Jääger-online jahindus foorum

sooviku kirjutas: Mis sa arvad,kust see sabade-kõrvade kupeerimise keeld tulnud on?Või kevadise linnujahi keeld.Ikka viidatakse Euroopale,Euroopas nii,Euroopas naa.Ei mõelda meil siin konnatiigis ammu enam oma peaga ja ega ei saa ka.

Kusjuures ei ole see Euroopa nii hull ühti. Näiteks jälle mu enda koer - tõin Saksamaalt kutsika. Saba kupeeritud, sest tõustandard (sic!) näeb ette - vigastuste vältimiseks kupeeritakse saba kuni 1/3 ulatuses. Niisiis Saksamaal tohib kupeerida a meil mitte. Läksin kutsikat Kennelliidus arvele võtma, seal muu loba sees küsitakse, et mis plaanid mul koeraga on. Mina vastu, et jahikoer. Nemad, et no aga näitused? Mina jälle, et ega ma ju peale jahikoerte näituste kusagil peale ei saa, sest koera saba on kupeeritud... Proua laua taga vaatab mulle kaastundlikult otsa ja ütleb midagi a'la: "Jaa, see on ebaeuroopalik!". Mina vaatan teda näoga ja küsin, et kas Saksamaa on vähem Euroopa kui Eesti? Tädi seepeale peale mõningast kohmetust teatab, et eiei, see Keskkonnaministeeriumi teema ja nemad neid reegleid ei tee

Juba iseennast korrates: oma püüdlikuses oleme me tihtipeale usklikumad kui paavst

linnukütt kirjutas:Tõnu kirjutas: "Nii, et esimene probleem on EJS, kõigepealt võiksid nemad midagi asjalikku teha ja suurt pilti vaadata"
EJS süüdistamise asemel vaadake suurt pilti KKM tasemel. Seal ka Tõnu.

Ot mis mõttes mind Keskkonnaministeeriumiga seostati? Mul puudub kõnealuse asutusega igasugune seos.

Aga OK, minu eelnev jutt on ses mõttes offtopic, et püstkõrvadest olen ma tänaseks päevaks loobunud ja otseselt asi minusse ei puutu.

Samas, siin Under kommenteeris, et kas ma ei saa aru, miks jänese- ja kitsejaht on lubatud ainult mõnele koeratõule. Suures plaanis saan aru küll, aga ma ei saa aru, miks seda loetelu on vaja kunstlikult kitsendada. Meil viidatakse jahikultuurile jms, aga tegelikkuses on pigem puudulikud teadmised ja kabinetivaikuses sündinud otsused.

Minu enda näide - olen üks kahest Eesti saksa spanjeli ehk wachtelhundi omanikust. Kogu aeg kutsutakse Saksamaale töökatsetele, aga töökatseid viiakse seal läbi jänesega. Tsiteerin jahieeskirja kehtivat redaktsiooni §6 lg 9: "Hall- või valgejänesele võib pidada jahti FCI 3., 4., 6. ja 10. rühma kuuluva jahikoeraga 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni."

FCI 3. rühm on terjerid, 4. taksid, 6. hagijad ja 10. hurdad. Spanielid, s.h. saksa spanjel on 8. rühm järelikult Eestis jänesejahiks sobimatu ja nii jäävadki töökatsed tegemata. Ja miks võib mujal Euroopas sama koeraga ajada metskitse, aga meil on see piiratud terjerite ning taksidega? Ehk siis järjekordselt oleme me Eestis usklikumad kui paavst ise - aina kehtestame keelde ja regulatsioone, sest meile tundub see asjakohane.

Ma olen eelkõnelejatega täiesti nõus, et praeguse jahieeskirja (NB! mitte jahiseaduse) koeri puudutav osa on segasevõitu ja täiesti jaburalt ülereguleeritud kõiksugu turjakõrguste ja FCI gruppidega. Natuke nagu lapsepõlvest meenuv Kolm sõpra Prostakvašinost multifilm, kus poiss alustas kirja, mida jätkas kass ja mille lõpetas koer... Palju Euroopast pärit tõuge, mida seal kasutatakse nt. metskitse- või jänesejahiks, ei tohi jahieeskirja kohaselt meil seda teha.

