Jääger-online jahindus foorum

Vaadake härrased , me vaidleme siin JS § 35 lg 2 toodud erijuhu üle. Defineerin: § 35 lg 2 "Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid peavad jahipidamise ajal kaasas olema, välja arvatud käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 nimetatud juhul"
Üldnõue on, et jahipidamisõigust tõendavad dokumendid peavad jahil kaasas olema. Erijuht on § 31 lg 4 paberiteta ajaja kohta, kellele vormistatakse jahipidamisõigust tõendav dokument jahipäeva hommikul (õigus selle vormistamiseks on JS § 31 lg 2 kohaselt mitte suvalisel jahimehel vaid jahijuhatajal, olgu ta nimi mis iganes) jahijuhataja poolt jahist osavõtjate nimekirja koostamisega. Seega peaks jahist osavõtjate nimekirja näol olema tegemist ikkagi seaduses loetletud jahipidamisõigust tõendava dokumendiga, mis on kasvõi ajalehepaberile seaduses loetletud tingimuste kohaselt koostatud. Ma ei saa aru loogikast, et koostatud nimekiri pole jahipidamist õigustav dokument, kuna seadus otse ei ütle, et keegi peaks seda väljastama. Või sain ma valesti aru. Võtame ta siis jahipidamist õigustavate dokumentide nimistust välja ja asi ants. Siis pole tal ju üldse mingit tähtsust, mehi oskab üle lugeda iga jahijuhataja ja ka ohutuse kohta allkirja võtta. Siis pole ju alkoholijoobe tunnustega ajajaid ka jahijuhataja kohustatud rajalt maha võtma, kuna nood nagu polegi sel hetkel jahimehed. Eelnevalt ma seletasin, miks seda iga ajaja käest ei küsita, sest see dokument ongi jahil juba kaasas.

Vihje oli vanale seadusele. Vanas seaduses oli jahist osavõtjate nimekiri samuti jahipidamist õigustav dokument. Vanas seaduses § 35 "Jahist osavõtjate nimekiri ja selle lõige 1 " Jahist osavõtjate nimekirja kantud isikul ei ole suurulukiküttimise loa omamine kohustuslik ega nõuta temalt ka TEISI JAHIPIDAMIST ÕIGUSTAVAID DOKUMENTE, kui ta ei kasuta dokumendi olemasolu eeldavat jahipidamisvahendit"
Ja võrrelge nüüd vana seaduse § 35 ja uue seaduse § 31 lg 4 tekste. Ajaviiteks ja arusaadavuse mõttes.

Egas ma muidu ekstra kuulanud, ma lihtsalt osalesin jahil mõnusas seltskonnas

Kuulasin ka eetrit, rohkem rääkisid mehed, sest nad juhtisid aju liikumist. Naised olid väga tublid, ise lasid, ise töötlesid, kusjuures müts maha selle daami ees, kes loomi töötles. Nii vilunult ja puhtalt oskavad teha vähesed mehed. Minu sügav kummardus jahidaamidele.

Aivar 00 vastuseks
Ma ei õhuta paanikat, ma katsusin lahti mõtestada seda paragrahvi. Teistmoodi mõtestada ei osanud. Selle kohta küsisin ma lausa Keskkonnaministeeriumist pool aastat tagasi ning ootan vastust senini.
Laske jumala rahus edasi ja olgem rõemsad.

Minul veel üks küsimine. Kas siis jahist osavõtjate nimekiri polegi jahipidamist õigustav dokument? Kui ajajatel ei pea jahipidamisel üldse mingit dokumenti olema, miks nad kirevase pärast siis jahinimekirja kantakse. Ohutustehnika kohta võib mujale allkirja ju anda. Minu meelest annab jahijuhataja ilma paberiteta ajajale jahipidamist õigustava dokumendi jahinimekirja näol jahipäeva alguses. Tehke või sellest koopiad kui muidu ei saa ja andke kätte. Pole keelatud ju. Seega jahipidamist õigustav dokument, mida eelnevalt ei pea olema, tekib jahipäeva alguses jahinimekirja näol ning enne jahipidamisele asumist on vahenditeta ajajatel olemas jahipidamist õigustav dokument. Jahipidamist õigustavate dokumentideta pole reeglina ühtegi meest jahil. Mis edasi saab on juba iseasi.
Ja selle lõike 4 sõnastus ei kannata üldse kriitikat. Aga ka see on iseasi.

