Jääger-online jahindus foorum

meil külas oli kunagi kahel naabril terjerid, nood olid nii osavad poisid et kui kass puu otsas siis käisid kordamööda kodus söömas, et kass jumalapärast minema ei pääseks.
Igatahes hulkuvate kassidega ( kassidega üldse) probleeme ei olnud.

kütt kirjutas:No kodulooma ikka pussiga lõigatakse ! Või eksin?

Eks asi oleneb looma suurusest, vasikas noaga, aga kui vaja suur pull lihaks teha siis mina isiklikult eelistan püssiga lasta selleasemel et loota et kirvetablett mõjub

http://www.hot.ee/hellerkantri/5_-_Lolo.html


Huvitav kas nee koerad ongi ainult kelgukoerad, või on neid jahikoerana ka võimalik kasutada.

Olen näinud samasuguseid koeri ( ainult silmad olid helesinised) linna peal jeebi aknast välja lõõtsutamas, jeebi järgi võis küll arvata et see otse metsast või suuremast mudaaugust tulnud. Mõte hakkas kohe liikuma et kui jahikoerad siis oleks tõsine huvi nende vastu, olen neid koeri Rootsis näinud ja suht tored näevad välja.

http://www.postimees.ee/251004/esileht/ ... 148206.php


Mees väitis et oli ajus kui loom tuli, seega rikkus nagu seadust olles ajus relvaga. Ja kas seda eneskaitse juttu võetakse ka reaalselt, kunagi rääkisin endise jahimehega, kes oli nõukogude ajal pardijahis põdra maha lasknud enesekaitseks, ütles et hea et veel kinni ei pandud, aga relvaload ja jahitunnistused läksid koheselt ning trahv ka veel otsa

eeru kirjutas:

Pikk kirjutas:

mehine mehike kirjutas:

Nato relvur kirjutas:Samuti on kindlasti sajandiku vahe ka erinevatel firmadel (Sako, Norma, Lapua jne. FMJ -el).

Selles julgen küll kahelda. Enamik kuule tulevad ühelt tootjalt (barnes, nosler jne.) Kõik need sakod, lapuad ja muud vennikesed laevad need oma padrunisse oma püssirohu margi ja kogusega. Kuigi kõik need nimetatud tehased teevad ka oma kuule, on ikkagi kahtlane, et nii võrd täpse asja juures nagu vintpüssi kuul, lubataks isegi .001 vigu läbimõõdus. Eriti veel Full Metal Jacket kuulidel, mida tihti kasutatakse võistlustel.

No kuulge mehed!!!! Isegi kosmosetehnikas ei kasutata sellist täpsus, tuhandikmillimeeter. Kui kuule tehtaks sellise täpsusega siis maksaks nad ka sellise suurusjärgu võrra rohkem. Mis te arvate et iga kuul tehakse ainulaadne. Masin vorbib neid teha ja mis liigub see kulub, kahjuks ei tea mis tehnoloogiaga kuule tehakse, pakun välja et stantsimine ja hiljem kalibreeritakse, sell juhul pakun täpsusklassiks tavakasutuses oleval kuulil 0,1 ja spetslaskemoonal 0,05 mm.

Ise pole just kuulivalmistaja vaid tavaline metalliraiskaja, olen valmistanud osasid elektroonikatööstusele ja autotööstusele. Ning isegi elektroonikatööstuse testseadmetes ei kasutata sellist täpsust, kuigi seal tehakse 1 kuni 5 seadet ja raha eriti ei loeta !!!

oi-oi ..Lapua kuulitäpsus on 0.02mm.Kui kasutada .308win. 9.72g 7.85mm kuuliasemel 8.0g 7.90mm kuuli siis loobib püss kui jube Muidugi kõik oleneb püssirauast. Kulunud ja militaartehases toodetud "jahivint" võib samas joosta ideaalselt.

See on +- 0,02 mis teeb tolerantsiväljaks 0,04 mm. Oleks huvitav näha kuuli joonist või mingit dokumenti mille alusel teda valmistatakse, hakkas huvi valmistama kuidas seda täpselt tehakse, tore on niisama targutada aga igaks juhuks tahaks endale asja täpselt selgeks teha. Suure tõenäosusega ei õnnestu seda vist oma silmaga näha, vaevalt moonatehasesse lihtsal külla saab minna, et tere poisid mina siin whats up!

Kas mõni iselaadijatest on huvi pärast kuuli mõõtnud, ma mõtlen just erinevatest partiidest kuule

mehine mehike kirjutas:

Nato relvur kirjutas:Samuti on kindlasti sajandiku vahe ka erinevatel firmadel (Sako, Norma, Lapua jne. FMJ -el).

