Jääger-online jahindus foorum

Võin kinnitada vene spanjeli häid jahiomadusi. Äratoomise instinkt sisuliselt veres. Aga samas õpetamine väga vajalik. Kuulab sõna, kuid omab ka tugevat "mina". Vajab seltsi. Veest pardi väljatoomise õpib laksult ära.
Karva hooldamisest. Kuna ta on suhteliselt väike koer, siis tegelikult polegi see kõige hullem. Takjad tükivad kõrvadesse jääma. Mujale suht vähe.
Ja kui ta ülepea sopane on, siis tuleb lihtsalt puhtaks pesta.
Väiksema koeraga pole ka see keeruline.

Loomade trihhinelloosi tõrje eeskiri1
Põllumajandusministri 13. märtsi 2000. a määrus nr 10
§ 21. Liha külmutamine
Liha külmutamine võimaldab takistada taudi levikut, hävitades lihas külmatundliku Trichinella spiralis’e vastsed.
§ 22. Liha külmutamise esimene meetod
Ja seal tarkka juttu jätkub. Siiski on see seotud sellenimelise
taudi tõrjumisega.
Külmutamine ja küpsetamine on head vahendid ,aga igal juhul soovitan
tuttavat loomaarsti omada, kes kompressoonmeetodil lihast proovi teeb.

Tegelikult kirjutan heameelega eesti keeles küll.
Vahest lihtsalt kisub niimoodi. Nii nagu metsagi, jahile.

Ja-jah, seda soolast tuleb muust magedast söögist ka ja kes neid vajalikke grammegi pidevalt kokku rehkendab.
Evoluutioni käigus mäletsejal loomal lihtsalt välja kujunenud, et kui võimalus on -tuleb ruttu-ruttu palju sissse vohmida, kyll pärast aega kuskil peidus olles värk uuesti läbi nätsutada-lätsutada ja siis õigele ringile saata. Mäletsejal lisaks veel lakkumise instinkt. Kareda keelega saab igast värki paremini kätte. Kui prajalt soolakivi pole limpsata, otsib mõne muu sarnase värgenduse, peaasi et keelega saab üle käia.
Ja sinna kohta tuleb limpsima ikka tagasi.
St. polegi oluline missugused kivid metsas-peaasi et neid seal oleks.

Hmm. Tundub, et see ussijama hakkab klaaruma.
Vahest on kirjelduses asi. Mõnd sündmust raske edasi anda, nii et kõik
üheselt mõistetav. Tsüstil ja ussil on olulised erinevused, kuid kuna mõlemad on põrajalt vastikud värgid siis võivad segi minna küll.
See jahilisti pilt näitas küll arusaadavlt tsüste.
Kuid see huvitav vahemärkus tetrede kohta-et ussikud ronisid naha alt välja?

Anonymous kirjutas:Minu mälu järgi on neid sokke ka parem kätte saada kellel kiinivastsed ninas.

Kes omale kunagi midagi kogemata ninna on tõmmand-see võib nati kujutada kui sant tunne loomal võib olla.

Kakukese jutt on tubli küll, kuid kui ma õigesti aru saan on siiski tegemist eri asjadega. Sarcocystis perekonna parasiitide puhul on tegemist kaheperemehelise arengutsükliga parasiidiga. Elukas ise on ainurakne. Lõpp-peremehe peensoole limaskesta epiteelirakkudes on tema koht ja paik, kus ta paljunema hakkab ja oma elu lõpetab. Vaheperemehed on taim ja kõigetoidulised.
Vaheperemehes (selle kohta oli viide ja pilt ka jahilistis) on parasiidi vahevormid tsüstide näol. Tsüst (kr. k.-kystis-põis) -ümmik; on tugeva -seinaline moodustis, mille sees parasiidi noorvorm ootab kuni looduse ringkäik läkitab ta sinna kus vaja.
Partide puhul aga kirjeldati siiski justkui ussikuid? , kes lihaste sees-vahel elutsevad?
Veelindudel on tuntud ehhinostomatidoosid ja notokotüloosid (imiussid).
Elutsevad lindude seedekulglas. Tsüklokoliidid ka hingamisteedes.
Max pikkus 4-5 mm ja läbimõõt mill või peenemgi.
Mõnikord satub parasiidi noorvorm oma rändel valesse kohta. Seal ta võib nati areneda aga varsti on siiski kutu.

