ajajate Jahipidamisõiguse tasu
ajajate Jahipidamisõiguse tasu
Tere.Tekkis küsimus kas ajajal peab olema makstud Jahipidamisõiguse tasu.kui ta ei ole jahimees.Minu arvamus on et ei pea maksma aga osad väitavad et peab.mina lähtusin sellest jahiseaduse punktist( (4) Jahist osavõtjate nimekirja kantud isikul ei pea olema jahipidamiseks vajalikke dokumente ja jahipidamisvahendi kasutamist tõendavaid dokumente, kui ta ei kasuta dokumendi olemasolu eeldavat jahipidamisvahendit või temale antud jahiluba ei ole lisatud jahist osavõtjate nimekirjale.
Re: ajajate Jahipidamisõiguse tasu

Naine võib olla,koer peab olema!
Re: ajajate Jahipidamisõiguse tasu
Ei pea olema.
Re: ajajate Jahipidamisõiguse tasu
Küsimuse võiks ka teisiti esitada- kui kaua võib sama inimene ilma jahidokumentida jahil kaasas käia? Kui on kandidaat seltsi astumiseks, siis on see tavaline ja arusaadav "katseaeg" aasta või kaks. Aga on ju selliseid tegelasi, kes ei kavatsegi ei õppida, eksameid sooritada ega raha maksta ( jahitunnistuse saamiseks , relvaloa saamiseks ja lõpuks ka relva enda eest), iga kahe aasta järgi kinnitada laskmise oskust jne.jne.
Lisalks neil puudub mistahes vastutus võimaliku intsidendi põhjustamise eest .
Küllaga nähtud selliseid, keda aastast aastasse on peale esimest aju vaja metsast otsida ja eraldi transportida jahipidamise jätkamise asemel.
Mida head foorumlased sellistest arvavad?
Lisalks neil puudub mistahes vastutus võimaliku intsidendi põhjustamise eest .
Küllaga nähtud selliseid, keda aastast aastasse on peale esimest aju vaja metsast otsida ja eraldi transportida jahipidamise jätkamise asemel.
Mida head foorumlased sellistest arvavad?

Re: ajajate Jahipidamisõiguse tasu
Olenevalt metsast võib ka vana tegija ära eksida.Ühisjaht on kollektiivne tegevus ja meil vähemalt mingit numbrit ei tehta kui keegi ära eksib.
Ajumees on vajalik tegelane ja ei oma tähtsust kas ta maksab mingisuguseid tasusid või mitte!
Ajumees on vajalik tegelane ja ei oma tähtsust kas ta maksab mingisuguseid tasusid või mitte!
Re: ajajate Jahipidamisõiguse tasu
Jahiseaduses on ju selgelt kirjas!
§ 31.
(4) Jahist osavõtjate nimekirja kantud isikul ei pea olema jahipidamiseks vajalikke dokumente ja jahipidamisvahendi kasutamist tõendavaid dokumente, kui ta ei kasuta dokumendi olemasolu eeldavat jahipidamisvahendit või temale antud jahiluba ei ole lisatud jahist osavõtjate nimekirjale.
§ 31.
(4) Jahist osavõtjate nimekirja kantud isikul ei pea olema jahipidamiseks vajalikke dokumente ja jahipidamisvahendi kasutamist tõendavaid dokumente, kui ta ei kasuta dokumendi olemasolu eeldavat jahipidamisvahendit või temale antud jahiluba ei ole lisatud jahist osavõtjate nimekirjale.
Re: ajajate Jahipidamisõiguse tasu
Karmo kirjutas:
"§ 31.
(4) Jahist osavõtjate nimekirja kantud isikul ei pea olema jahipidamiseks vajalikke dokumente ja jahipidamisvahendi kasutamist tõendavaid dokumente, kui ta ei kasuta dokumendi olemasolu eeldavat jahipidamisvahendit või temale antud jahiluba ei ole lisatud jahist osavõtjate nimekirjale."
