Otsing leidis 201 vastet

Postitas Nivaomanik
T Mär 02, 2004 3:53 pm
Foorum: Koertest
Teema: lääne-siberi laika....
Vastuseid: 80
Vaatamisi: 48176

Samas võib olla ka see juhus, et loom ei seisa piisavalt hästi ees ja siis kui loom liigub laika ju ei haugu.
Või siis ka sellist asja olen näinud, et kui üks koer haugub nugist siis ei tee teine piuksugi, kui aga üksi on haugub väga hästi.
Postitas Nivaomanik
T Mär 02, 2004 9:02 am
Foorum: 2005
Teema: Mais
Vastuseid: 44
Vaatamisi: 26037

imre kirjutas:Kes tahavad vähegi oma maade peal sigade arvukust tõsta
jätke jooksuajal sead rahule.

Pakuks hoopis välja, et sigade arvukuse tõstmiseks jätke emised ellu ja jätke sead veebruari lõpus rahule. Siis juba otsivad sead pesakohti.
Jooksuajal liiguvad sead niikuinii niipalju ringi.
Postitas Nivaomanik
T Mär 02, 2004 8:53 am
Foorum: Koertest
Teema: lääne-siberi laika....
Vastuseid: 80
Vaatamisi: 48176

Ka meil on olnud vene eurooplasi, aga viimased on kõik olnud lääne- siberlased ja see on kõik maitse asi.
Seda et laika üldse ei aja on suht raske uskuda, mõnega tuleb lihtsalt rohkem tööd teha. Meie saime enda laika tööle koos teistega ja nüüd teeb üksi ka tööd.
See, et laika ei haugu looma peale on puhtalt põlvnemise viga. Mõnest pesakonnast pärit koerad hauguvad tunduvalt rohkem kui teised. Enam koera igaljuhul nii ei osta, et seal pakutakse ja lähen ja ostan. Tahan ikka teada millised vanemad. Vähemalt mingi järk peaks ikka jahikatsel olema. See ei mängi minu jaoks rolli et tal on modelli paberid ja hinne väga hea väljanägemise pealt. Selle hindega ei ole metsas mitte midagi teha, kui välja arvata jahiseltskonna pildi peal. Lastel ja naistel hea vaadata ei oi kui ilus koer.
Postitas Nivaomanik
T Mär 02, 2004 8:39 am
Foorum: 2005
Teema: norra põdrakoer
Vastuseid: 24
Vaatamisi: 11767

Olen laikadega jahti pidanud nii juba 10 aasta ringis ja see on loomulik, et laika siga näksab. Minu arust on see isegi sisse kirjutatud laikade töö hindamise juhendisse, mille järgi kategooriaid jagatakse.
Tõnul täiesti õigus, et tahaks laikat näha, mis jookseb palja maaga täie auruga minevast seast mööda ja siis ette haukuma. Ei usu et see on võimalik.
Järgi jooksvad ja tagant klähvivad koerad on teised.
Laika töö puhul ei ole siiski ründamine ja närimine esmane, vaid selle abil saadakse loom pidama.
Postitas Nivaomanik
E Mär 01, 2004 9:15 am
Foorum: Koertest
Teema: lääne-siberi laika....
Vastuseid: 80
Vaatamisi: 48176

Üks laika sai soetatud sellise mehe nagu Urmas Linoo käest kusagil Vihterpalu kandis elas. See koer hakkas natuke hiljem ajama nii umbes aastaselt.
Teine koer on Saaremaalt pärit ja hakkas ajama 7 kuuselt.
Õpetamise koha pealt niipalju et noor koer käib kaasas niipea kui joosta jaksab. St mingi 3 kuuselt juba hakkab käima koos minuga sigu söötmas ja metsa lõhnade ja muu sellisega. Ega ta alguses kuhugi ei lähe jookseb niisama silmapiiril. Eks muidugi peab valvel olema sest oli juhus kus koer oli 4 kuune ja leidis metsa alt mägra ja hakkas selle peale haukuma, no siis oli küll kiire et ruttu koer kaenlasse ja minema sest ega mäger eriti nalja ei mõista :wink: .
Kahjuks ei tea kas neist pesakondadest ka veel koeri tulemas on.
Postitas Nivaomanik
R Veebr 27, 2004 9:21 am
Foorum: Koertest
Teema: lääne-siberi laika....
Vastuseid: 80
Vaatamisi: 48176

Oman ise 2 lääne siberi laikat. Mõlemad ajavad nii siga, hirve kui põtra ja kõiki karusloomi. See millisest pesakonnast koer pärit on on väga oluline. Lihtsalt asi juba sellest, et kui vanemad on ikka töö koerad mitte näitusekoerad, siis on ka kutsikas tubli.
Kui ühest pesakonnast pärit kutsikas hakkab ajama 2 astaselt ja teine 7 kuuselt siis on ikka vahe sees.
Aga üldiselt ei ole näinud veel laikat, mis üldse tööd ei teeks. Kui koer ei aja siis on enamasti ikka viga peremehes, koeras on instinkt ja muu olemes, teda peab vaid suunama.
Ei ole ju mõtet loota head koera sellisest mis käib korra 2 kuu tagant metsas ja siis peremees kirub, et kehv koer ei aja.
Postitas Nivaomanik
R Veebr 20, 2004 10:34 am
Foorum: 2005
Teema: Hunt ajakirjanduses
Vastuseid: 33
Vaatamisi: 17633