Karmo kirjutas:
"§ 31.
(4) Jahist osavõtjate nimekirja kantud isikul ei pea olema jahipidamiseks vajalikke dokumente ja jahipidamisvahendi kasutamist tõendavaid dokumente, kui ta ei kasuta dokumendi olemasolu eeldavat jahipidamisvahendit või temale antud jahiluba ei ole lisatud jahist osavõtjate nimekirjale."

Veelkord proovin :
See paragrahv käsitleb dokumentide kaasaskandmise nõuet. Dokumendi olemasolu nõudva jahipidamisvahendi puudumisel ei nõuta jahipidamisvahenditeta ajajalt muid dokumente seepärast, et [b]ühisjahis sellistele ajajatele jahipidamisõigust tõendavaks dokumendiks on [b]jahist osavõtjate nimekiri (§ 35 lg 1 p 3), mis asub jahi ajal jahijuhataja käes või läheduses ning seda dokumenti küsitakse jahijuhatajalt, mitte aga igalt ajajalt eraldi. Sellega on täidetud sellise ajaja suhtes § 35 lg 2 nõue. Ühisjahist osavõtjal, kellel on dokumendi olemasolu eeldav jahipidamisvahend kaasas, küsitakse kontrollimisel § 35 lg 2 alusel ka muid jahipidamist õigustavaid dokumente nagu jahitunnistus või laskekatse tunnistus või jahiluba, kui see on liidetud nimekirjaga (§ 31 lg 4) ning jahipidamisvahendi kasutamise dokumenti (JS § 29 lg1 jahikoera kasutamisel või jahirelva puhul RS § 50. lg 1.)
Rohkem seda paragrahvi seletada ei viitsi.

Tänud
Sealkandis veel mõned väiksemad jõugud liiguvad.

Rartzikule küsimine. Kus kandis (maakond) sa nii hilja selle hallhane lasksid?

Kakuke küsis: "Mis moosiga on võimalik kki inspektoril üldse kontrollida isikut, kellel puudub kohustus omada vastavaid pabereid."
Austusest kakukese vastu ma vastan- ma ei tea. See on aus vastu ja ma arvan, et ka inspektorid vastavad nii ja nii nad ei kontrolligi. Olgem rahul siis sellega.

§ 35. Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid
(1) Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid on:
1) jahitunnistus;
2) jahiluba;
3) jahist osavõtjate nimekiri;
4) suuruluki laskekatse tunnistus;
5) vibujahi laskekatse tunnistus.
(2) Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid peavad jahipidamise ajal kaasas olema, välja arvatud käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 nimetatud juhul.
(3) Jahist osavõtjate nimekiri on nõutav üksnes ühisjahi puhul.

Õppigem ometi ükskord ära, et need dokumendid on kõik võrdsed jahipidamise õiguse andmise koha pealt. Näidake mulle, kus seaduses on kirjas, et mul peab eelnevalt olema jahiluba või jahitunnistus, et mulle saaks anda õiguse pidada jahti jahinimekirja alusel. Et jahinimekirja alusel ma saaksin jahipidamise õiguse st olla antud hetkel jahimees, ei vaja ma ei jahiluba, jahitunnistust ega suuruluki laskekatse tunnistust. Nee nimekirjas antud dokumendid annavad kodanikule õiguse pidada jahti ehk olla jahimeheks. Tõsi, mõni dokument annab piiratud ulatuses õiguse pidada jahti, aga see on siiski õigus.
Jahiseadus ei defineeri jahipidamisviise, sest need on defineeritud käsiraamatutes. Õppigem üks kord selgeks ajujahi definitsioon (on kõigis käsiraamatutes).Ajujaht on jahipidamisviis, kus üks osa jahimeestest (ajajad) ajab ulukeid ette teisele osale jahimeestest (küttidele).Mõlemad osad on jahipidamisõigust omavad isikud e jahimehed.
PS Ma küsisin KKM-st õigusosakonnast järele, mis valemiga nad saig kodulehele sellise konstruktsiooni nagu seal on. Vastust pole poole aasta jooksul saanud, sest häbi on tunnistada, et juriidiliselt pole kõik korrektne. Ja tänage jumalat, et KKI käitub mõistuse loogikat arvesse võttes ja ilmselt kokkuleppeliselt ajajaid ei kiusa.
Ma lõpetan, sest rohkem ei viitsi vaielda teemal kas ajaja on jahimees e jahipidamisõigust omav isik või mitte. Ja kas talle on jahinimekirjaga kui jahipidamist õoigustava dokumendiga ka see õigus antud. Ja ma rääkisin eelnevalt lahti ka selle, miks ajajalt ei küsita jahipidamisõigust tõendavaid dokumente (muid pole ju küsida kui koera või relva kaasas pole), sest see on jahinimekirja näol jahil kaasas jahijuhataja käes.

