Jääger-online jahindus foorum

Feeniga täieste nõus, ku toheb olla. Wilt on hyva kivi.
Olen paljude aastate jooksul paljused kive pannud ja nahka pandud on kõik v.a. üks kivi aga see sai panna vist nii lollaka koha peale, et jänes ka ei teind jälgi ligi.
Aga see punakas ümmargune on siiski momendil ainuke mille kooostises ka mineraalelement
Ca ja kevade poole ku sõraliste looted oma emmede kõhus oma konte kasvatavad on see nende emmedele parim, issidele mudugist ka sarvepartii edendamiseks.
Vaatsin kuskilt suurloomade söötmise raamatust mineraalide kohta.Pea kogu suurlooma organismuses leiduv kaltsium on ladestunud luudesse. Aga sealt kuni 30 prossa on labiilne s.t. ku nõudlus tekib tõmmtasse see sealt ära (loote kasvamine, vasika piimaga toitmise aeg, sarvekasvu aeg).
Ja see tuleb jälle asendada, aga kõik taimsed söödad sisaldavad Ca
liig vähe.
Raske uskuda, et see värk metsasarvloomadel oluliselt teistsugune on ku kodusarvloomadel.
Mudugist mereäärsetel paepindadel võib asi Ca poolest parem olla.
A mul siin merd pole.

Meil läheb kõik loomadel suust sisse.
Jahiajaks on juba teine ring kividel peal ja vahepeal käisid lihtsalt poste noolimas. Vahest võib kyll olla, et paar nädalit keegi ei putu. Kui siis aga põder või paar tuleb võetakse ühe ööga kivi jälle paar senti õhemaks.Viimastel aastatel oleme kasutanud ümmargusi auguga kive
Osad on kollakad osad punakad. Vanasti kasutasime valgeid kandelisi.
Siis uursin asja-sarv ja sõrglooma jauks parimad tegelt punakad ümmargused-need sisaldava kaltsiumit ka ja muidu ka Mendelejevi tabelit rohkem sees , teised variandid vähe lahjemad.
Valge kandeline on pea ainult paljas keedusool.

Trekest!
teema küll momendil järje pealt maas, täna yldse viimnepäev seaduslikult sokku saada.
Aga...pole kyll eriline muuskamees, a sokuvilede hindu poes vaadanud küll. Ja õpetuse järgi kasetohtpilli ka teind.
Pallu aastid tagasi üks sakslane õpetas mind puulehega pillitama. Neil tehtaks seda pöögi lehega.
Meil pöök eriti ei kasva aga toomingat kõik kohad täis. Isegi veel augusti algul leiab võsa seest väega häid värskeid toomingalehti.
Ja kõik need jutud erinevatest toonidest on õiged.
Ku mingi piiks mingist riistapuust on enam vähem selge, võid peibutama minna küll. A ku jahimaad vähe tunned jäädki sinna piiksuma -pead hoidma iki sinna kus nemadki on. Juba aprillis pead mõned tiirud peale tegema-siis näed hästi kuda sokud omale territooriume võtavad. Ja näeb neid ka peris kenaste kuni juuni alguseni. Pärast hein suurem-varjuvad kenaste , näeb vähem. Ku vanemat sokku tahat, pead omale mõned istmed ikka ülevalepoole korrusele tegema. Heinamaad ja raiestikud parimad kohad. Ku viitsid juuni algul siis mõned õhtad vaatlemisele ja kuulamisele kulutada võid juuli lõpus piiksu ja kannatliku meelega oma osa nõudma minna. Ku olet seda soku-kitse värki oma ihusilmaga pealt nännu ja vastastikku häälitsusi kuulnud , siis saat aru ka misperast vahest võid piiksuda a keski ei tule.
A ku su piiksu õigel aal kostab, võid vanamehe ka är meelitada ja
ülevaltpoolt iki näed teda ja saad ehk sihikulegi võtta.

Trekest!
Mõned head aastad juba kasutan MERKEL komb varianti, mis just omal ajal GDR riigis valmistet. Aga ta on teht suht sel ajal ku see riik
vee noor oli, st soveti värk oli arengu alguses.
Öelda võin vaid kõik hääd sõnad.
Tublid on vint+sile ja mõlemad siledad.
Kuskilt kuulnud, et omal ajal kingiti suurele juhile N.Hrustsovile, kes ka hiiglasuur jahimees oli, Gebruder Merkeli püss.

