Jääger-online jahindus foorum

minul maksab 4200 nt, koos optikaga. Vaata kuulutust "Müük" alt.

Olen juba paar aastat Optalens'i punatäpiga optika omanik (1,5-6*42 IS), kuid tõtt-öelda pele esmast lähemat tutvust ka pisut pettunud ja umbusklik soetatud kaubamärgi suhtes. Probleeme pole küll esinenud risti paigalt põrumise vms mehaanilise hädana, aga punatäpi eredus (liiga ere) ja (minu arvates) väheldane valgusjõud jätavad soovida. Samas, kui lugeda Browning'u kodulehte, või mõne Optalens'i edasimüüja oma, jääb mulje, et tegemist tippkvaliteeti esindava kaubamärgiga? On kellelgi ehk veel kogemusi sedasorti optikaga?

Kaks aastat tagasi ostsin, siiani pole vahetamise mõtteid tulnud. Pigem vastupidi - olen mõelnud, et peaks uurima veel ühe paari lisaraudade soetamist Venemaalt... Täpsusest - alguses oli täpsem, nüüd 100 sammu pealt ülemine ja alumine raud jooksevad ca 6cm raadiusega ringi (alguses ca 3cm). Ilmselt on see reguleerimise mutikas kahe raua vahel järgi andnud... Kumbki raud eraldi võttes jookseb väga täpselt ühte auku. Rauad aga küll kroomitud pole, vastupidi - passis on öeldud, et on jäetud kroomimata parema täpsuse saavutamise huvides!

Katsetatud on tänaseks kahte Yukoni monoklit, ühte 4*50 ja teist 3,2*42(?). Mõlemad olid esimese generatsiooni seadmed. Kokkuvõttes võib öelda, et kel korralikku binoklit pole ja plaanib öösel midagi kusagil vaatlema hakata - sellele alustuseks sobib. Kui aga on olemas juba üle keskmise hea binokkel, siis sellega näeb sama hästi,või pareminigi. Lisavõimalusena saab küll öövaatlusseadmel infrapuna sisse lülitada ja siis on pilt tunduvalt heledam-kontrastsem-vaadeldavam, aga sellisel juhul (minu väheste omandatud kogemuste põhjal) loomade vaatlemine raskendatud, kuna osa neist (kits, siga) seda kartvat tunduvad. Seevastu rebasel justnagu ükskõik... Üks asi veel millega peaks arvestama - enamusel öövaatlusseadmetel on suurendus tagasihoidlik - 2 - 4* ja seega isegi kui õnnestub kedagi pimedas liikumas näha, võib raske olla aru saada, et kellega täpsemalt tegemist, eriti pikematel distantsidel...

Nonii, mulle tundub, et kui just raha viiekohaliste summade jagu välja käia ei taha, siis nende 1. genratsiooni seadmetega pole mõtet tegeleda ja parem korraliku valgusjõuga binoklisse investeerida. Aga siiski, oma silm on kuningas ja lähiajal proovin mõne 1. gen ööseadme võimalused ära.
Muide, Kellamees - milline see ilus ilm täpsemalt oli (sajuta, kuid pilves, või lihtsalt kuuvalguseta, aga pilvitu vm)?

Õige ta ju on, et hind ja kvaliteet käsikäes käivad, aga samas on 0 ja 1 generatsioon oma tegusid teinud ja ennast õigustanud juba eelmise maailmasõja aegu. Ja eks mingi edasiareng on vaatamata põhimõtteliselt samana säilinud konstruktsioonile siiski toimunud. Tegelikult pildi teravus ja mõningane halo, mis kujutise ümber - need nagu ei häirikski ja muret ei tekita. Põhiline, mis mõtlema paneb on tuntav erinevus äratundmistsooni (Recognition range) ulatuse osas. See erineb juba 1. ja 2. generatsiooni seadmetel 2*. Samas hind erineb laias laastus 10* ...

Hiirest ja juustust - ühe korra juba korra olen juhtunud peale - (ilma öövaatlusseadmeta küll ). Too hiireke oli nii pisike ja kerge, et ilmselt kui mingi nipiga oleks tal õnnestunud lõks lahti meelitada, siis raud temast suures kaares üle ja mööda oleks põrutanud-lajatanud. Aga suuremad (ka suurema ajuga siis ), need tulevad raua poolt ja esihammastega õrnalt-õrnalt kougivad sealt juustu, või muud head-paremat. Ja mõnikord õnnestunult. Aga seadmest.. Uurisin vahepeal ise ja pilt enam-vähem selge. Et kui osta 0, või 1 generatsiooni tööpõhimõttel seade, siis midagi imelist saada ei õnnestu ja tõeliselt sombuse (pilvise) sügisööga võib arvestada nähtavusega mõnikümmend meetrit. Pole just palju? Kuuvalgel, või poolkuuga küll 450 ja enamgi meetrit, aga siis ju ka korraliku tavabinokliga väga hästi näeb. Nii et, kas on kellelgi konkreetset kogemust, kui otstarbekas on selline asjandus ikkagi, kuivõrd ja kas enamat võimaldab korralikust binoklist?
PS. Kellel huvi, siis http://www.atncorp.com saab päris hea ülevaate teemast.

