Jääger-online jahindus foorum

kunagise isikliku kogemuse järgi tuleb spordikaga keelatud hanejahti pidades lasta kaelakonti, just kere ja kaela ühinemiskohta, see võtab kohe maha. Kõik muu on ebakindel, isegi 3m kauguselt otse rindu ei anna alati tulemust. Pardile jälle selja ülaossa, muidu läeb ära, aga kui sinna tabada, siis küll mitte. 12-kaliibrine on ikka pardi jaoks õige riist. Kaht ühtmoodi reageerijat pole, üks sureb paugust, teine lendab auklikuna ära. Mõni läheb ja uputab end sootuks ise ära - et kui mina ei saa, siis sina kah ei saa. oi aegu ammuseid..

Jalgalaskmine on sageli kõige arukam tegu, ehkki eneseväärikusele mitte kõige seeditavam. Jänkidel selline ütlemine: kuidas relvastatud konfliktis/tulevahetuses ellu jääda? - Ära satu sellesse. Tuleb endale selgeks teha, et relv on selleks viimastest viimaseks võimaluseks, kui joosta endma ei anna ja jutt ega miski muu tõepoolest enam ei aita. Muide, üldine praktika ütleb, et hoiatuslask tihti ei mõju: agressiivset kuju see enamasti mõistusele ei too (eriti kui too kaine pole). Relva väljavõtmine viib aga konflikti surmavale tasemele, ja enne kui seda teha (konflikti sellele tasemele eskaleerida), tuleb hoolega mõelda. Pärast tuleb muidu võib-olla ruudulise kardina taga mõelda ja pätile kompensatsiooni või invaliidsust maksta.

Seadusesäte on nagu ta on, aga mulle jääb segaseks see põhjendus, miks otsijaht (mida iganes ta siis ka ei tähenda) sokule keelatud on. Äkki keegi seletab lahti.

Pealkiri sisaldab ka Nikoni nime; see pole küll savi. Isegi odavam ots on täiesti talutav, kallim aga suurepärane. Waltherid ja Sturmanid on küll kollane nimetu vabriku töö. Kord juba mainisin, et odavat otsiv mees peaks vaatama Muellerit http://www.muelleroptics.com, see peaks olema piisavalt hea hinna-kvaliteedi suhtega.

ei pea end küll regulaarseks tikutopsimeheks, kuid trenn teeb tõesti imesid. Enda kogemus ütleb, et alguses tuli kuskil 500-700 padrunit läbi lasta, enne kui mingi tunne ja stabiilsus tekkis. Kui aga tekkis, siis ka jäi. Nüüd pole enam vaja vundamenti ehitada. Pakun ka ühe mängu, mida ise tihti mängin. Proovige saja või 110m pealt siduda liivaga täidetud pooleliitrine limpsipudel millegi külge rippuma ja üritage talle seistes pihta saada. Kui olete endas juba väga kindlad, proovige kõikumise pealt. See on hea vaheaste tikutopsini. Selle vahemaa pealt hakkavad mängima püssi omadused, laskemoona ja optika kvaliteet, tuul jvms. On üsna kindel, et kui pudeli elu juba väga raskeks on läinud, on ka tikutopsil oluliselt vähem väljavaateid. Tigedusest: minu arust on laskmine rõõm ja palju andev hobi, mitte hambad irvi kellestki paremaks punnitamine. Keegi on alati sinust parem, noorem/vanem, kiirem jne. Ei näe häbenemise põhjust kellelgi, sest õppida ja harjutada tuleb meil kõigil surmani, ka parimatel. Püss ja laskeoskus ei peaks olema tillipikendus või enesehinnangu alus. Siin foorumis on palju tublisid asjalikke mehi; minu arust on lahedam sõbralik õhkkond kui mingi pidev tõestamine (muidugi kui väited väga absurdseks ei lähe). Lahedat meelt kõigile - ja andke tikutopsile valu!

Estlander, kas sa Anschütz'i või Sako raske toruga target-variante pole kaalunud? Väga nimekad tegijad ja tagatud kvaliteet, ja ka hind ei peaks suisa jalust lööma. Mis sa ka iganes ei valiks, ära optika asjus koonerda, .22-ne on piisavalt relv, et seda väärt olla. Paljud võtavad seda lõdva randmega, et ah, spordikas, mis sellele ikka... ja valesti teevad. Hääd plõksutamist!

Rõõm kuulda, et samad mõtted liiguvad. Täiega nõus, et bürokraatlik keeld pole parim lahendus, ja ei pidanudki seda silmas - jahtkonna sisene regulatsioon kipub olema see kõige paindlikum. Valiklaskmise poolt kümne küünega.