Veelkord proovin :
See paragrahv käsitleb dokumentide kaasaskandmise nõuet. Dokumendi olemasolu nõudva jahipidamisvahendi puudumisel ei nõuta jahipidamisvahenditeta ajajalt muid dokumente seepärast, et [b]ühisjahis sellistele ajajatele jahipidamisõigust tõendavaks dokumendiks on [b]jahist osavõtjate nimekiri (§ 35 lg 1 p 3), mis asub jahi ajal jahijuhataja käes või läheduses ning seda dokumenti küsitakse jahijuhatajalt, mitte aga igalt ajajalt eraldi. Sellega on täidetud sellise ajaja suhtes § 35 lg 2 nõue. Ühisjahist osavõtjal, kellel on dokumendi olemasolu eeldav jahipidamisvahend kaasas, küsitakse kontrollimisel § 35 lg 2 alusel ka muid jahipidamist õigustavaid dokumente nagu jahitunnistus või laskekatse tunnistus või jahiluba, kui see on liidetud nimekirjaga (§ 31 lg 4) ning jahipidamisvahendi kasutamise dokumenti (JS § 29 lg1 jahikoera kasutamisel või jahirelva puhul RS § 50. lg 1.)
Rohkem seda paragrahvi seletada ei viitsi.
"§ 31.
(4) Jahist osavõtjate nimekirja kantud isikul ei pea olema jahipidamiseks vajalikke dokumente ja jahipidamisvahendi kasutamist tõendavaid dokumente, kui ta ei kasuta dokumendi olemasolu eeldavat jahipidamisvahendit või temale antud jahiluba ei ole lisatud jahist osavõtjate nimekirjale."
Veelkord proovin :
See paragrahv käsitleb dokumentide kaasaskandmise nõuet. Dokumendi olemasolu nõudva jahipidamisvahendi puudumisel ei nõuta jahipidamisvahenditeta ajajalt muid dokumente seepärast, et [b]ühisjahis sellistele ajajatele jahipidamisõigust tõendavaks dokumendiks on [b]jahist osavõtjate nimekiri (§ 35 lg 1 p 3), mis asub jahi ajal jahijuhataja käes või läheduses ning seda dokumenti küsitakse jahijuhatajalt, mitte aga igalt ajajalt eraldi. Sellega on täidetud sellise ajaja suhtes § 35 lg 2 nõue. Ühisjahist osavõtjal, kellel on dokumendi olemasolu eeldav jahipidamisvahend kaasas, küsitakse kontrollimisel § 35 lg 2 alusel ka muid jahipidamist õigustavaid dokumente nagu jahitunnistus või laskekatse tunnistus või jahiluba, kui see on liidetud nimekirjaga (§ 31 lg 4) ning jahipidamisvahendi kasutamise dokumenti (JS § 29 lg1 jahikoera kasutamisel või jahirelva puhul RS § 50. lg 1.)
Rohkem seda paragrahvi seletada ei viitsi.
Re: ajajate Jahipidamisõiguse tasu
Linnukütt ega sa juhuslikult KKI -st ei ole oma küsimusele vastust saanud, et alustad jälle paanika tegemisega ning vale informatsiooni jagamisega
. Juhul kui oled, siis palun jaga seda ka meiega
.
Ka meie seltsis on 2 meest, kes käivad Jyri kirjelduse järgi jahis. 1 nendest on lihtsalt vanapoisist maaomanik (meil võivad maaomanikud osaleda suvalises ühisjahis) - talle hea ajaviide ning teine mees lihtsalt tahab nn. korterist välja pääseda. Ei ole pidanud kumbagi neist kuskil mööda metsa eraldi otsima - ikka koos teistega välja tulnud. Mõnda jahimeest, kes loosiga ajusse sattunud aga küll
.
Ja seda justnimelt Puugi väljatoodud põhjendusel - ajumees on vajalik.