Kusagil kunagi lühidalt ja möödaminnes oli siin foorumis neist juttu (ööoptikaist), aga mitte ei suuda leida seda kohta. Sestap küsingi - minu teada valmistatakse neid kahel tööpõhimõttel - ühed, mis koondavad vähese leiduva valguse ja võimendavad seda, ning teised, mis infrapunase kiirguse abil "pimedust murravad". Küsimus: "Kas mäletan õieti, et infrapunase variant on loomale tajutav, kuid samas annab parema pildi? Ja kas ööoptikaga ka päeval midagi pihta on hakata? Loogika ütleb "EI", aga siiski... Ja veel - ei ole mul kavas seadusega pahuksisse minna, ega kedagi pimeda varjus nottima hakata. Jutt tegelikult öise vaatluse seadmeist - binoklid, monoklid jne. Huvitav oleks ju lihtsalt jälgidagi metsaasukate tegemisi pimeda ajal...

Kaks relva, kaks optikat - üks 1.5-6*42 IS Optalensilt (Browning sisuliselt) ja teine Tasco Worldclass 3-9*40. Mõlemiga rahul, enam-vähem. Optalensi punatäpp jättis algul soovida (liiga tugev), aga kui sai sisse üks patarei vähem, (hiljem vanast auto signapuldist üks), siis väga paras heledus. Rist on tegelikult ise jäme ja hämaras hea lasta niisamagi... Tasco worldclass'i kohta olen kuulnud, et see ainuke norm ongi temalt? Ei tea, igatahes 22LR peal töötab kenasti.

Nii nagu muudes asjades - alati ei ole otstarbekas ja võimalikki vana parandada, või ümber teha, nii ka siin ja praegu. Ehk peaks hoopis uue ajakirja üllitamise peale mõtlema?

Kui hakata mõtlema, siis see esimene kord oli ikka uskumatult ammu - nii 30 aastat tagasi umbes (5-6 aastaselt)... Ega siis muidugi püssi laskjat veel minust polnud, aga et siga metsast välja ajada, selleks pidas isa mind juba suureks küllalt. Ainult et ma hästi ei tihanud seda siga metsast ajada ja läksin tiiruga mööda kraavipõhja ümber metsatuka, isale aga ütlesin, et notsut põln'd metsas

Kunagi mul isa proovis kahte meetodit surmamiseks... Esimene oli see, et jahipüssi padrunil võttis haavlid seest ja siis nö tühja laenguga kõmatas elukale otse kasti - lööklaine lõi selle kutuks. Aga, liiga lähedalt lasi ükskord - elukast polnd suurt midagi peale lasku ja ega kastlõksustki eriti Teine viis oli elektriga, aga no nugisel näiteks kaarleek hammaste vahele tekkis, elukas ise aga otsi kuidagi ei tahtnud anda Teiste kohta ei mäleta... Tegelikult see kuklalöök on vist kõige kiirem ja humaansem viis...

50 m pealt 2cm sisse... Eh, mul püss sisse lastud nii 75m peale ja kuulid ilusti-kenasti sama suure ringi sees

Hmm... Eelmisel nädalavahetusel si üks kesik lastud, nii 120 m pealt, arvan ja Plasticpoint lendas sellest läbi nagu paberilehest ?! Ei olnud mingit suurt ja purustavat väljumisava, kuulist endast rääkimata looma kehas. Ja sestap notsu jooksis veel oma 50-60 m peale lasku. Hea oli, et ta laskmise hetkel põllu ühes servas oli, joosta aga üritas teises servas asuvasse võpsikusse - sinna oli omajagu maad ja jaks ning jõud said enne otsa.

Sarved ei pruugi koledad olla, kui ninakiin peas müttab - endal praegu vaat et medalit väärt sarved poti sees ootamas, aga kui neid peast eraldasin, siis põsekoopast (vist) pudenes vagala-laadseid elukaid oma kümmekond...