Aga mitte ainult koeri puudutav osa - näiteks kasvõi see, et rebase varitsus- ja peibutusjaht kestab märtsi lõpuni aga kui sama peibutuse käigus tuleb välja šaakal, siis teda lasta ei tohi (šaakalijaht kestab jahiaasta lõpuni). Või ka see, et metsseajahti koertega pikendati märtsi lõpuni, aga taksid, hagijad ja teised ajavad koerad rebast ajada ei tohi.

Nii, et esimene probleem on EJS, kõigepealt võiksid nemad midagi asjalikku teha ja suurt pilti vaadata, küll siis jõuab mõistus tasapisi ka väiksemate organisatsioonideni.

Eraser kirjutas: Veidi häiris kaal võrreldes Benellidega, samuti ka sihik mis oleks küll kasulik vb suurulukit lastes, aga vintrauda eemaldades ja linnujahti minnes ei oleks just küll eriti mugav vedada, rääkimata tiirus CSP vms laskmisest.

Ma siis täpsustaksin korra veel üle, et haavliraud ja kuuliraud on sellel püssil kaks ise asja ja haavliraud on tavalise lati ja kirbuga.

Vahet pole, kas eemaldatavad adapterrauad on olemas või mitte (loomulikult on), Beretta ES100 saab kahe ERINEVA rauaga, mitte "sisse käiva vintrauaga".

Kolliga vaidleks tagasilöögi teemadel - ma ei tea, mis padruniga Sa lasid, aga ES100 tagasilöök normaalse padruniga on väga okei. Võrdlus IZH-12 ei ole küll kohane.

Mul on ES100 olnud ca 4-5 aastat ja eriti ei oska midagi ette heita. Kuulirauale peab moona suht hoolikalt valima ja see kuuliraua sihik ei ole maailma õnnestunuim. Õigupoolest soovitaksin ma mingi kolimaator- või hologrammsihiku peale panna.

Kui kellelgi on konkreetseid küsimusi, siis olen valmis neile vastama.

Ma enam ei mäletagi kumba pidi, aga minuarust oli vasakus kroonis 3 ja paremas 5 haru. Või oli 4 ja 6? Ja muidu olid igati võimsad sarved, aga ühel pool (äkki siis ka vasakul?) oli keskmine haru ka puudu.

Loom jäi laskmata, sest ma tahtsin natuke ühtlasemaid sarvi.

Ma võin ühe oma tänavuse tipphetke ka avalikuks teha: nimelt järjekordne hirvejaht Hiiumaal, Reigi kandis. Kokku möirgas sel hommikul seal metsatukas kolm pulli, meil õnnestus ühele soliidsele hirvepullile hääle järgi lähedale hiilida, tema aga jõlkus meist sugugi välja tegemata lehma sabas põõsaste vahel ringi. Mingil hetkel lehm tüdines ja tegi vehkat, pull jäi aga pahasena möirgama.

No ja siis ta poseeris ja kõndis vahepeal uusi häälitsusi tehes edasi-tagasi, nagu poleks kedagi teist maailmas olemaski. Mingil hetkel avastas meid, põrnitses, möirgas, põrnitses uuesti, astus paar sammu lähemale ja möirgas jälle...

Kuniks pull oli veel ohutus kauguses (s.o. ca 25-30 meetrit) püüdsin teda telefoniga filmida. Klippe tuli mitu, aga see: http://www.youtube.com/watch?v=cmZk5CWLC94 tuli neist kõige arusaadavam. Muuseas, videot käivitades tuleks kohe selle alt klikkida lingile "watch in high quality". Mul endal tavakvaliteedis klipp enam isegi ei avane miskipärast.

Et kogu asi on filmitud Nokia N95 mobiiltelefoniga, siis on loomulik, et ega mingit erilist detailsust ega teravust sellest videost oodata ei ole, heli tundub aga üsna okei olevat. Klipi uploadimise ajal mul ühtegi video editori käepärast ei olnud, seetõttu on ka lõpp veniv ja mõttetu.