See preeriakoerte või maarottide laskmine on eraldi spordi- ja tööstusharu seal ameerika präänikumaal. Kiideldakse sellega, kui kaugelt keegi elaja ära kustutas, vahemaad lähevad karmimal juhul 500-800m peale, kiire vindisammuga toru ja kaliibri kohta üliraske kuuliga AR 15-l (.223)kuni 900m. Spetspüssid ja kõva suurendusega sihikud, wildcat kaliibrid (22-243 jms). Mitmed võtavad laaadimisseadmed kohapeale kaasa. Sellel värgil pole meie tavalise jahiga mingit pistmist. Ainult suur kogemustepagas, millest meilgi vahest oma pikkade põldude peal midagi õppida on. Nad on palju praktikas ära proovinud, mis meil ainult teoorias pähe vilksatab, ka palju sellist mis üldse pähe ei tule - see rõõm.
Vintide konteinerpaukudest räägivad listid ja raamatud üksmeelselt seda, et kiirus suureneb, kuid täpsus kannatab üsna oluliselt, vähenedes eri relvade ja kaliibrite puhul 15-50%. Ise arvan, et iga asja jaoks on ikka oma õige riist. Kui jah igav on, siis teine asi. Ainuke koht kus seda (minu teada) edukalt kasutatakse on .50 BMG kaliibrine raskekuulipilduja - tavaline kuul ei võta kilomeetri või pooleteise pealt BTR-taolise Bradley soomusest läbi, valang konteinerpauku samast torust pidi samal distantsil soomuki praktiliselt pooleks lõikama (soomustläbistava lõhke-süütekuuliga). Aga sellel pole meie jahiga taas mingit pistmist, ehkki vaadata oleks seda pilti ju lahe (kui seal sees kedagi pole). Ka eriüksuste erimoonas olen sellisest asjast kuulnud, aga see tahab ka eriotstarbelist kuuli.

Ka lääne eriteenistused kasutavad selliseid asju, küll mittesurmavas variandis (crowd control ehk rahvahulga kontroll). Mäletan, et olen lugenud ka tina-variandi tootmisest mingi suurema firma poolt. Väga tappev asi pidi olema (ise pole proovinud, ei tea). Et oksa ette jäädes endale tagasi võib tulla, on mulle üllatus, kuid loogline.

Minulgi on S&B moon täpselt sama jooksuga olnud kui eelnevalt kasutatud PMC. (.22-250), kolmesaja meetri pealt rebane nagu kõksti.

Ma olen mõelnud, et kas sokujaht ei alga meil suts liiga vara. Kui vaatan nii juulikuu esimes kümnepäevaku vältele lastud soku välis- ja siseelundeid/sisikonda, siis enamikel juhtudel on ilmne, et sokutöö tal veel tegemata. Või just tegemise peal. Meie hilinema hakanud ja külmade kevadete puhul loomulik. Ja need sokupunnid, kes varem ära kustutatud, on seega mängust sootuks väljas. Kui õige ootaks selle kiire asjaga, kuni kitsemammid kenasti käima peale pandud ning jooksuaeg läbi, ja siis... Võib-olla olen imelik, aga niisugused mõtted mul tiirlevad. Pole ise juba mitu aastat enne juuli algust soku peale mõelnud, just sellesama pärast. Väikesi röövulukeid küll ja veel, keda jahtida, kui just jahikirg silmanägemist võtmas ja valgetel jaaniöödel passida tahan. Olen kindel, et paljud kaitsevad seda varast sokujahi algust tuliselt, ja ega tahagi neid halvustada. Pean vaid endamisi aru, et äkki mõni mõtleb veel samamoodi... või olen üksik "hull"? Arvake midagi, lugupeetud kvoorum.

Eelnev on puht isiklik meeldimus, objektiivselt võttes on CZ korralikult tehtud.

Võta see, mille lukk paremini/ühtlasemalt jookseb, ja mille laad endale õigemini istub. Mulle isiklikult pole ükski CZ käes hoides meeldinud, ehkki kataloogide alusel on mõnigi huvi pakkunud (puht maitse asi, ei taha kedagi solvata). Iga kord kui kätte olen võtnud, pole omaks tunnistanud. Weatherby aga küll. Sako on mu vist "ära rikkunud". Zoli on kah "oma". CZ puhul on veel kuulda, et nad on moona suhtes tundlikumad kui mõned muud, aga need on foorumist loetud killukesed. Endal CZ pole ja seega ei saa väita.

Mina võtaks Weatherby, selle kasuks räägib palju pisidetaile. Tikka/Sako on pärast omanike vahetumist muutunud, ja mitte positiivses suunas.

Hilinenult - üks interenetikataloog, mis mausritele igasugu osi müüb on http://www.brownells.com - ei tea kas sellest mingitki abi on, ja võib-olla oled seal juba "käinud". Seal on igasugu kraami ja võib-olla leiab keegi teine midagi huvitavat. Igaks juhuks hea teada võimalikult palju allikaid . Numrich (http://www.gunpartscorp.com) on hea jooniste allikas, pole endal vaja jalgratast leiutada.