Ka meie seltsis on 2 meest, kes käivad Jyri kirjelduse järgi jahis. 1 nendest on lihtsalt vanapoisist maaomanik (meil võivad maaomanikud osaleda suvalises ühisjahis) - talle hea ajaviide ning teine mees lihtsalt tahab nn. korterist välja pääseda. Ei ole pidanud kumbagi neist kuskil mööda metsa eraldi otsima - ikka koos teistega välja tulnud. Mõnda jahimeest, kes loosiga ajusse sattunud aga küll

Ja seda justnimelt Puugi väljatoodud põhjendusel - ajumees on vajalik.
ikka lõbusalt
Re: ajajate Jahipidamisõiguse tasu
Kogu lugupidamise juures Linnuküti vastu, see paragrahv käsitleb just nimelt vastavate dokumentide omamist ühisjahil ajajana toimetades, mitte kaasaskandmist.
Kust see napakas situatsioon on tekkinud- eks ikka meie tubli Keskkonnaministeeriumi toimetamisest.
Enne jahipidamisõiguse tasu üleriikliku korjamist, tegi seda klubi/selts.
Kellelt vastavat tasu korjati- jahimeestelt. Täna võib igaüks minna leheküljele Pilet.ee ja vastava tasu seal ära maksta kuna keegi ei tunne huvi kas tal ka on jahipidamise eeldus ehk kehtiv jahitunnistus.
Kust see napakas situatsioon on tekkinud- eks ikka meie tubli Keskkonnaministeeriumi toimetamisest.
Enne jahipidamisõiguse tasu üleriikliku korjamist, tegi seda klubi/selts.
Kellelt vastavat tasu korjati- jahimeestelt. Täna võib igaüks minna leheküljele Pilet.ee ja vastava tasu seal ära maksta kuna keegi ei tunne huvi kas tal ka on jahipidamise eeldus ehk kehtiv jahitunnistus.
Grumpy old man
Re: ajajate Jahipidamisõiguse tasu
Panen kirja oma tõlgenduse koos viidetega nende kahe seaduse sätetele - jahiseadus (JahiS) ja keskkonnatasude seadus (KeTS), mis jahipidamisõiguse tasu puudutavad. Igaks juhuks märgin (nagu enamasti alati) kohe alguses ära, et JahiS on normitehniliselt s*** seadus ning praegune Keskkonnaministeerium on minu meelest omavoliliselt võtnud (seni) suuna JahiS tegelikule rakendamisele asekantsleri ja nõunike tõlgenduste, mitte läbi Vabariigi Valitsuse Riigikogule esitatavate seaduse parandamisettepanekute kaudu.
JahiS § 7 sätestab, et
§ 7. Jahipidamisõigus ja tasu jahipidamisõiguse eest
(1) Jahipidamisõigus on füüsilise isiku õigus jahti pidada, kui tal on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu.
(2) Jahipidamisõiguse eest makstakse tasu kord aastas keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi.
KeTS § 12 prim sätestab, et:
§ 121. Jahipidamisõiguse tasu
(1) Jahipidamisõiguse tasu makstakse õiguse eest jahti pidada.
(2) Jahipidamisõiguse tasu suuruse ning maksmise ja selle kontrollimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud piirmäärasid.
(3) Jahipidamisõiguse tasu alammäär on 10 eurot ja ülemmäär 25 eurot aastas.
Kui nüüd esmapilgul võiks justkui arvata, et ühe seaduse sõnastus "jahipidamisõiguse tasu" ja teise seaduse sõnastus "tasu õiguse eest jahti pidada" on erinevad asjad, siis ma ise pigem pakuks, et KeTS vastava muudatuse JahiS koostajatelt saanud "normitehnikud" mõtlesid vastava sätte sõnastuse keeleliselt veidi paremini läbi ja vältisid kantseliiti oma võimaluste piires.
JahiS § 7 lg 1 sätestab jahipidamisõiguse kui füüsilise isiku õiguse jahti pidada, kui tal on olemas vastavad dokumendid (eeldus nr 1) NING tal on tasutud jahipidamisõiguse tasu (eedus nr 2). Seega on jahitunnistust jt dokumente (eeldus nr 1 täidetud) omaval isikul jahipidamisõigus (mitte segi ajada jahiõigusega või jahiloa omamise faktiga) ainult siis, kui tal on lisaks täidetud ka eeldus nr 2 ehk tal on tasutud jahipidamisõiguse tasu.
