Jääger-online jahindus foorum

Ma pean ikka silmas noore koeraga jahil käimist.Koer ei või ju aasta otsa kodus vireleda ja näitust oodata. Seni on küll kõik kontrollijad sõbralikult ja arusaadavalt asjasse suhtunud.Lemmiklooma passis ka pilt ning kõik vaktsineerimised nähtaval, aga passi kaanel kiri: Siseriiklikuks kasutamiseks.

Enam ei muutu midagi, koeral pass käes ja eks neid juuksekarva lõhkiajajaid leidub ka kahjuks.

Piisab ikka küll, mina olen selle kadalipu läbi käinud kolmes maakonnas kus jahil dokumente kontrollitud.

Noorel koeral piisab esialgu ka lemmiklooma passi koopiast ja kui jälle jahikoerte näitus tuleb, siis saad juba sealt jahikoera passi.Ennem pead aga näitusele registreerima ja saatma sugupuust-, omaniku registreerimise tunnistuse-, lemmiklooma passi-,näituse maksekviitungi koopia Jahikoerte Tõuühingule ehk siis proua Anne Reitelile.Põlva Jahiselts. Mammaste. Põlva vald.63211 Põlvamaa.Koer peab olema ka eelnevalt vaktsineeritud ja vastavad kleepsud ka lemmiklooma passis.

No Sina kakuke oled seadusekuulekas mees ja Sinuga peaaegu nõus.Ole hea ja loe eelnevaid kommentaare väga hoolikalt ja kommenteeri siis praegu kehtivat seadusandlust sellel teemal. Vastuseks Sinu arvamusele kahjuks ei ole minu seasööda kohani tänavavalgustust ja ka tulukest, mis söödakohta valgustaks.Silmis on ainult see kutsuv tuluke, mis ei vaja valgusfiltreid, distantslüliteid ja sinna juurde muud kuuluvat varustust.

Lugedes seda lambiteemat, siis neid kommenteerijaid sellel lehel küll jahimeesteks nimetada ei saa, pigem küttideks.Jahimeheks ikka sünnitakse. Eks mõelge ise kes millega tegeleb.Kui näed juba neid dziipe millel pajasuurused lisalaternad külge kruvitud, siis enamus kõik jällegi jahimehed ja tuled ikka loomajälgede uurimiseks. Niisamuti on see lambiteema ka rohkem rullnokluse tasemel.Tean juba ette millised ennast õigustavad kommentaarid nüüd minu aadressil tulevad, aga see ju näitabki iga nn. jahimehe haridust ja haritust.Ärge hakake nüüd hämama, et lambid ainult haavatud looma otsimiseks. Elu näitab aga paraku midagi muud, mis põldudel ja metsas pimedal ajal toimub. Õige jahimees ei ole nii lihanäljas, et peab lambivalgel looma laskma ja viletsa laskeoskuse korral teda pimedas taga ajama.Tehke----aga olge siis ka parem vait ja jätke suu söömiseks.Vabandage väga kui keegi ennast puudutatuna tundis.Edu!

Minul näiteks jäigad kinnitused (rihma kinnitusaas ei liigu st. kruvi küljes jäigalt) ja rihm põdra kroomnahast. Rihma kinnitus sama nagu vene binokli rihmal. Rihma laiused vastavalt püssi kaalule, ei veni, ei lähe keerdu ega rebene ja lihtne eemaldada.Vindil kaalu 5kg ja 5cm laiune rihm vastu pidanud 8aastat ja esialgu vaadates peab teist samapalju veel.

Tore on loomale ligi hiilida laskekaugusele 20-30m ja loom üle kavaldada - - - seda nimetatakse ikka jahiks. Sajalt meetrilt juba tapmine. Varitsus- või hiilimisjahis lasen vindist samuti enam-vähem looma ca 50meetrilt.Aega looma jälgida ja valiklaskmist teha. Ei ole nendel vanadel vene jahipüssidel häda midagi, ainult mees peab taga olema ja häbeneda pole vaja.Eks tänapäeval rohkem preztiisivärk, kellel kallim ja uhkem, aga kui möödalasud, siis millegipärast kohe igasugused vabandused varnast võtta.Alustuseks ikka jahipüss ja siis hiljem juba raipepüss.Edu!

Millegipärast need tikutoosi laskjad kuidagi laskekatseid ära ei tee nii siledast kui ka vindist.Kui ikka 35m pealt seisva sea siluetile pihta ei saada, siis ikka vist mehe viga.

Sileda laseb laiali jah, aga vindil kasutan neljakambrilist suudmepidurit ja ei mingit muret. Asi vist teemast natuke mööda.

Ei ole siin midagi sapilist, mina kahjuks olen see, kes sellistest pisiprobleemidest aru ei saa. Milleks püssitoru kinni teipida? Olen aastakümneid koeramees olnud ja ka teibi järgi vajadus puudunud. Vindi raud siiani korras kuigi püssil vanust juba 95 aastat. Ega püssil siis need rihmakinnitused pea kõik originaalid olema, annab ju muudki püssi disainiga kokku sobitada. See ei ole ju kosmoseteadus.Edu!

Vot see on ikka küll jube probleem.Mul püssirihm ka nii kulunud, ei tea kas peab kohe uue teema foorumis avama.Kruvi jäigad kinnitused külge ja asi lahendatud ning mina panen püssile uue rihma ja teema jääb algatamata.Edu!

Aega olla kulunud veerand tunni ringis kui kops verd täis jooksis ja põder küljeli kukkus ning siis teine veerand tundi, ennem kui ligi läks.(igaks juhuks muidugi jämedam tukk ka hõlma all)Kord olnud selline juhus, et sõduritel mingi õppus ja seitse sõdurit järsku raiesmiku servas ja põder jooksu.Läinud teine esimese hooga ca kilomeeter kui mingi lai kraav või kaevatud kanal vastu tuli, kus tankistid harjutasid uppunud tankist hingamismaskidega välja tulekut ja põder sinna lähedale vette siis prantsatanud. See olla ka ainus, millest ise lihatükikestki ei saanud.Paar suuremat siga olla küll ära läinud ja siis ainult väiksemaid võtnud.Ega siis sellel territooriumil korda ega looma puudust sellel ajal ei olnud.

Tean, et metsakülades pandi see vene aegne kõva tiksumisega lauakell pesukausi peale põllu äärde ja peale mingi pott, mis kaitses vihma eest.Paari päeva möödudes pandi teise mõõduga pott ja kui see ring täis sai, siis vahetati pesukauss teise mõõdu vastu ja algas jälle pottide karussell.Asja põhimõte selles, et oleks erinev kelle tiksumise kõla ja et sead ühesuguse muusikaga ära ei harjuks.Eks vahel pandi öösel mingi aja peale plärisema ka.

No varesed ja tuvid kukuvad küll spordikaga lastes esimese matsuga 75m pealt kui ikka pihta saad, olenemata sellest kas seisab küljega või otse.Mul oli kunagi nõuka aeg Pavlovi nim. majandis (Aegviidu poligonil) üks tuttav metsavaht, (nüüdseks juba ammu parematel jahimaadel) kes laskis sead ning põdrad kõik TOZ-17 ga. Siga laskis ca 25m. pealt pukist ning põtra mitte kaugemale kui 80m. ja siiski lendas veel kuul põdrast läbi.Moonaks siis need vanad vene mustad ohhotnitsnõe patronõ.Kui mõistus ja püss kokku klapivad, siis spordikas taparelv missugune. Põdrale laskis alati kopsu paugu, ootas siis liikumatult niikaua kui küljeli kukkus ja seale otse ajusse.