Selles julgen küll kahelda. Enamik kuule tulevad ühelt tootjalt (barnes, nosler jne.) Kõik need sakod, lapuad ja muud vennikesed laevad need oma padrunisse oma püssirohu margi ja kogusega. Kuigi kõik need nimetatud tehased teevad ka oma kuule, on ikkagi kahtlane, et nii võrd täpse asja juures nagu vintpüssi kuul, lubataks isegi .001 vigu läbimõõdus. Eriti veel Full Metal Jacket kuulidel, mida tihti kasutatakse võistlustel.

No kuulge mehed!!!! Isegi kosmosetehnikas ei kasutata sellist täpsus, tuhandikmillimeeter. Kui kuule tehtaks sellise täpsusega siis maksaks nad ka sellise suurusjärgu võrra rohkem. Mis te arvate et iga kuul tehakse ainulaadne. Masin vorbib neid teha ja mis liigub see kulub, kahjuks ei tea mis tehnoloogiaga kuule tehakse, pakun välja et stantsimine ja hiljem kalibreeritakse, sell juhul pakun täpsusklassiks tavakasutuses oleval kuulil 0,1 ja spetslaskemoonal 0,05 mm.

Ise pole just kuulivalmistaja vaid tavaline metalliraiskaja, olen valmistanud osasid elektroonikatööstusele ja autotööstusele. Ning isegi elektroonikatööstuse testseadmetes ei kasutata sellist täpsust, kuigi seal tehakse 1 kuni 5 seadet ja raha eriti ei loeta !!!

Vanematel meestel olen kuulnud et nemad murravad viljakõrred searajale mis läheb viljapõldu siis on näha kas loom oli põllus ja kas ta liigub ikka mööda seda rada.

Üks mees rääkis et ta oli searajale pannud elektronkella, ning oli teinud kellal patarei väljatulemise eriti lihtsaks ning patareile niit külge kui tõmbad siis kukkus patarei välja ja kell jäi seisma, nii sai teada täpse aja mill loom mööda läks. Siga pidi suht täpne loom olema, vend ise väitis et talle piisas 20 min et siga ära lasta, et lähed 10 m varem kohale , sätid ennast mugavalt sisse ja siis tuld, ei mingit ootamist ega närvitsemist et kuna ta tuleb.

Eks neid juhtumeid ikka juhtub kui mehed hasardis.

Sel sügisel ajus jutus meil ka väike lõbus seik. Nimelt käin jahis kaubikuga ja kui liigun ühest kohas teise siis tekib vahepeal liinibussi tunne. Mehed istuvad taga kuudis ja lõbu kui palju, mõni mees annab relva ette kabiini et ei oleks jalus. Olles jõudnud kohale läks asi äkki väga kiireks ja siis ma jagasin sealt ukse pealt relvi ja mehed panid kiire sammuga minema, aga juhtus nii et püssid läksid vahetusse, see kellel oli 12 kal sai 16 kal. püssi ja vastupidi, ega keegi ei vaadanud et püssid vahetusse läinud, relv käes ja padavai jooksu, alles laskekohas avastati et kas padrun ei mahu sisse või läheb väga lobedalt. See kes sai 12. sai veel naabri käest padruneid laenata aga 16. mehel ei olnud midagi teha, istus vagusi ja lootis ainult et loom tema peale ei tuleks, sest teha ei oleks tal midagi, vaataks ainult kuidas põder jookseks.

Eks nii see kipub olema jah et muidu on jahimehed ebasoovitud kontigent erametsas ja põldudel aga kui siga kartuli ülesse võtab siis on jälle häda et jahimehed ei viitsi loomi lasta, Vahel on küll sihuke tunne et **** kas nad ise ka aru saavad mida nad tahavad. Oli juhus kus üks mees käis põllus siga passimas ning auto jättis põllu otsa peale, nn põllutee kuskohas traktor sõitis ja kus ei kasvanud midagi, samuti ei saanud auto kellegile ette jääda, aga kummid torgati ikka läbi et minu maa ja minu õigus, käsen poon lasen, paari nädala jooksul võttis siga kõvasti kartult ülesse, ning hiljem lustis mõnuga nisupõllus, keegi sinna passima ei läinud, loll peaks olema et endale häda kaela tõmbad. Nüüd käib see vend mööda küla ja kurdab et kui mõttetud mehed need jahimehed on, ei suuda isegi sigu maha lasta. Tegelikult oleks tahtmine teha sinna põldude lähedusse üks korralik söögikoht, et siga harjuks sinna käima

Case kus kohas sa neid kursuseid tegid????

http://www.marandi.fie.ee/foorum/viewtopic.php?t=477

Sinna panin kunagi hulga linke rootsi kasutatud relvade müüjatest.