Vaadakem veelkord jahiseaduse § 7 Jahipidamisõigus ja tasu jahipidamisõiguse eest.
" lg (1) Jahipidamisõigus on füüsilise isiku õigus jahti pidada, kui tal on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu."

Kas püüate selgeks teha, et ajaja polegi jahimees e jahipidamisõigust omav isik. Ja talle polegi jahipidamist õigustavat dokumenti välja antud.
Minu meelest on, sest jahist osavõtjate nimekiri on jahipidamist õigustav dokument. Sellest nimekirjast saab teha koopiaid kui vaja (keelatud see pole ) ja anda igale ajajale kätte, kui muidu asjale pihta ei saa. See on dokument, mis teeb paberiteta mehest hetkeks jahimehe e jahipidamise õigusega isiku. Kui see poleks nii, siis puuduks jahinimekirjal mõte ja poleks põhjust ajust osavõtvaid isikuid nimekirja kanda. Ja veel - jahti on lubatud pidada vaid jahipidamise õigusega isikutel e jahimeestel, mitte suvalisel kodanikul. Ühisjahi jahist osavõtjate nimekiri on oma olemuselt kõige lühiajalisem jahipidamist õigustav dokument, mis antakse välja jahijuhataja suva kohaselt (ta koostab ju jahist osavõtjate nimekirja § 31 lg 2). Ja kui kodanikul pole sinna juurde lisaks teisi jahipidamist õigustavaid dokumente, tohib ta ajus ajajana ja jahinimekirja kantuna liikuda vastavalt jahijuhatajalt saadud õiguspärasele korraldusele punktist A punkti B, hirmutades pasunaga või ilma loomi küttidele ette.
Veelkord- ühisjahi nimekirja kantud isik omab jahipidamisõigust (§ 35 lg 1 p 3) ja on kvalifitseeritav jahimehena. On ta siis ajaja või kütt, pole tähtis.
Beretta teine väljatrükk: (4)Jahist osavõtjate nimekirja kantud isikul ei pea olema jahipidamiseks vajalikke dokumente ja jahipidamisvahendi kasutamist tõendavaid dokumente, kui ta ei kasuta dokumendi olemasolu eeldavat jahipidamisvahendit või temale antud jahiluba ei ole lisatud jahist osavõtjate nimekirjale.
Loomulikult on see nii, sest teda puudutav jahipidamist õigustav dokument asub jahi ajal jahijuhataja käes. Või vähemalt jahijuhataja läheduses. See jahipidamist õigustav dokument ongi jahist osavõtjate nimekiri. Ebaloogiline on jahist osavõtjate nimekirja olemasolu küsida nimekirja kantud ajaja käest- seepärast ei peagi tal muid jahipidamist õigustavaid dokumente olema, kui ta just mingit eripaberit nõudvat vahendit ei kasuta.
Sihuke on minu arust selle lg 4 mõte.