Nüüd see ilma dokumentiteta ajaja norm JahiS-st:
JahiS § 31 Ühisjaht
NB! Ühisjaht = kehtivas JahiS-s AINULT suurulukitele ühiselt peetav jaht!
(4) Jahist osavõtjate nimekirja kantud isikul ei pea olema jahipidamiseks vajalikke dokumente ja jahipidamisvahendi kasutamist tõendavaid dokumente, kui ta ei kasuta dokumendi olemasolu eeldavat jahipidamisvahendit või temale antud jahiluba ei ole lisatud jahist osavõtjate nimekirjale.
Lg 4 sõnastusest loen mina välja, et kõnealusel isikult EI PEA nimetatud dokumente OLEMA. St jutt ei ole kaasas olemisest vms, vaid tal ei pea neid dokumente ÜLDSE olema. Seega saab jahist osavõtjate nimekirja kanda isiku, kellel ei ole olemas ühtki jahipidamiseks vajalikku dokumenti (eeldusel, et ta ei kasuta jahipidamisvahendit, mis mõnda sellist dokumenti nõuaks, või isegi vahendi mittekasutamise korral oleks kaasa võtnud oma jahiloa, mis on lisatud jahist osavõtjate nimekirjale - aga jahiloa omamine eeldab juba ka jahitunnistuse omamist jne jne jne).
Nüüd ringiga tagasi jahipidamisõiguse tasu juurde JahiS § 7.
Kui jahipidamisõiguse tekkeks ja olemasoluks on vaja, et füüsilisel isikul oleksid täidetud 2 eeldust (nr 1 - dokumendid; nr 2 - tasu), siis sellisel juhul, kui eeldus nr 1 on nagunii täitmata, ei saaks ka ainult eelduse nr 2 täitmine üksinda ehk tasu maksmine anda sellisele isikule jahipidamise õigust JahiS § 7 mõistes. Seega ei saa vähemalt mina kuidagi lugeda JahiS-st välja mõistlikku kohustust seda tasu tasuda isikul, kes on ilma jahipidamisvahenditeta ja jahilubadeta ajaja.
BM
JahiS § 7 sätestab, et
§ 7. Jahipidamisõigus ja tasu jahipidamisõiguse eest
(1) Jahipidamisõigus on füüsilise isiku õigus jahti pidada, kui tal on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu.
(2) Jahipidamisõiguse eest makstakse tasu kord aastas keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi.
KeTS § 12 prim sätestab, et:
§ 121. Jahipidamisõiguse tasu
(1) Jahipidamisõiguse tasu makstakse õiguse eest jahti pidada.
(2) Jahipidamisõiguse tasu suuruse ning maksmise ja selle kontrollimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud piirmäärasid.
(3) Jahipidamisõiguse tasu alammäär on 10 eurot ja ülemmäär 25 eurot aastas.
Kui nüüd esmapilgul võiks justkui arvata, et ühe seaduse sõnastus "jahipidamisõiguse tasu" ja teise seaduse sõnastus "tasu õiguse eest jahti pidada" on erinevad asjad, siis ma ise pigem pakuks, et KeTS vastava muudatuse JahiS koostajatelt saanud "normitehnikud" mõtlesid vastava sätte sõnastuse keeleliselt veidi paremini läbi ja vältisid kantseliiti oma võimaluste piires.
JahiS § 7 lg 1 sätestab jahipidamisõiguse kui füüsilise isiku õiguse jahti pidada, kui tal on olemas vastavad dokumendid (eeldus nr 1) NING tal on tasutud jahipidamisõiguse tasu (eedus nr 2). Seega on jahitunnistust jt dokumente (eeldus nr 1 täidetud) omaval isikul jahipidamisõigus (mitte segi ajada jahiõigusega või jahiloa omamise faktiga) ainult siis, kui tal on lisaks täidetud ka eeldus nr 2 ehk tal on tasutud jahipidamisõiguse tasu.
Nüüd see ilma dokumentiteta ajaja norm JahiS-st:
JahiS § 31 Ühisjaht
NB! Ühisjaht = kehtivas JahiS-s AINULT suurulukitele ühiselt peetav jaht!