Lugu lõppes sellega, et lõpuks tuli tegelane ca 15 meetri kaugusele, telefoni toppisin ma tasku ja võtsin püssist kõvemini kinni juba umbes paarikümne meetri pealt . Möirgas mõned korrad ähvardavalt ja vaatas pahaselt, et ta aga meist sotti ei saanud, siis jalutas uuesti kümmekond meetrit eemale.

Kui me lõpuks pooletunnisest etendusest vaimustununa minema hiilisime, hakkas pull meile krabina peale esialgu veel metsa vahele järgnemagi, ent meid ilmselt ohutuks pidades keeras uuesti lagedale tagasi ja tõi otsekui hüvastijätuks veel mõned võimsad häälitsused esile.

Süda puperdab siiamaani, kui seda hommikut meenutan

Soomlase tänavu Hiiumaalt lastud hirvesarved andsid muidugi märksa rohkem punkte: 232,71 (mul 230,98) ja olid kõvasti suuremad. Nende minu sarvede probleemiks või puuduseks ongi nende väiksus. No ja hulk murdunud sarveharusid ka (minu sarvedel oli 25st harust rohkemal või vähemal määral murdunud vist 14 haru).

Mul on hulk Sagadi pilte fotokas, aga neid tuleks kõvasti töödelda ja väiksemaks teha, mistõttu praegu neid netti riputama ei tõtta

Kaja praegused vene-eurooplased on vist peamiselt minu isaste verd, ehkki ta vist tõi hiljuti midagi endale juurde ka. Julgen soovitada küll, tragid ja visad loomad

Tere kõigile,

Alanud on registreerimine osavõtuks Eesti karikavõistlustele harjutuses Sporting 200 (Estonian Sporting Cup 2008), mis toimub 30.-31. augustil Haapsalus. Kiire registreerimine tagab võistlejatele madalama osavõtutasu.

Vähegi laskmishuvilistel tasub end kindlasti kirja panna ja kohale tulla, sest oodata on huvitavaid radasid ja ka mõningaid maailmaklassiga laskureid.

Täpsem info ja registreerimine aadressil http://sporting.saun.ee/

Tervitustega,

Tõnu Kirs
5013997

Vabandust, aga ma ei saa aru, kuskohast võetakse haavlilaskurite 70 võistlust? Ise aktiivse laskurina ma küll 1,5 nädalavahetust nädalas ei lase.

Mina sain kalendris (http://www.marandi.fie.ee/laskmine/kale ... 202008.htm) kokku 43 haavliala võistlust, sealhulgas Euroopa ja Maailma MV, mis enamikke harrastajaid niikuinii ei puuduta, seega 4 võistlust tuleks kohe maha võtta Osa laskevõistlustest korduvad (näiteks viiakse samal ajal läbi Laekvere karikavõistlus ja Lõuna-Eesti KV 1. etapp), mistõttu on tegelik number veelgi väiksem.

Arvan, et ei maksa endale väga kõrgeid (ja seetõttu saavutamatuid) eesmärke seada. Laskurkonna suurus on teada ja ei ole mõtet teha samal päeval JP ja VJM võistluseid, sest nende alade harrastajaskond kattub ca 95% ulatuses. Sama vähe mõtet näen ma kindlas spetsialiseerumises teatavas niššis - a'la, et haavlilaskurina ma CSPd' ei lase üldse ja pühendun ainult SP võistlustele.

Lisaks, ei maksa unustada, et enamikel juhtudel on võistluste korraldajad oma ala entusiastid, kes samuti lasta tahavad ning neid ei maksa kalendri üleummistamisega küll kiusata. Ma ei leia, et meie spordiala areneks tohutult, kui kõikidel nädalavahetustel toimuks 4 võistlust korraga.

Ise olen oma tänavust kalendrit koostades plaaninud osavõttu kuni 15-st haavlilaskmise võistlusest, võibolla mõned väiksemad laskmised otsa. Seegi on maksimumprogramm ja pole päris kindel, et see on saavutatav.