Vaatame mis seadus kirjutab:
§ 7 Jahipidamisõigus ja tasu jahipidamisõiguse eest.
" lg (1) Jahipidamisõigus on füüsilise isiku õigus jahti pidada, kui tal on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu."
§ 35 Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid
(1) jahipidamisõigust tõendavad dokumendid on:
1)jahitunnistus;
2) jahiluba;
3) jahist osavõtjate nimekiri.
....
Jahist osavõtjate nimekiri teeb ajajatest ,kes kas omavad või ei oma jahitunnistust, pole tähtis, ikkagi jahipidamisõigusega isikud e jahimehed. Ühisjahist osavõtjate nimekiri on ju jahipidamisõigust tõendav dokument. See pool on ajajast jahimehel jahist osavõtjate nimekirja kantuna korras elik talle on väljastatud jahipidamisõigust tõendav dokument. See dokument pole füüsiliselt tema käes ja pole vajagi, selleks on jahijuhataja (vt § 31 ühisjaht lg 2). See, et mees võtab jahist osa e on jahimees, seda tõendab ta oma allkirjaga jahist osavõtjate nimekirjal. (§ 31 lg 3 p 2). See pole ju looduses liikujate ja muidu marjuliste nimekiri vaid ikkagi jahimehele antud jahipidamisõigust tõendav dokument, mis tõendabki § 7 lg 1 toodud nõude esimest poolt. Teine pool, et jahti saaks pidada, on tasu.
Ajaja peab ka jahti, sest ajujahi definitsioon kõlab nõnda: ajujaht on jahipidamisviis, kus üks osa jahimeestest (ajajad) ajab ulukeid ette teisele osale jahimeestest (küttidele). Mõlemad osad on jahipidamisõigusega isikud, nii ajajad kui kütid.
Kui segadust tekitab § 31 lg 4 dokumentide osa, siis kordan veelkord. Ajaja, kes ei oma eridokumenti nõudvat jahipidamisvahendit, siis temalt ei nõutagi muid dokumente, sest tema õigused jahti pidada tulenevad jahist osavõtjate nimekirjast, mis on jahipidamist õigustav dokument ja on jahil kaasas ning asub reeglina jahijuhataja käes.
Vaadake nüüd tagasi § 7 lg 1 ning järeldused tehke ise.
Kuidas suhtub KKI, ei tea, eks ta juhindub seaduse ettevalmistaja käskudest ja arusaamadest.

Valge ronk kirjutas:
"Silmaharu ei puudu kunagi.Olen näinud sadu hirvesarvi."
Vastuseks talle:
Puudub ikka küll, ma vaatan, kas ma oma kartoteegist leian ühe pildi üles. Kui ei leia pole ka häda, siis vaata "Jahiraamat, 2014" jahitrofeede hindamise osas hirvesarvede pilti. Need sarved seni hindamisele ei kuulunud, sest puudu oli üks keskmine haru ja silmaharu, vaheharust rääkimata.
Ma tagasihoidlikult öeldes olen hindamisel käest läbi lasknud või üle vaadanud enam-vähem kõik Balti riikides kütitud ja näitusele toodud hirvesarved alates Balti III jahitrofeede näitusest aastal 1975. Sarvede koguarvu võite ise kokku liita. Sellele vaatlusmaterjalile toetub minu vastuväide.
Looduses olevate asjadega ei või kunagi raudkindlalt väita, et miski haru sarvedel pole puudu või pole neid rohkem kui tavaliselt.

Ütlengi. Ma polnud vahepeal arvutis vaid jahil.
Jällegi tüüpilised sarved. Altpoolt vaadatuna silmaharud, sellele järgnevad kroonialused e keskmised harud, Vaadake nende paiknemist, mõlemal tüvikul samal kõrgusel ja ülespoole neist jääb kroon. Pistab vasakul olevat kahvel ja paremal tüvikul kolmene. Seega saab ka krooni hinnata. Vaheharud on puudu. Ps kroonialused harud oma asetuselt on vägagi kõikuvad, vahel lähedamal silmaharudele kui kroonile. Võivad ka lausa krooni alla ronida, aga krooniks nad ei saa.
Keskmised e kroonialused harud on hirvel 99,9 % juhtudest olemas. Võib puududa üks keskmine, neid juhuseid on rohkem. Vaheharude või ühe vaheharu puudumine on üpris tavaline nähtus hirvemaailmas.
Kui vana CIC hindamisjuhend ei lubanud hinnata hirvesarvi, kus puudusid pooled silma- või kroonialused harud, siis uus juhend (seni veel kinnitamata) ei loe nende puudumist veaks e anomaaliaks ning sarvi saab hinnata. Hindepunktide arv tuleb küll pisem, sest kui haru ei ole , ei saa ka punkte selle eest, aga midagi see sarv ikkagi saab. Hiiumaal lasti paar aastat tagasi võimas hirv, mille vasakpoolsel sarvetüvikul puudusid nii silma kui keskmine haru (loeti vana juhendi järgi anomaaliaks ja ei hinnatud). Nüüd hinnatakse ka selline sarv uue juhendi järgi ära.

Ütlen siis, kui saab normaalse pildi ette, st vasakpoolsel sarvel peab olema ka parempoolne haru. Sarve vaadatakse ikka kahe tüviku peale kokku. Ühelt tüvikult vaadatuna võib arvata, mida iganes.