Jääger-online jahindus foorum

Kuna oman nii pikakarvalist kui ka karmikat taksi ja käin ka jahis nendega, just paariga, siis on vaieldamatu eelis just karmikal-terjeri hing ja visadus ja julgus. Pikakarvaline on vanem, tal on "kupli all herneterad pesasse loksunud", töötab mõistusega, ka karmik õpib kõrvalt. Kui on ikka vaja siga või põtra kinni pidada, on alati karmik ringitaja ja nina ees haukkuja, pikakarvaline hoiab taha paari meetri pealeja haugub seal. Kui meil on kogu "mahvia"- ka tuttava karmik lisaks siis on super jaht-vahet pole, kas parti, hane(toovad välja, otsivad roostikust, ajavad lendu, püüavad haavatuid-meil "praaki" linnujahis ei esine.on muidugi ka täpne kütt-mitte mina!)Või otsingus ajus, alati toetavad teineteist-kes värske jälje, saagi leiab, kisa lahti, teised appi .Meil viskas kah emis taksid kahte lehte-pikakarvaline tõmbas eemale, karmikad ainult vihasemaks läksid.(terjer, mis terjer)Taksi eelis on ju teada, ei aja kiiresti, jõuab ette.sama "praagi" otsingul.Samuti ega need meie jahimaad nii piraksd pole ju, ongi lühikesed ajud. Laikad esimesse ajusse lähevad ja ongi loomaga läinud. Hea, kui õhtuks gepsu abil leitakse. Taksid on õhtuni "võtta"Suurt lund pole Põhja eestis viimasel 35 aastal kohanud, nii et pole probleemiks (pikakarvalisel on tet. temp. lumi, tulevad jah ilged jääpallid, aga selle kaitseks on ..hm..latekskostüüm-kilest kombekas.Ega jaht pidamata jää siis.)Kuna viimaste aastate trend ja Saksa standart näeb ette pikema jalaga ja mitte nii madala rinnaga takse, siis pole ka meie raskes metsas liikumine olnud probleemiks taksidele, küll mulle-on ikka jube vesine see Aegviigu kant!)
Ei, kui jahikoer , siis karmikas-on ikka koeral terjeri hing ja visadus antud, vaieldamatu lemmik!(ütleb muidugi paadunud taksiarmastaja..)Takside hinnad on Eestis ühed madalaimad, muideks. Ja jahimehele omab ikka sugupuu vägagi tähtsust..mida te siis otsite "jahigeenidega" koera? Kui on jahitõug, siis edasine on selle teha, kes nööri teises otsas.

Aga ehk tuleb uus...ja parem?Ikka jahipood.Koht ju "sissesöödetud.."oleks patt kasutamata jätta..

..kääbustakse ei saa kasvatada karjakaupa-neil sünnib 2-4 kutsikat. Peika(memme) otsimise kuulutusi ei avaldata sellepärast, et sellise kuulutuse järgi pole võimalikomale leida korralikku koera, vot siis saadki "tanghambumuse, kõverate jalgade ja ...jm"selleks, et PLANEERITUD pesakond sünniks hakatakse ikka pikalt otsima vastavatest kennelitest, sugupuid hoolsalt uurides(et ei paaritaks sugulasi omavahel) ja vastavate jah, ka NÄITUSEHINNETEGA ja JAHIKATSEID sooritanud koeri, Veel on tõuti tuhat pisiasja, mida peab teadma, missuguseid värve jm omavahel ei tohi paaritada..Ka koera iseloomud(!) on oluslised, mis omavahel kokku panna...See ei ole nii, et nädali pärast jooksukas, võtke ühendust, kiire!Ükski oma koertest lugupidav ja hooliv peremees(naine) sellisele kuultuse peale oma kõera küll ei anna!See, et Õiged koerad kokku saaks on pikk ja tõsine uurimustöö. Selleks need jahikoerad näevadki välja nii nagu nad on, et tuline kiire ,ei vaadata muud, kui et oleks isane ja ei teata, et 2x aastas ikka jooksukas emaseid üllatab.Vabandustei saanud suud pidada!