TO SAARLANE:
Julgen siiski väita, et suure hulga jahimeeste eesmärk ei ole surmata loom, vaid siiski saada mõnu looduses viibimisest, seltskonnast. Looma tabamine on lisa hüve, mida metsast saadakse, muude elamuste kõrvalt.
Usun, et see mees kes käib metsas vaid loomi taga ajamas ja kelle jaoks on tabamine esmane, ei tegele ka ulukihooldega.
Kui tabamine on ainus eesmärk, siis võib ju tekkida ka see variant, et ei ole küll luba sellele loomale, aga ilgelt tahaks lasta. Mis siis saab? Midagi on ju vaja tabada.
Postitas Nivaomanik
N Veebr 19, 2004 8:14 am
Foorum: 2004
Teema: Mida tähendab......
Vastuseid: 3
Vaatamisi: 3923

Mida tähendab......

laskemoonatabelites ballistiline koefitsent (ballistic coefficent)?
Näiteks kui 30-06 kaliibril ja kuulil kaaluga 11,7 g on ballistiline koefitsent 0,450. Mida see tähendab?
Postitas Nivaomanik
K Veebr 18, 2004 4:48 pm
Foorum: 2005
Teema: Hunt ajakirjanduses
Vastuseid: 33
Vaatamisi: 17633

Ja siis ka tänase päeva hitt.
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=257964
Minu arvates mitte kuigi tõene jutt, ei usu et ikka kõik jahimeeste seltsid tegelevad selle pärast, et tappa ja rahakate välismaalste ja eestlaste pealt hiigelsummasid teenida.
Postitas Nivaomanik
T Veebr 17, 2004 5:46 pm
Foorum: Noored ja rohelised
Teema: kas keegi seletax
Vastuseid: 5
Vaatamisi: 4559

Kursused tuleb ikka uuesti läbida ja mingit koolitust tehakse vist ka neile vanadele ohotnikutele. Uuri keskkonnateenistusest seda asja, nemad peaksid teadma.
Postitas Nivaomanik
T Veebr 17, 2004 12:24 pm
Foorum: 2005
Teema: Hunt ajakirjanduses
Vastuseid: 33
Vaatamisi: 17633

Hunt ajakirjanduses

http://www.postimees.ee/170204/esileht/ ... 126782.php
http://www.postimees.ee/160204/esileht/ ... 126590.php
http://www.virumaateataja.ee/index.html ... u&id=15315

Mõned viimase aja vahvad artiklid võsavilemitest. Tundub olevat suht populaarne teema, et sellest ikka nii palju kirjutatakse.
Postitas Nivaomanik
R Veebr 13, 2004 5:35 pm
Foorum: 2005
Teema: Riietus
Vastuseid: 46
Vaatamisi: 30377

Riietus on jahipidamisel üks olulisemaid asju, sest kui ikka riietus on ebamugav ja varbus külm ei ole jahist suurt mõnu ja veelvähem võib loota täpsetele laskudele.
Samas kas osta endale 3000.- maksvad firmasaapad mis on kahtlemata head või 500 kroonised sõjaväejalatsid ei ole maitse asi vaid rahakoti paksuse vahe.
Riietuse koha pealt usun, et ei ole vahet kas on jalas 2500 kroonised püksid või jakk või mõned muud püksid, siis metsas liikudes lähevad need okastraadi otsa ühtemoodi hästi katki.
Kallid riided on siiski spets riietus ja paremad kui tavariietus, aga kui rahakott ei luba, siis sellest jahimees kehvemaks ei muutu.
Postitas Nivaomanik
R Jaan 30, 2004 8:14 am
Foorum: 2005
Teema: Väike mõtte ja näpuharjutus.
Vastuseid: 17
Vaatamisi: 10481

Mina ei ole kungi laskmisel tuult eriti vaadanud. Pole ka nii ulmelistelt kaugustelt tulistanud, et oleks seda vaja olnud. Hiljem kui tabamust on vaadatud, siis saab teha küll väikeseid järeldusi, et äkki tuul viis ära jne.
Suuremate ulukite laskmisel põllust 100-150 m distantsil pole mingi tuul probleemiks aga rebase puhul võib see möödalasku põhjustada küll.
Seega vali õige distants ja saad pihta ka.
Postitas Nivaomanik
N Jaan 29, 2004 2:13 pm
Foorum: 2005
Teema: Lakukivi
Vastuseid: 51
Vaatamisi: 42491

Oleme kasutanud nii tavalist soola kui ka neid lakukivisid. Tavalise soola puhul jah see häda, et kulub natuke kiiremini, kui loomad lakuvad neid poste ülima heameelega. Sellist vahet nagu küll ei teeks, et nüüd üks meeldib rohkem kui teine.
Lakukivi eeliseks on jah nende mineraalide sisaldus, aga kui kive pole ja metsas ja on tavaline sool saadaval, siis ei kipu ka loomad maanteede äärde soola otsima, seal ju ka ei ole mineraale (va. naastrehvi sodi ja suitsukonid).
Postitas Nivaomanik
N Jaan 29, 2004 12:09 pm
Foorum: 2005
Teema: Väike mõtte ja näpuharjutus.
Vastuseid: 17
Vaatamisi: 10481

Ega seda metsas mööta suurt saagi. Jälgi lihtsalt mis ilm oli, vaata hiljem ilmateadet, et palju lubas jne. Siis saadki umbkaudse tulemuse. Mina arvan, et 5m/s on ikka suht vaikne tuul, selline kus saad aru, et kust poolt puhub aga ei midagi hullu.