Jääger-online jahindus foorum

Protsess on järgmine.
Pärast suurt kooskõlastusrinig viiakse eelnõu valituse istungile.
Sinna satub ta siis kui kooskõlastus on enam-vähem saadud. Mida see enam-vähem tähendab?
Noh, kui kultuuriministeerium ei kooskõlasta mingit kultuurist eriti kaugel olevat asja, ei saa see veel takistuseks, et eelnõud valitsuse istungile mitte saata. Üldine praktika on aga selline, et istungile satuvad vaid need eelnõud, mille puhul on üldine nõusolek (konsensus).

See on aga asja esimene etapp, sest seejärel saadekse eelnõu riigikogusse.
Teatavasti on meil paralmentaarne riik ehk ministrid vaid viivad ellu rahvasaadikute (riigikogulaste) ette antud tahet.
Riigikogus peetakse esimene lugemine. See on tegelikult nagu aadliplika seltskonda viimine 19.sajandil. Näidatakse, kes ja mis ta on ning palutakse kõigil öelda oma arvamus. I ja II lugemise vahel viiaksegi ellu need muudatused (pannakse kirja) ja kakeldakse need kalused, mis seni jäid kaklemata. Mõnel puhul ei jõuagi eelnõu teisele lugemisele.
II ja III lugemise vahel enam ei kakelda. Lakutakse haavu ja püütakse eelnõu nüüd, vastavalt kaotuste arvule, viia siis ühe või hoopis teise huvigrupi sooviga vastavusse.

Pärast seda läheb eelnõu presidendile kinntamiseks. Kui see on väga presidendi kodupartei soovide vastu, või president juhtub olema aatemees, võib juhtuda, et president jätab eelnõu kinnitamata. Nüüd võib juhtuda mitmeid erinevaid asju, kuni selleni, et kogu protsess alga otsast.

Tõsi, kusagil Uus-Meremaal, kus lambaid ei ole vaja millegi eest kaitsta, on karjas üks koer. See siis ajab neid ja teeb üldse seitse imet. Paari videot olen näinud.
Kaitset suudavad pakkuda ikka paaris töötavad koerad.
Aga eks ta ole, lambakasvataja ei pruugi olla sugugi sobilik ega edukas koerakasvataja.
Kui aga kaukaaslane või lõunavenelane ülekäte lasta, on kuri karjas ja enam mitte lamba-, vaid inimeste karjas. Nii et jah, küllap see teema jätkub kuniks Loojal päevi

Tõtt öelda, sa puugi, põhjustasid küsimuse, millele ma polegi varem mõeldnud: kas karja valvav koer kaitseb ainult oma karja, või võtab ta oma tiiva alla iga lambakarja?

Aivar, seda arvan minagi, et lihtsalt üks-kaks kaukaaslast ei ole ohule leevenduseks. Nad peavad olema koolitatud ja väga hoolsalt koolitatud.
Mul pole olnud võimalust näha kisklevaid hunte, küll aga kisklevaid koeri. Lõuna-venelasega kokku sattuvale koerale ei ennustaks ma pikemat eluiga kui üks minut. On indu, sihikindlust ja hämmastavat kiirust nii et võib teistelegi jagada.

puugi kirjutas:Lammaste kaitseks promotakse mingeid koeri,aga olen kindel,et meie hundid söövad need lihtsalt ära.Ei ole meil elutsevad hundid sellised äbarikud nagu kusagil soojadel maadel tegutsevad susid.

Võib-olla söövad hundid koera ära, aga võib olla ka vastupidi. Vast sõltub see koerast natuke.
Kaukaasia lambakoer - värskeima standardi järgi isaste minimaalne turjakõrgus 70cm. Hundist massiivsemana küünib isase kehakaal vahel lausa 80 kiloni. Hundi rekord Eestis oli vist midagi 70kiloga? Kahekesi paaris moodustavad "kaukaaslased" väga tõhusa kaitsemeeskonna.

Kesk-Aasia lambakoer. Õige vähe kergem ja madalam kaukaaslasest. (Minu hinnagul) natuke intelligentsem "kaukaaslasest".

Lõuna-Vene lambakoer kuulub samuti ülisuurte tõugude hulka. Olen kohanud vaid kahe kenneli kasvandikke (ühes kolm ja teises neli koera). Umbes tiibklaveri suurused, selliste lõugadega, et võiks ka raudteerööpaid pooleks kaksata ning ülimalt liikuvad. Selgelt ohtlikud ka inimesele. Võib-olla oli siin häda ka selles, et omanikud ei olnud piisavalt koolitatud selle tõu eripära osas.
Aga hundi poolt vaadatuna ei prooviks ma selle tõu esindajaga jamada .

Muidugi ei ole koer elektrooniline signalisatsioon, et lülitad sisse ja unustad. Just nende tõugude puhul tuleb rohkelt vaeva näha sotsialiseerimisega. Söövad nad ka mehemoodi - mehe mõõtu loomad ikkagi.
Nii et ei teagi, kuidas tuleb odavam - kas ehitada ümber oma lambakarja haubitsatega reduute-bastione, kasvatada kahte-kolme sobilikku koera, või internetikommentaariumis sisiseda ja halada jahimeeste saamatuse ja riigi hoolimatuse pärast.

Mäletatavasti oli neil eelmises (kooskõlastamata jäänud) variandis üks paragrahv lihtsalt puudu. Eesti keelest ei hakka parem rääkimagi.
Mõneti on meil kõigil läinud väga hästi, sest kujutagem ette, kui see praegu seaduse kallal pusiv seltskond otsustanuks arstideks õppida!