(4) Jahist osavõtjate nimekirja kantud isikul ei pea olema jahipidamiseks vajalikke dokumente ja jahipidamisvahendi kasutamist tõendavaid dokumente, kui ta ei kasuta dokumendi olemasolu eeldavat jahipidamisvahendit või temale antud jahiluba ei ole lisatud jahist osavõtjate nimekirjale.
Lg 4 sõnastusest loen mina välja, et kõnealusel isikult EI PEA nimetatud dokumente OLEMA. St jutt ei ole kaasas olemisest vms, vaid tal ei pea neid dokumente ÜLDSE olema. Seega saab jahist osavõtjate nimekirja kanda isiku, kellel ei ole olemas ühtki jahipidamiseks vajalikku dokumenti (eeldusel, et ta ei kasuta jahipidamisvahendit, mis mõnda sellist dokumenti nõuaks, või isegi vahendi mittekasutamise korral oleks kaasa võtnud oma jahiloa, mis on lisatud jahist osavõtjate nimekirjale - aga jahiloa omamine eeldab juba ka jahitunnistuse omamist jne jne jne).
Nüüd ringiga tagasi jahipidamisõiguse tasu juurde JahiS § 7.
Kui jahipidamisõiguse tekkeks ja olemasoluks on vaja, et füüsilisel isikul oleksid täidetud 2 eeldust (nr 1 - dokumendid; nr 2 - tasu), siis sellisel juhul, kui eeldus nr 1 on nagunii täitmata, ei saaks ka ainult eelduse nr 2 täitmine üksinda ehk tasu maksmine anda sellisele isikule jahipidamise õigust JahiS § 7 mõistes. Seega ei saa vähemalt mina kuidagi lugeda JahiS-st välja mõistlikku kohustust seda tasu tasuda isikul, kes on ilma jahipidamisvahenditeta ja jahilubadeta ajaja.
BM
Re: ajajate Jahipidamisõiguse tasu
Minul veel üks küsimine. Kas siis jahist osavõtjate nimekiri polegi jahipidamist õigustav dokument? Kui ajajatel ei pea jahipidamisel üldse mingit dokumenti olema, miks nad kirevase pärast siis jahinimekirja kantakse. Ohutustehnika kohta võib mujale allkirja ju anda. Minu meelest annab jahijuhataja ilma paberiteta ajajale jahipidamist õigustava dokumendi jahinimekirja näol jahipäeva alguses. Tehke või sellest koopiad kui muidu ei saa ja andke kätte. Pole keelatud ju. Seega jahipidamist õigustav dokument, mida eelnevalt ei pea olema, tekib jahipäeva alguses jahinimekirja näol ning enne jahipidamisele asumist on vahenditeta ajajatel olemas jahipidamist õigustav dokument. Jahipidamist õigustavate dokumentideta pole reeglina ühtegi meest jahil. Mis edasi saab on juba iseasi.
Ja selle lõike 4 sõnastus ei kannata üldse kriitikat. Aga ka see on iseasi.
Ja selle lõike 4 sõnastus ei kannata üldse kriitikat. Aga ka see on iseasi.
Re: ajajate Jahipidamisõiguse tasu
Aivar 00 vastuseks
Ma ei õhuta paanikat, ma katsusin lahti mõtestada seda paragrahvi. Teistmoodi mõtestada ei osanud. Selle kohta küsisin ma lausa Keskkonnaministeeriumist pool aastat tagasi ning ootan vastust senini.
Laske jumala rahus edasi ja olgem rõemsad.
Ma ei õhuta paanikat, ma katsusin lahti mõtestada seda paragrahvi. Teistmoodi mõtestada ei osanud. Selle kohta küsisin ma lausa Keskkonnaministeeriumist pool aastat tagasi ning ootan vastust senini.
Laske jumala rahus edasi ja olgem rõemsad.
