Jääger-online jahindus foorum

308 on arvatavasti kõige levinum vindi padrun üldse. Seda tänu sellele, et NATO valis kunagi 308 oma täiskaliibriliste vintrelvade põhiliseks padruniks(ennem oli selleks just 30-06). Seetõttu on seda padrunit lugematul hulgal rohkem täiustatud ja testitud ja katsetatud erinevate kuulidega ja laengutega jne. kui näit. 30-06 puhul, mille edasi arendamine põhimõtteliselt seiskus peale 308 kasutusele võttu NATO poolt. Üheks määravaks põhjuseks 308 eelistusele 30-06 ees oli 30-06 padruni suurem mõõt ehk siis see oli pikem kui 308 padrun ning seetõttu sobis lühem 308 paremini automaatsetesse vintrelvadesse. Ka poe letis on kindlasti kõige laiem valik 308-l ning ka selle hind on tavaliselt teistest soodsam. Kuid see ei tähenda absoluudselt, et 30-06 oleks nüüd mingi ajast ja arust pauk, mis jääks 308-le igati alla. Selle arendustöö 30-06 puhul, mille ametlikud tootjad jätsid pärast 308 esile kerkimist suhteliselt tahaplaanile, võttis enda kanda see lugematu hulk tavalisi relvafanaatikuid ja täpsuslaskjaid üle maailma(kõige rohkem vast USA-s), kelle jaoks on padrunite iselaadimine iseenesestmõistetav ning erinevate variantidega eksperimenteerimine ja tulemuste testimine ja katsetamine tavaline ja igapäevane asi. Aga kui nüüd võrrelda tavalist poest saadavat moona, meil siin pole vist see vindi padrunite ümberlaadimine veel eritit levinud kahjuks, siis võib vast vähe üldistades öelda järgmist: tulenevalt 308 lühemast kestast ning väiksemast laengust on laskmisel 308 pehmema tagasilöögiga kui 30-06. Ballistika poolest on 30-06 parem kui 308, suurem laeng pikemas kestas annab rohkem kiirust ja energiat pikemale distantsile kui 308 ning kuuli lennutrajektoor on lamedam. Samas kui arvestada, et tavalises jahis lastakse reeglina vindist umb. kuni 200m, meie tiirudes max. 300m, siis võiks vast isegi eelistada 308-t, seda ehk ainult pehmema tagasilöögi tõttu
ja võibolla väheke parema ning laiema padruni valiku poolest meie kauplustes. Enda vint on 30-06, ka eelmine oli 30-06 ja olen väga rahul. Loen suht regulaarselt erinevaid laskmise ja jahi teemalisi foorumeid ning sealt on kõlama jäänud ütlus, et see vaidlus teemal 30-06 vs 308 oli, on ja jääb igaveseks. Mõlemal on oma väiksed eelised ja ka puudused omavahel võrreldes aga lõppkokkuvõttes võib mõlemat pidada heaks universaalseks kaliibriks nii jahil kui ka tiirus. Lisan paar linki huvitavat lugemist antud teemal:
308-st:
http://www.chuckhawks.com/308Win.htm
30-06-st:
http://www.chuckhawks.com/30-06.htm
pealeht:
http://www.chuckhawks.com/index2e.rifle_cartridges.htm

Häid pühi minugi poolt kõigile! Päeval võtsime sõbraga oma naised ja lapsed kaasa ja viisime nad metsa, et nad ka näeksid kui ilus seal on ja mis on see, mis mehi sinna metsa jahile kui ka niisama kisub. Loodus oli muidugi fantastiline tänu sellele lumetormile, muidugi see kantslini vantsimine läbi paksu lume(umb.2km) võttis ikka päris märjaks. Kelkudega sai veel paar kotti sõklaid loomadele viidud ning lapsed kandsid seljas kaasa nisuvihtasid, mis siis sai ka ümber puu tüvede seotud söödakoha juures. Seal sai siis natuke vorste grillitud ja jätsime ka jõuluküünla metsa põlema loomadele. Ilus oli.

No see tsensuuri värk antud juhul oli küll liiast minu arvates!

kriss kirjutas:aga kas keegi teab võibolla on kadaka marju ka kuskil müügil

Turul äkki, keegi mainis siin apteeki ning võibolla tasuks vaadata ka toidukauplustes maitseainete riiulist. Pole küll ise veel otsinud.

Just mõni päev tagasi leidsin ühest soome täpsuslaskmise foorumist lingi vene keelsele raamatule snaiperdamise kunstist. Pole veel mahti olnud asjasse tõsiselt süveneda(jõle pikk teine) aga kerge pilguheit ütleb, et peaks vist olema väga kasulik lugemine:
http://arch07.narod.ru/potapov/index.html
Nii et jõudu ja jaksu lugemisel!

http://benchrest.com/html/rests___bags.shtml
Mõned firmad, mis valmistavad erinevaid laskmisaluseid. Kliki firma nimele.

Pole siiani jänest jahtinud aga nüüd mõtlesin, et võiks olla päris huvitav jalutada kaheraudsega mööda põllu servi ja võsa ääri ning võimalusel tõusvat jänest lasta aga nüüd, lugedes jahiseadust:
(16) Hall- või valgejänesele võib pidada jahti hagija, hurda, taksi või terjeriga 1. oktoobrist 28. veebruarini.
tuleb välja, et jänest võib jahtida ainult koeraga või olen ma millestki valesti aru saanud?!