Trekest.
Sile kaheraudne on algul asjade omandamiseks parim.
Õpid sihtima ja hiilima.
Siis võid ka kombiga ajujahti minna. Tead, et üks laks on ja sellest peab piisama. Ja kui siis juba korralik kombi.
Siiski Kombist arvan rohkem Kantslirelva olema.

Aga siis olli veel nii. Künkakese pääle tetti raiestik. All oli oja. Lobodka vaatas-hyva kotus soolaku jaoss. Üks känd oli auguga. Leidsin paraja palgijupi. Rammisin kännu sisse ja soolakivi otsa.
Põdrad käisid, kiitsid. Kitsed käisid , kiitsid. Sead tulid, songisid. Känd oli
vägev ja kõvaste maas-äi juhtund midagi. Nõnna neli aastat.
Üitskõrd tullin-ssunnik, seniaani aab henge täis.Kõik ollli maha palutetu.
Ja tyhjad putlid juures.
Änam sinna soolakut ei teind. Niihead kändu ka polnd.
Aga-ärapõlenud puu ja sool maitsesid nii hästi, et loomad käisid veel paar aastat. ´Momendil on sinna ca poolemeetrisügavune auk kaabitud.
A misasja nad tulevad palutavad niimoodi. Maisaa aru.

Ax1600 kirjutas:Sai tehtud soolak, põtru ja kitsi käis nigu murdu. Lähedal asus väike kuivenduskraav. Tuli kobras kraavi ja esimeseks puuks oli soolaku post. Ei tea kuidas üles leidis, kõrvalt ei olnud midagi puutunud. Soolaku rajamisel tuleks vist arvesse võtta.

Lohutuseks võin lausuda-oli yks hyva pigake. Piiber ujus hästi ja tuli kaldale.
Kasvasid seal parajad haavakesed, mis liigniiskuse tõttu natu põdema kippusid. Haavakeste vahele tegi Lobodka pukikese. Mõne haavaoksakese
heitis piibrile oja äärde. Tabas säält nii mõnegi looma.
Üitskõrd tuli -piiber sunnik olli kaits puud maha võtnu ja koore ka päält nylgind-pukk ja laskekoht kutu-piilu. Ega saa looma pääle pahandada.
Eks ta olndki aja kysimus-äi need jäta yhtegi haaba pystiasendisse.

tsuks kirjutas:hehe...

soolak tee männi või kuuseotsa- vaigupuule- kuigi olen näind kobrast ka männinajal ambaid teritamas...

samas... kas vaigupult ikka kitsed/põdrad pindu keelde ei saa?

Tegelt ära pelga. Olen mitu soolakut just nimelt vaigupuule tennu.
Kestab kauem ja nati aja pärast on post nõnna lihvitud, et võid julgelt ise limpsida.
Kuusega on ainlt väike jama, et tykivad juurikad välja kraapima.
Peab vaatama, et allpool ikka ymbermõõtu oleks.
Loomulikult vaatame metsakuiva puukese!

vene spanjel-ei ole venelane-tõug on selline. hästi toob veest parti välja.
võibolla õnnestub verejäljele ka õpetada. aga see pole lihtne.
elab oma teritooriumil, mis aiaga piiratud.käib ka toas magamas.
jalutab metsa (jalutamine tähendab selle koera puhul kiiret jooksu)
jalutamine jääb minule

kakuke kirjutas:

kriss kirjutas:kas keegi teab,et kui lasta selline loom mida ei tea marutaudis olevat: kas hiljem kui nahk on võetud enam seda ohtu ei ole,et kokkupuutes nahaga endale selle haiguse külge saad.

Mulle hakkas see teema kohe huvi pakkuma ja ma uurisin välja järgmist. Loomakliinikust vastati mulle nii
"Marutaudi viirus on suure vastupanuvõimega ebasoodsate välistingimuste
suhtes.+4 C juures püsib ta mitmeid nädalaid ja teda on võimalik isoleerida looma
ajust veel -10 päeva pärast surma."
nii et tegu on tõsise asjaga

trekest
asi ongi selles, et nahavõtmise ajal on ohtlik koht suu piirkond -satub sul nakatunud looma süljekest värskele kriimustusele ja viirus võibki sulle verre sattuda. Aga paanikasse pole vaja sattuda. Nülgimise ajal võid ju kindaid kasutada, eriti kui tead . et käsi natu katki om.
Uba selles,et viirus eritub süljega ja nakatumine käib sülje kaudu.