Jahimehi on siin Tallinna kandis nii palju, et uutel pole võimalik jahti saada, pole jahtkondades "vaba kohta", küll on Lõuna -eestis vvähe mehi, nii et sinna saaks vabalt liikmeks, ainult..käi Tallinnast sinna jahti...Nii et populariseerida ..piisavalt populaarne, arvan, küll aga jaht koertega vajaks ilmselget teavitamistööd just koerte õpetamise kohalt.Olen aru saanud, et mehed ei teagi, kuidas head jahikoere treenida(et üldse on vaja treenida, ei piisa jahimeestest vanematest), ja õigesti õpetada.(noh et kõik algab ikka kuulekusest, käskude täitmisest ja saabi rappimata jätmiseni välja).
Kuna käisin jahimeeste kursustel täpselt aasta tagasi, 20meest ja mina, siis meie seltskonnast olin mina ja veel paar meest, kellel oli jahtkond olemas, kuhu ja kellega koos jahti minna, teised kõik otsisid omale "kohta"-selge ületootmine ja baas salaküttideks!
Mina jälle südames just tunnen kaasa linnukoerte omanikele, et nende koerad saavad nii armetult vähe tõuomast jahti, see on nii üürike aeg, linnujahiks, pole meil Eestis peale veelindude mingit küttida...pigem multifunktsionaalne koer, millega oleks kogu hooaeg midagi ette võtta...(ütleb paadunud karmikarvaliste takside armastaja!)

Kõigepealt-kindlalt väidan, et rohkem on just linnukoeri mitte jahimeeste käes ja just nemad on rohkem huvitatud oma koerte treenimisest ja arendamisest( näituse jahitõuge ei saa Tshempioni tiitlit muidu kinnitatud, kui on jahikatse tehtud, sellest ka suur huvi "katsematerjali "vastu)Sealt edasi(näituseinimesena,) kui näed , missuguse innuga su koer töötab, on kukesamm jahini ja koera katsetamiseni päris jahis.Ise, mitte mingil juhul suva jahiseltskonnaga oma koeri jahti ei võtaks-kui jahimehel pole endal koera olnud, ei oska ta jahis arvestada ka KOERAGA-näeb saaki, laseb koera eest, tulemuseks ka koer võib pihta saada, haavlid ju lendavad laiali.(vabandan, kui keegi tunneb end solvatuna, polnud mõtteski, ikka ainult koerad!).Ise käisime just jahis väga hästi treenitud ja ülitublide linnukoertega, kes olid teoorias ülitugevad, ainult "sooja" lindu polnud elus näinud, katsunud..nats harjumist ja võtsid küll, iga jahiga aina paremini. (me ise jube Käies nii katsetel(kust ka pärisjaht algas) kui jahis olles laisk koeri(hm takse) treenima, julgen küll väita, et pole vahet, mis linnuga treenid, või missugune tiivast meisterdatud vidin on vette loopimiseks. Kui mul hakkasid tiivad ära närutuma, korjasin kah suled kokku ja sidusin ümber pulga, sama innuga toodi välja.Nüüd ainult ei tooda niisama vette visatud pulka, millest kogu linnujaht alguse sai, nuusutavad, keeravad otsa ringi ja läheb otsinguks vees ujudes, kus mingi tiib oleks...
Loomulikult võiks keegi vahendada tiibu , verd, "laipu(nahka verekatseks), aga , kus see JTÜ peaks varusid hoidma?Ise kuivatan tuttavatele- tahtjatele töö juures katlamajas(ega keegi , peale minu sinna ei sisene kah), verd käin lüpsikuga jahis, kui lahkamine, seisame ämbriga valves ja kogume kõik kokku, ka klimbid..kodus villin pudelitesse ja jälle töö juure sügavkülmas, ja jälle tahtjatele jagamiseks. Eks selle juraga paras jamamine on, ega ei kujutakski, et tõsine jahimees viitsiks(ja peaks) nii palju jändama ja solberdama.. ega kerge pole.Praegu koguvadki väga tuttavad ja heasüdamlikud jahimehed mulle hane jm linnutiibu, eile sain jälle kotitäie, läheb kuivatamisele...ja jagamisele..
Mis puudutab Soome katset ja kajakat, ega ausalt ei tulnudki selle peale, et linnul ja linnul võiks vahe olla. Tagantjärele mõeldes jah, miks pidi koer seda kajakanärakat küll otsima(senini ainult verejälge ja loomi otsinud) ja veest väla tooma..imelik?
Ja veel on nats kummalene, kui hanejahis saadan taksid haneparve lendu ajama, nad ei tunne lõhna, joostakse sinna-tänna(no ei ole õpetanud suunda kätte näitama)ja ega see aitakski, ikka kihutavad ringi ja võivad suht lähedalt mööda panna, alles, kui haned lendu tõusevad, läheb "ajuks"..Nad nagu üldse ei tunneks lõhna ja ei kuuleks-näeks linde. Või on asi selles, et pole linnukoerad ja ei peagi..Samas jälle, kui laks käib, on kohe jaol haavatuid püüdmas ja kinninkrabamas , järjest.5 aastane pikakarvaline on ainus, kes vaatab mind ja teab, mida peaks otsima.Aga ta kah mugav mees, ilma asjata ei viitsi sammu ka astuda.

