornady GMX-ga.Põder jooksis traavi koera eest ajust heinapõllule ja esimene lask 100-lt südame peale kopsu, seejärel pööras veidi jooksusuunda, teine lask 150-lt tagant poolpõiki läbi maksa ja kopsu. Seejärel hakkas jooksu jõud raugema ja 100m jooksu järel kukkus. Mõlemad kuulid olid 10 cm vahega teiselpool naha all . Ilusti avanenud. Kusjuures konti ei puutunud kumbki.

Tormis kirjutas:Varitsusjahis laskis mees põdrapulli, pull kukkus tõusis ja läks, tõin kodust koerad ja sättisin teised mehed arvatava ülemineku kohale ette. Esimese lasu tegija läks koos koertega. Koerad tulidki pulliga sinna kuhu mehed sättisin. Tehti teine pauk ja pull käes. Esimene pauk oli kaela pauk (põder kukkus) aga ei olnud surmav pauk, kuid seda me ei teadnud, koeri järgi pannes. Kellele kuuluvad sarved?

Loomulikult kuuluvad sarved teise paugu tegijale. Ja esma laskja saadaks lasketiiru instruktori juurde põdra laskmist õppima

Meie seltsis maksab jahijuhataja sõna, mis ei kuulu edasikaebamisele. Jahijuhataja selgitab ja kuulutab välja lasknud looma küti kusjuures otsuse tegemisse võib vajadusel kaasata laskespetside arvamust. Küllaga on olnud selliseid juhuseid, kus lastud on looma korraga kahelt poolt ja loom kukub, kuid küti au saab parema lasu sooritaja

Tegi meele päris rõõmsaks, lugedes neid postitusi, et jahilised saavad siit hulka tarkust juurde. Küttide teadlikkus on paranenud. See on edasiminek
Kaups ja Kirp asjalikud.
Jutt õige, et 200 m ja üle selle pole mõtet standartkaliibriga suurulukit lasta. Võibolla magnumiga max 300, kuid mitte rohkem. Sest pealt kolmesaja meetri ei hakka enam kuulid avanema ja uluk võib vigasena ära minna.
Eelmisel aastal sai lastud 380 m-lt kolme aastasele kuldile Nosler Accubondiga 9,1g tagant poolpõiki läbi sisikonna, maksa ja kuuli sain rindkerest ribi vahelt kätte. Kuul ei olnud konti saanud. Üllatav oli see, et premium klassi kuul oli väga vähe avanenud, kuigi omalaetud moon ja algkiirus 980 m/s. Tookord lihtsalt oli vaja see kult põllust lasta kuna maaomanik oli väga kuri sea peale, kes tegi hulka pahandust. Lastud sai pukist ja bipoodilt healt aluselt kindla peale. Sellelt maalt ei soovi enam suurulukile lasku teha. Siis peaks kaliiber olema kas 338 LM või 338 RUM , neil seda energiat jagub ikka ohtralt.
Rebaste nokkimine aga ikka hoopis lõbusam tegevus.

Alla 300m pole mingi kaugpommitamine. Nii, et ikka 300 ja + meetrit. Rebased ikka suht lihtne 300-lt nokkida . Parim rebane saadud 480-lt meetrilt.
Kuid ei soovita kellelgi ehku peale lasta, et ehk näkkab
Pikamaa laskmiseks peab varustus ja teadmised ballistikast olema tasemel.

Omalgi olnud selline juhus, kus sokk tegi peale lasku tagurpidi üle selja salto, hüpates ca 2m kõrgusele . Tabamus oli sisikonna pealt lõigates selja arterid ja kahjustatud oli ka selgroog natuke ning eks sellest sai närv kõva laksu, et selline hüpe tehti.

[quote="(jaak)"]Tervitus. Oleks soov laadida 308 win padrunit nosler ballistik silvertip kuuliga,rohuks N-540, kuuli kaal 9,7g. Relv IZ-18, twist 12. Kas keegi oskab öelda rohu kogust, millega saanud hea tulemuse? Samas tekkis küsimus col-i suhtes, kuna ise mõõtes kuul vindiharjades sain padruni pikkuseks 74 mm, nosleri andmetel max col 71,3. Kas kannatab niipalju pikemaks laadida(näiteks 73,8)?


308 W nosler ballistik silvertip 9,7g N-540 45 gr (2,916 g), col 71,5 mm. Korralik jahilaeng, mis töötab hästi. Erandiks võib olla Relv IZ-18 kuna sellise relvaga on ikka suht raske täpselt lasta, relv liiga kerge ja ebastabiilne, lastes jätab luuavarre mulje.
Laadida pikkusele 73,8 on ohtlik, kuul ei kinnitu korralikult täies pikkuses kesta kaela ning võib sütiku süütamisel liikuda kestast lahti ja rohugaasid paiskuvad kesta suudmest padrunipesa ja kesta vahele. Tulemuseks on "pikk" pauk, kest pealt tahmaga ja lukuvahelt võib suitsu välja lüüa.

PS! Kas keegi teab kedagi, kes tunneks kedagi, kes kasutab DDoptics'i binokkleid? Neil seal üks
ilusa nimega mudel on [/quote]


Sind huvitab vist Ergo nimeline 8 X 56 nightmaster. See on jahimeeste unistus. Parim hinna ja kvaliteedi suhe.

ergo kirjutas:

kirp kirjutas:Hea kaugemale lasta, aga väike objekt kipub tõest suure täpi taha ära kaduma.

Mida härrased lasevad, et see 2,5cm @ 100m täpi taha ää kaob?

100m jah pole probleem, kuid 300m lasta, siis suure täpiga suht mõttetu rebasele külge saada. Täpi suurus ikka väga oluline. Kui soov ka pikalt maalt rebaseid kiusata siis valige ikka võimalikult väike täpp.
Väga hea täpp on Fibertäpp http://www.ddoptics.de/de-zielfernrohr_leuchtpunkt.html

[quote="heyx"]sain poolpiduse optika muidu tundub normaalne aga õhtul punatäpiga hakkab mingi praht või näpujälg segama, keerasin ta ühest otsast lahti ja teisest otsast aga mustuseni ei jõudnud.

Kui selle kruvimisega gaasi välja lasid, siis pole muud kui optika kaugviske võistlused teha