Re: ajajate Jahipidamisõiguse tasu
linnukütt kirjutas:...Kas siis jahist osavõtjate nimekiri polegi jahipidamist õigustav dokument?... Minu meelest annab jahijuhataja ilma paberiteta ajajale jahipidamist õigustava dokumendi jahinimekirja näol jahipäeva alguses. Tehke või sellest koopiad kui muidu ei saa ja andke kätte. Pole keelatud ju. Seega jahipidamist õigustav dokument, mida eelnevalt ei pea olema, tekib jahipäeva alguses jahinimekirja näol ning enne jahipidamisele asumist on vahenditeta ajajatel olemas jahipidamist õigustav dokument. ....
JahiS ei nähtu, et jahijuhataja (kes valitakse ja kellel peab olema vähemalt jahitunnistus) üleüldse ja üheski olukorras ANNAKS (s.o tähenduses "väljastaks") mõnda jahipidamist õigustavat dokumenti. Jahijuhataja lihtsalt koostab nimekirja ning JahiS kohustab teda tagama, et nimekiri vastab JahiS nõuetele ja on jahipidamisel kaasas. Mina ei ole ka praktikas kokku puutunud olukorraga, kus jahis osalejatele (ei ajajatele, ei küttidele) antaks jahist osavõtjate nimekirja koopia. Seega see, et niimoodi SAAKS, ei tähenda et ka PEAKS.
Olemuslikus osas olen muidugi linnukütiga nõus - jahinimekiri "õigustab" jahipidamist ainult selles osas, et looduses jahirelva, relvaloa ja jahitunnistusega viibiv isik ei pea teatud olukorras lisaks neile dokumentidele omama kaasas ka selles piirkonnas kehtivat jahiluba, vaid see jahiluba võib olla paljude isikute (ühisjahist osavõtjate) peale ühine ja sellisel juhul ongi tegemist ühisjahiga (suurulukile). Selle sama olemusliku ideega kaasa minnes - isik, kellel pole jahipidamisvahendeid, mis vajaksid (muid - BM) jahipidamist õigustavaid dokumente m(ehk tal puudub iseseisva jahipidamise legaalne võimekus), ei vaja tegelikult ka jahinimekirja. Või veelgi täpsemalt - vajab küll, aga mitte JahiS kontekstis, vaid saagi jagamisel osalemiseks, metsast väljuvate ajajate täpse arvu kindlaks määramiseks jms. Jahinimekirja võiks asendada 25x50 mm lipik jahijuhataja nime, jahitunnistuse numbri ja telefoninumbriga, millelt on võimalik vastav info kontrolli teostavale ametiisikule ette lugeda.
Aga kuna meil juba on normitehniliselt nii s*** JahiS, siis olekski olnud palju oodata, et sellised tehnilis-ametialased nüansid oleks korrektselt läbi mõeldud ja läbi vaieldud enne JahiS jõustumist.
BM
Re: ajajate Jahipidamisõiguse tasu
Tekkis kiusatus kirvemiehe süüdatud ja linnuküti poolt üles puhutud lõkkesse veidi õli lisada
.
Minu arvates ei peaks selle vaidluse põhiteema olema niivõrd see, kelle käes ühed või teised dokumendid peaksid olema, kui see, kas püssi ja koerata ajaja tegeleb ajujahis millegiga, mida võib jahipidamiseks kvalifitseerida.( Edaspidi kõik tsitaadid kehtivast Jahiseadusest.)
§ 23. Jahipidamine
(1) Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine.
Kas ajaja tegevus võib kvalifitseeruda jälitamiseks? Kui ei, siis missugusel jahiviisil üldse võiks olla tegemist uluki jälitamisega? Võimalikud kolm varianti:
§ 24. Jahipidamisvahendid ja -viisid
(2) Lubatud jahipidamisviisid on:
1) hiilimisjaht;
......
4) ajujaht;
5) otsijaht;
Võrreldes kahe ülejäänuga on ajujahil toimuv küllaltki tõlgendatav jälitamisena.
Seega jääb meie toreda Jahiseaduse mõistes minuarust kaks võimalust.
-Püssita ja koerata ajaja peab maksma jahipidamisõiguse tasu;
- Seesama ajaja peab jahti mingitel muudel alustel, kui JahS §7 lg1 mainitud "jahipidamisõigus".