Ja mul on hulgim tiibu varutud-kuivatatud.

Tore, et teemaks tuli.Nimelt on loota JTÜ uue juhtkonna valimisi, sooviks oleks , et UUS saaks TEGUS: Nimelt ongi jahikatsed need, milles tahaks ka ise mitu süna sekka hüüda.Kindlasti peaks EEsti 1972 aastal ilmutatud katsed üle vaatama. Praegalt on olnud kõigil vähegi huvitatututel maailmas ringi sõita ja vaadata(ka teha) mujal katseid ja võrrelda Eestis toimuvaga. Ma ei ole mitte üks põrm Eesti omadega(verejäjg, urg, linnukatsed) rahul. Meil endil on võimalus teha ettepanekuid nii uue juhtkonna (TÖISE, TEGIJATE) valimisel, kui katsete reeglite parandamisel. Ise pole EEstis õnnestunud veelinnu katsel osaleda. Küll huvi oleks ju magasin info maha-küll olen kahel aastal Soomes käinud taksidega tegemas. Soome katse koosneb 3 osast-nn verejälg, mis veetakse maha kepi otsas kajaka laibaga, koer peab leidma ja käituma nagu verejäljel ikka. Siis on nn tühja vee otsin-koer peab käsu peale minema vette , ujuma kaldast umb.15 m siis kolmnurgana. Ja kutse peale veest välja(kõige raskem, kuna töötav koer tühja vette ei lähe-siis võib kasutada 4 kivi, visates need ette, et ta selle pagana kolmnurga ära ujuks. Punkte võetakse muidugi selle eest maha. Siis on paugukatse-kõik koerad seotakse vahemaadega puude külge, omanikud eemalduvad, tehakse pauk jälgitakse koerte reageerimist. Ja alles siis tuleb päris osa-peidus(hästi peidus) püssimees ja viskaja koostöö tulemusena pauk ja kajakas lenab kaldast 15 m vette, kohtuniku märguandel lased koera, kes peab linnu tooma kuivale maale, super, kui omanikule kätte.Mu karmikal II j käes, nüüd hakkas ka pikakarvaline parti tooma, tuleb jälle minna katsele...
Katse on ametlik eksam, seda ei saa teha, nagu kohtunikule pähe tuleb-kõikkidele peavad kehtima üheselt mõistetavad reeglid.
Eesti reeglid on olemas, aga kunstlikku katset, kus kõikki hinnata võrdsetel tingimustel pole!...tegeld ei tohiks ükski reegel jätta võimalust kohtunikule vabaks tõlgenduseks ju!MIs moodi on korraldatud veelinnu KUNSTLIK katse-sellest pole kusagil juttu. Kuidas seda siis läbi viia?On kirjas ainult kuidas hinnata.Kuidas teil OTSING oli korraldatud?.Aga kui pole kõigile üheseid reegleid on väga raske ka üheselt hinnata, ikka jääb midagi kripeldama ja ongi ka situatsioon,,et II järgu koer ei saagi punkte-aa pole ju katset?
sama on jänesekatsega-ma tahan seda näha, kuidas SELLISTE reeglite järgi on võimalus teha hagijatel jänese katset? Kust võetakse jänes, et koer saaks oma tööd näidata-see ju kohtuniku(organiseerijate mure!)mina olen oma raha maksnud, katsele tulnud, ja paluks seda ka sooritada koos jänesega!
Üritaksiki katsetest huvitatuid kokku koguda ja hakata kuskilt otsast pihta, kas või verejäljega(mida saavad enamus koeri katsena teha), selle reeglid muuta EU pärasemaks ,uuemateks, et mitte ajale jalgu jääda..sajandiga.
Igas tahes õnnitlused tublidele, kes vaatamata kõigele edukalt katse sooritasid!