aivar00 kirjutas:Viimane jahimees oli küll kivi panija, kuid selle külmas hoidmise kohapealt on minul küll asi segane. Kas siis enne "pakikese " maha viskamist on elukatele helistatud, et nüüd see kell lennukilt tuleb ja olge valmis kohe nahka pistma enne kui halvaks läheb? Muidugi meie vabariigis on kõik võimalik, enne teeme, siis arutame üle kuidas odavam oleks olnud. Minuarust on see lennukijutt õigustatud ainult suurtel metsamassiividel ja rabades, kus tänavu vett palju ja ligipääs raskendatud. Palju Eestis neid kohti üldse enam alles on? Minu jahipiirkonnas seda probleemi aga ei ole. Sügisel on iga põõsa taga seeneline või marjuline. Eks saa need ka oma osa. Kunagi nägin vene aegas jõhvikaraba väetamist lennukilt. Sai isegi ennast ja oma õue väetatud olgugi, elamine rabast 600 meetri kaugusel.

TRE!
tegemist on (prantsusmaal) välja töötatud meetodiga.
Küsimus on lihtsalt selles-kuivõrd see sobib eesti oludesse.
ja jama selles, et metoodika väljatöötajad ei luba seda muuta-muidu pole see enam nende metoodika...

kakuke kirjutas:Jahimehekoolitusel soovitati meile viia antud loom, või selle pea veterinaarjärelevalveasutusse. Muidugi peab jälgima et ise nakkust ei saaks. Paljaste kätega mitte näppida.
Jahiseaduses ka see kenasti kirjas
§ 23. Jahiulukikahjustuste ärahoidmine
(5) Ilmsete marutõvetunnustega jahiuluki võib surmata loata. Hukatud jahiulukist tuleb kohe ja ühe ööpäeva jooksul ka kirjalikult teatada veterinaarjärelevalve asutusele.
See pidi kohe välimusest arusaadav olema (karvkate kehv, loom kehvas toitumuses, ila jookseb). Ise õnneks ühtegi sellist kohanud pole. Kas keegi teist marutaudi vastu vaktsineeritud ka on?

TERE!
See välimusele apelleeerimine pole nii lihtne. Vahel nad muutuvad jah närakaks, aga seda haiguse lõpu poole, kui agressiivsuse tõttu kellegagi juba purelenud on. Samas on marutaud kiire kuluga haigus ja võtab looma ca 10 päevaga ära. See on nii lühike aeg, et tihti võib hukkunu olla küllaltki hea väljanägemisega loom.
Võin seda kinnitada, sest olen paljude aastate jooksul nendesamustega kokku puutunud.
Kui tsiteerida seadust ja rääkida ilmsetest marutaudi tunnustest-siis
ainukese tunnusena saab kõne alla tulla asjaolu, et loom ei karda inimest,
olgu tal väljanägemine üitskõikmissugnõ.
Kusjuures haiguse algstaadiumis hukatud loomal ei pruugi laboris kiirtestil
teatavad asjandused mikroskoobi all nähtavad olla ja seetõttu tehakse
põhjalikum uuring, mis kaua aega võtab.
Üldjuhul on koduõuele ilmunud loom (rebane, kährik, metskits jne), kes sealt hästi ära ei taha minna, marutaudist tabandunud. Ja siin muutub oluliseks see, kas koerad kassid on vaktsineeritud ja kas keegi inimestest
haiguskahtlase metsloomaga kontaktis oli.
Ohtlik on haige looma sülg-ila-tatt. Seal on viirus sees.

Aga muidugi olen alles täiesti null.

Härrased!
Olen ka huviline!

Nyyd hakkan tagantjärgi mõtlem, et 16 kal Junioriga on tegelt olnd jamasid küll.
Tänavu esimest aastat panen Miragedega ja alla potstavad paremini.
Või om laskmise asi?
A ükskord kartets ei võtt kitse ka, hää oli, et Sokoliga omalaetut 6 mm
reservis asus.
Samas tsehhi 7mm vindi omad nii kergemad kui raskemad panevad
palllu rohkem tsentrisse kui Norma.(kusjuures oluliselt)
Selle tõttu olen Normast loobunud.
Hää oli veel Dynamit Nobel-a kuskilt põle võtta.