Viimaseks tõlgenduseks annab minumeelest alust sellesama lg1 sõnastus, mis võimaldab seal kirjeldatud olukorda näha teatud tingimustel kehtiva üksikjuhtumina (ühe variandina võimalikest). Tõsi küll, muid variante seadus ka ei kirjelda.
Lõpetuseks tuleb siis taaskord tõdeda, et olgu selle seaduse mõttega, kuidas on aga sõnastusega on veel hullem!

Minu arvates ei peaks selle vaidluse põhiteema olema niivõrd see, kelle käes ühed või teised dokumendid peaksid olema, kui see, kas püssi ja koerata ajaja tegeleb ajujahis millegiga, mida võib jahipidamiseks kvalifitseerida.( Edaspidi kõik tsitaadid kehtivast Jahiseadusest.)
§ 23. Jahipidamine
(1) Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine.
Kas ajaja tegevus võib kvalifitseeruda jälitamiseks? Kui ei, siis missugusel jahiviisil üldse võiks olla tegemist uluki jälitamisega? Võimalikud kolm varianti:
§ 24. Jahipidamisvahendid ja -viisid
(2) Lubatud jahipidamisviisid on:
1) hiilimisjaht;
......
4) ajujaht;
5) otsijaht;
Võrreldes kahe ülejäänuga on ajujahil toimuv küllaltki tõlgendatav jälitamisena.
Seega jääb meie toreda Jahiseaduse mõistes minuarust kaks võimalust.
-Püssita ja koerata ajaja peab maksma jahipidamisõiguse tasu;
- Seesama ajaja peab jahti mingitel muudel alustel, kui JahS §7 lg1 mainitud "jahipidamisõigus".
Viimaseks tõlgenduseks annab minumeelest alust sellesama lg1 sõnastus, mis võimaldab seal kirjeldatud olukorda näha teatud tingimustel kehtiva üksikjuhtumina (ühe variandina võimalikest). Tõsi küll, muid variante seadus ka ei kirjelda.
Lõpetuseks tuleb siis taaskord tõdeda, et olgu selle seaduse mõttega, kuidas on aga sõnastusega on veel hullem!
Ja mis tähendab öelda hüvasti
kärmele ponile ja jahile?
Elu lõppu ja kiratsemise algust
Pealik Seattle?
kärmele ponile ja jahile?
Elu lõppu ja kiratsemise algust
Pealik Seattle?
Re: ajajate Jahipidamisõiguse tasu
H:Owl kirjutas:....
Kas ajaja tegevus võib kvalifitseeruda jälitamiseks? Kui ei, siis missugusel jahiviisil üldse võiks olla tegemist uluki jälitamisega? Võimalikud kolm varianti:
§ 24. Jahipidamisvahendid ja -viisid
(2) Lubatud jahipidamisviisid on:
1) hiilimisjaht;
......
4) ajujaht;
5) otsijaht;....
JahiS ega vist ka mõni muu õigusakt ei defineeri uluki jälitamist, seega on tegemist õigusvälise mõistega. Mina arvan, et ajujahis osalev ajaja ei tegele uluki jälitamisega - vähemalt mitte individuaalselt, st iga üksik jahipidamisvahenditeta ajaja ei jälita ulukit, ei taba, püüa ega surma seda. Vastutus selle eest aga, et tegevus oleks õiguspärane, on individuaalne. Seega ongi praeguse JahiS kontekstis lihtsam (on ilmne, et mitte selgem, mõistetavam, läbipaistvam) kasvõi kaudselt nentida, et ilma jahipidamisvahenditeta ajaja ei tegele üldse jahipidamisega JahiS mõistes. Mitte et seaduse autorid (ka eelmise JahiS omad) seda üldse niimoodi mõelnud oleksid

Uluki jälitamise alla paigutuks minu silmis kõige selgemalt hiilimisjaht (siiski mitte 100 % kõigist hiilimisjahil esineda võimalikest elulistest olukordadest) ning uluki jälitamine koeraga.
BM