Ma siin oleks vahepeal endale ostnud ühe kahest(Sako/Tikka) uuena, kuid siis sattusin Deerhunteris pakutava Steyeri peale ja valisin selle. Erinevate maade relva ja jahi teemalistelt neti lehekülgedelt võib valdavalt leida kiitvaid sõnu nii Sako kui Tikka relvade kohta. Neid peetakse reeglina tehase toodete seas ühtedeks täpsemateks relvadeks. Sako ja Tikka peaksid kasutama samu torusid minu teada ja ka muu tehnoloogia peaks olema enamasti sama. Tikka on võrreldes Sakoga lihtsalt vähe lihtsama(odavama) viimistlusega ja reeglina ka soodsama hinnaga kui Sako. Samas Sakot peetakse vähe ülehinnatuks, kuigi väga kvaliteetseks. Uue T3-e kohta aga olen lugenud natuke negatiivseid arvustusi USA neti lehekülgedelt. Vaatamata sellele, et Tikka T3 valiti USA-s aasta relvaks, on mõned väitnud, et taga ajades eriti soodsat hinda on liialt palju kompromisse tehtud ja tingitud relva üldise kvaliteedi ning viimistluse arvelt. Seetõttu eelistavad mõned T3-e asemel vanemaid Tikka mudeleid. Veel on väidetud seoses kvaliteediga, et see olevat hakanud alla käima peale seda kui Berettast sai Tikka ja Sako omanik. Kui tõesed need arvamused on, ei oska arvata aga isiklikult julgeks siiski soovitada küll mõlemat. Siiski T3-e kohta sooviks küll kuulda kasutajate isiklikke arvamusi.

Aga veel haigustest: meie söödaplatsil, kus käivad praegult enamasti sead oleme märganud, et loomade väljaheidetele tekib hallitus peale ning keegi väitis, et see pidi olema mingi haiguse märk?! Oskab keegi midagi arvata selle kohta?

vollike kirjutas:lase rebane vigaseks nii et rebane liigub veel ja koer peale ja ise aktiivne olema siis hakkab ka koer tööle

Kohe mitte ei saa nõustuda sellise käitumisega, ükskõik, mis otstarbel!!! Minu arvates on lubamatu uluki teadlik haavamine ning looma piinelda laskmine!!!

Meile räägiti jahikursusel selle laskmise kohta nii, et varem kui lasid marutaudi kahtlusega looma, andsid selle üle vet.asutusele. Kui selgus, et oli haige, siis kõik korras kui aga terve, nohh, see kah nagu ok, mis tehtud see tehtud. Aga nüüd pidi olema nii, et lasta sa ju võid kahtluse puhul aga kui vet.kontrollis selgub, et loom oli terve, siis saab laskja täiega trahvi kui ilma loata lastud looma eest ning selle kartuses jääb kindlasti nii mõnigi haige loom laskmata.

Mind huvitaksid võimalikult pika laskmisrajaga tiirud üle eesti. Ise käin Männiku tiirus, kus saab lasta max 300m aga huvitaks ka pikemad distantsid. Teab keegi, kas ja kus oleks selline võimalus?

Huvitaks laskurite kogemused nimetatud kaliibriga. Mis võiks olla see effektiivne laskekaugus? Täpsus? Kui kaugelt ja keda sobiks sellega jahil lasta? Kui lai see padrunite valik võiks olla meie kauplustes? Teretulnud on kõik arvamused ja kommentaarid.

Tekkis endalgi väike kahtlus, et äkki on sead meie posti n.ö. endale vallutanud aga samas teiste ja vanemate postide juures on ikka näha kõikide jälgi koos. Aga jahh, olen isegi kuulnud, et praegast põdrad pidavat suht vähe soolakute juures käima ka mujal. Muideks, huvitavatest söödakaaslastest, üleeelmisel suvel nägime sõbraga ühel sööta jäetud põllul praktiliselt kõrvuti, mõne meetri kaugusel teineteisest, rahulikult söömas sokku ja siga, nagu vanad head sõbrad.

Ise kasutan vindi puhastamiseks täis pikkuses metallist varrast(selline kuldne, ei tea kas ka pronksist), mille olen kinni teipinud täies pikkuses tavalise musta elektriteibiga. Sileraudse varras on puidust. Kaks varrast on sellepärast, et ei õnnestunud leida sarnaste keermetega otsikute komplekte mõlemale. Minu vindi puhastamise otsikute komplekt koosneb neljast otsikust: pronkshari, jõhvhari, pehmest lõngast hari, mille otstarbest ei olegi ma päris aru saanud veel, kasutan vahel lihtsalt tolmu eemaldamiseks kuivast torust ning viimaseks on otsik troppide jaoks. Sileraudse otsikute komplektis on jõhvhari, pehmest lõngast hari ning metallhari, see on vist terasest ja hari ise spiraali tüüpi. Sileraudse puhastamiskord on põhimõtteliselt sama nagu vindi puhul, ainult troppide asemel kasutan lappe, kuna nii suuri troppe lihtsalt pole. Kas ma seda teemat just nii väga valdan, olen lihtsalt netist uurinud erinevat infot sellel teemal, panen siia paar näidet huvilistele. Esimene räägib Mauseri luku puhastamisest:
http://www.bobtuley.com/mauser/
teine on väljavõte ühest USA relvafoorumist kus arutatakse päris pikalt relva puhastamisest ja selle juurde käivast, nagu õlid, harjad, vahendite tootjad, puhastus järjekord, jne.
http://www.snipercountry.com/hottips/Cleaning.htm