Viimati Rootsis käies astusin relvapoest läbi ja ajasin törts juttu müüjatega, ning nood poisid ütlesid et neile on vaja politseist luba ja nende poolest ostku ma või kahur , kahjuks polnud aega et politseist läbi hüpata ja küsida et mis tingimustel nad selle loa annavad, kui üldse annavad. Lisaks soovitasid poisid et kui kasutatud relva tahad siis tasub see kevadel osta, siis kui jahihooaeg läbi, siis tuuakse neid kõvasti müüki, kui mina käisin oli jahihooaeg just hakkamas ja pood oli suht tühi kasutatud relvadest.

nii ta on jah...

"Võtame tolle soo ääre ning tõmba ühtlasi ka tolle nurga läbi, ning võtame ikka mõne kvartali rohkem" ja siis sõidavad autoga ette

Ise ei jõua poole tunniga oma positsioonidele, et rägastik ees ja hoidku jumal selle eest kui uputab,, ega loom loll ei ole et vette läheb ja kui läheb siis on ajajad süüdi. Kui loom tuleb ajust ajajate vahelt läbi siis on kõik kanged targutama kus ja mis, aga et keegi tuleks ajusse lisaks et oleks rohkem mehi siis on lampjalad ja muidu radikuliit.

Ja siis veel looma välja vedamine.... enamasti läheb asi mölaks kätte, mehi palju aga vedajaid nagu poleks, aga samas kui nemad noored olid siis võtsid terve põdra õlale ja panid jooksuga metsast välja, vat kus omalajal olid kanged mehed, mitte nagu nüüdsel ajal, tervelt kuus noort meest ja ei suuda põtra vlja vedada ning nemad vanad mehed peavad aitama

Panen siia ülesse listist saadud info. Arvan et mitte kõik siinsetest külastajatest ei loe listi.


KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
7.oktoober 2004

Tõhustub järelvalve jahipidamise nõuete üle

Täna, 7. oktoobril kiitis Vabariigi Valitsus heaks jahiseaduse muutmise
seaduse eelnõu. Seadusemuudatuse peamisteks eesmärkideks on täpsustada
jahiseaduse vastutust, jahipidamiskeelu või nõusoleku andmist ning täiendada
ulukikahjustustega seonduvat.

Jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu järgi tõhustub jahiulukite kui
taastuva loodusvara säästev kasutamine. Seni olid karistuste määrad
väärtegude puhul eristamata ning jahipidamise nõuete rikkumist oli keeruline
karistada. Uus seaduseelnõu on trahvimäärade suhtes paindlikum ning näeb
väärtegude puhul ette järgmised karistused:

rahatrahv jahiloa andmise, tagastamise ja jahiloale kantud andmete
arvestuse nõuete rikkumise eest on kuni 100 trahviühikut, juriidilisele
isikule aga kuni 50 000 krooni.
rahatrahv jahiloa avamata jätmise eest, uluki tabamise või haavamise kohta
märke tegemata jätmise eest või teadlikult vale märke tegemise korral kuni
200 trahviühikut
jahipidamise nõuete rikkumise eest suurulukijahil, püünise kasutamisel,
ajujahi korraldamisel, jahiohutuse ja jahipidamise nõuete eiramise eest
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
ühisjahi korraldamise nõuete rikkumisel karistatakse jahijuhatajat
rahatrahviga kuni 300 trahviühikut
jahipidamist õigustavate dokumentideta jahipidamise eest karistatakse
rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga

Trahviühik on rahatrahvi baassumma, 1 ühik = 60 krooniga.

Jahitunnistuse väljastanud keskkonnateenistusele antakse õigus
seaduserikkumise puhul peatada selle kehtivus kuni kolmeks aastaks. See
annab võimaluse pidurdada jahimeeste hulgas kahjuks küllalt levinud
ulukivaru ohustavat salaküttimist ning ühisjahi nõuete rikkumist. Samuti
saavad keskkonnateenistused õiguse väljastada jahilube ulukikahjustuste
ilmnemisel kaitstavale maa-alale, mis pole liidetud jahipiirkonnaga.

Seaduseelnõu lisab jahiulukikahjustuste hulka ka kalade kahjustamise
kalakasvanduses või lõkspüünises. See annab keskkonnateenistustele võimaluse
ulukikahjustuse puhul koheselt reageerida ning vajaduse korral ka väljaspool
jahiaega jahti korraldada.

Seaduseelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile,
Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile ning Eesti Jahimeeste
Seltsile. Oma ettepaneku eelnõu kohta saatis Eesti Jahimeeste Selts.

Praegu kehtiv Jahiseadus võeti vastu 2002. aastal.

Jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu saadeti edasi Riigikokku.


Lisainfo:

Kaarel Roht
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist
tel 626 2933
e-post: kaarel.roht@ekm.envir.ee

Jah lasta oleks neid põllus küll väga mugav, jaluta kuhu vaja, kui pihta saad siis ei kao lind kuhugi, ei uputa ennast, **** ma ei saa aru miks ma siiani järvel olen passinud