Partide puhul siiski segane- kas tegemist miski parasiidi noor või lõppvormiga.

Maitunne Sind sammal.habe ega vist peagi tundma aga hea filmi oled teinud.
Loodan, et hantide jumalad Sulle (kui neid veel seal alles on?) armulised on ja edaspidigi Su selleteemalisi asjaajamisi soosivad.

Huvitav oleks teada kas ussikud liigutasid ka.
kas olid otstest teravad või nürid ja kas olid lapergused või ymmara ristlõikega.
vetrernaariamees dirk võib õigeste arvata, et parsiidiga tegu.
iseasi, et meie armsal isamaal seokestest ennemb kuulda pole olnd.
Sega kui võimlek paluks veel täiendavat infi, äkki saame identiteedile lähemale.

kakuke kirjutas:Kui õieti mäletan siis näiteks Peipsi röövkalu (eriti lutsu) soovitatakse vähemalt 2-3 ööpäeva sügavkülmas hoida.

Siiski siiski -võin eksida kuid yits vana kalamiiss ütelmulle:keeda seni kuni pea kegesti kere küljest lahti tuleb, siis on parsiidid sees surnd.
Kõike kala mudugist ei taheta keeta.

Loomade trihhinelloosi tõrje eeskiri1
Põllumajandusministri 13. märtsi 2000. a määrus nr 10

Selle seest võid ka külma toimest lugeda.Aga seal on kasulikumaidki teadmisi. Ja i kkagi iseomaenese tarkusest eksperimenteerima hakta pole hea mõte.

Võin veel lisada t. jutule lisaks.
Maitea kas see 100% nii aga paar aastat tagasi augusti keskpaigas (piiksutamise aeg oli igatahes ümber) sokijahil olles fikseerisin ära: sokk röökis, kits röökis ja kitse samasuvine tall röökis ka.

Paistab, et karukohtinguteks oli eilne päev sobiv.
Oma lugu, mis samuti eilse põdrajahi käigus sündis, kirjeldasin rubriigis "Naljakad juhtumised jahil"
Siin on paraku tegemist täiesti tõsise värgiga.

Meil karud ei ela üldse, hunte ja ilvesid ka pole. Seda enam on suurem üllatus, kui kedagi neist kohtad.
Erinevalt laupäevasest koleilmast, oli 24.okt. peaaegu et krõbekuiv ja päikegi leekis keskpäeva paiku.
Kütid positsioonidel paigal, mina kaasaarvatult. Üle heinamaa paistis ca poole kildi kauguselt meie koeramehe erkpunane vest ja samas ta võpsikusse sukeldus. Nüüd oli põhjust silmad umbes 150 m kaugusele kuusetukale pöörata, et kõik sealt väljuv ja minu poole liikuv tähelepanu alla võtta. Sest ega tea... .
Rohkem mõelda ei jõdnuki, midagi-kedagi suurt ja karvast sõna otseses mõttes voolas rütmiliselt jonksutades kiires tempos otse minu poole ja kõrvalepööramise kavatsust ei paistnud tal olevat. Vahemaa karust minuni neeldus, peast käisid läbi igasugused tobedad jahimeeste põgenemisjutud ning õpetussõnad "seisa paigal ja ära liiguta". Ikkagi sai minus võitu mõistmine, et mõne sekundi pärast oleks mul hea siit palju kaugemal olla. Silmadega mõõtsin vahemaad autoni ja panin ajama.
Poolel teel viskasin pilgu seljataha. Mõmmik oli mind tähele pannud, kõrvad olid pööratud minu poole, kuid ta purakas keha jätkas õnneks endisel marsruudil. Peagi hüppasin autosse, tegin pisikese tiiru ümber kuusetuti ja sain veel heinamaa peal lippavat looma paar minutit jälgida.
Siis oli ta kadunud. Minust sadakond ja paarsada meetrit eemal seisvad kütid polnud midagi märganud. Jäljerida heinamaal oli aga täiesti selge.

Jah, om tõetera sees. Mu katsetuste järgi tõmbavad kõige paremini
puhast valget, mis sisult 99,9% NaCl. A perspektiivitundega pakume
Mendelejevi tabelt natu laiendatult ja perspektiivitundega Ca ka peale, et Metsaomanikul mõni istikuvõsu või noorpuu vähem äranäritud oleks. Võipolla mõtleme liialt-loom ise teatavasti ei mõtle.