Naiste Deerhunter`iga absoluutselt alt läinud-esmane-TASKUD-olematud-pole väljapool rinnatskuid, kuhu panna raadiosaatja, mobla kähku saadavana(ei suuda klapid kõrvas metsas olla-siis oma viga).Lisaks seesmine rinnatasku on lukuga ülevalt alla keset takut ja nüüd on kõik jahidokustaadid kadunud...ju jäi lukk lahti, kui moblat otsisin..igas tahes läheb jope ümber õmblusele, järgmise jopega olen targem. Ja vett kah ei pea.Tegeld olen lausa pahane firma peale. Mis nad arvasid JAHIJOPET õmmeldes, et lähen ridiküliga metsa või, staff kotiga kaasas?Aga hinda paganad oskavad küll võtta...

Tehtud, ilma tomatita, kuna arvan, et kanale ei passi tomat, vaid valge kaste. Lisasin veel sibula, küüslaugu ja porgandi. Isegi mu mees sõi ja ümises(ei tulnud irinat, nagu ikka, kui peab "makarone" sööma ja demonstratiivselt ketshupit kah ei lisanud-ju oli tõesti hää!)Tänud!

Hane puhastamisest, siis mu ema triikrauaga aurutas, sai vist kah suht kiiremini...Igas tahes vaatepilt oli lastele mõjus!Kuuma veega kardangi linnu ära rikkuda-keeta ette juba ära.Ja nahaga on lind ikka linnu moodi, esteetilisem.ja kolesteroolitase ongi kõrge, ei tohi langeda lasta!(nagu mu kadund vanaema ütles-mis siin ilmas ikka head on, kui ma ei saa süüa ka seda, mida ise tahan!)Nii et ikka nahaga, nagu õiget lindu.Nii et jääb kitkumine, kui päeva on rippunud, tulevad suled suht hästi maha, üle 6 hane ei viitsi korraga kitkuda...

Vabandan, aga tervet Balti Jaama turgu küll ei viitsiks kummikute pärast läbi kammida, ehk täpsustaks veits, kus suunas neid võiks kohata,vajaliku asja nimel ehk võtan end kokku ja lähen vaatama...(jube vilets poodleja, nagu olen..)

Selgitage rumalale, miks te nahaga suled võtate(nülite)(??)lindu? Kõige parem ongi ju nahk...Ikka kitkutakse, 6 kitkusin ise,(esimest korda oma pikas elus, kuna pole ema, kes teeks) ülejäänud jagasin kah täies ilus laiali, las sõbrantsid harjutavad...ja järgmine kord teeme "subbotniku" puhastamiseks,seltsis lõbusam. Ega mul kah üle3 tunni läinud, ainult käe lihased tiba valusad..Las nüüd "kõmmelduvad", enne kui mardiks ahju panna.

Pakun , et nagu ikka-ööpäev. Ehk siis õhtal likku ja teine päev edasi mässata.

Kiiret kalamehe kummiku abi! Ei leia Tallinnast nr. 39 On kellelgi ifi, kust võiks saada? Tänud ette!

..ja veel soovitab igivana kokaraamat enne küpsetamist leotada hane piima sees..Aa kust saada ehedat lehmapiima?Ega see poe oma vist kõlba.