Kakuke, natuke palju on tahta, et vahepeal aastaid uimane olnud organisatsioon kahe kuuga õide puhkeks. Komisjonid teevad oma tööd ja valmistavad uut materjali ette, mille EJSL'i juhatus peab läbi arutama ja vastu võtma. Senisest koomast üles ärkamine ei ole väga lihtne ja nõuab päris palju energiat ning aega.

Olgugi osa komisjonide liikmeid optimistlikud ja soovivad kiireid tulemusi, siis mina ennustaks pigem, et 2008. aasta läheb käivitamiseks ja suuremate muutuste ettevalmistamiseks. Projekte on palju - treenerite ja kohtunike koolitamine, juuniorite arendamine, laskurlitsentside väljastamise korra kaasajastamine, info levitamine jpm.

Muuseas, ma oponeerin mõnede eelkõnelejatega ning tuletaksin meelde, et EJSL on siiski Eesti Jahispordi Liit, ehk siis sõna SPORT on tähtsal kohal, mis tähendab muuhulgas ka võistluseid. Loomulikult on osa EJSL'i tegevusest seotud laskurkonna laiendamisega, kuid ei ole kindlasti EJS'i funktsioonis. Jahimeeste kokkutulekud, nende laskevõistlused, Kütiliin jms. ei ole EJSL'i tegevusvaldkond. Juba kasvõi seetõttu, et tegu on jahiseltside, mitte laskurklubide vaheliste mõõduvõtmistega.

Aaa, ma tahtsin tegelikult öelda ka seda, et vaatamata kõlavatele nimedele ja läikivatele logodele soovitaksin mina püssi ostmisel valida selline, millel on olemas ka vähemalt elemetaarne järelteenindus. Castor siin kirjutas, et ootab juba terve igaviku lisasalve, eks nende ülejäänud juppide saadavus ole vähemalt sama kehv

Joosep Käba kirjutas:Mu arust veits meelevaldne võrdlus.
Mitte et ma kumbegi neist relvadest tunneksin halvustaksin.
Zoli tundub olema selline elegantne klassika kombineeritud uue tehnikaga. Isegi standard tundub käes hoides/vaadates juba väärtus omaette. Hinnaklass ka mitte odavamast otsast. Remingtoni on ameerika- kõige otsesemas väljenduses.
Huvitav miks selline valik?

Saan aru kui Zoli või Sauer, Zoli või Mannlicher....jne.

Vabandust, Joosep, aga ma ei saa aru, mille poolest see Zoli tegelikult pisut kõrgema klassi relvadega, nagu näiteks Mannlicher, kõrvuti olema peaks? Tõsi, kaugemalt näib püss eht-itaallaslikult elegantne, aga lähemalt vaatlusel pole midagi erilist ja viimistlus on minu arust viletsam kui näiteks Sakol/Tikkal. Ja see svenssonite Karl Gustv, millel ta põhineb, on moraalselt ammu vananenud.

Kahe aasta eest Kaupoga Männikul tehtud test ei rääkinud samuti Zoli kohta midagi vapustavalt head - me ei saanudki seda jooksma, 100 meetri peale ca 15 cm hajuring on ikka väga halb tulemus! Pärast Deerhunteris küll öeldi, et optikajalgadega olla mingi jama olnud, aga ma ei tea, kui tõene see on.

Enda jaoks tõmbasin Zoli ihaldusväärsete relvade nimekirjast igatahes maha.

Meil oli Barnauliga kurb lugu:
1. Kõigepealt jahiseltsi laskepäev - mees sooritab laskekatset ja 10st lasust (laseme spordi mõttes terve seeria, millest siis laskekatse osas lähevad arvesse lasud 3.- 8.) 3 tõrget. Vaene papist siga muudkui jooksis tühjalt edasi-tagasi . Tulemus noh selline, nagu hunniku tõrgetega olla võibki
2. Nonii, 2 nädalat hiljem laseb meie jahiseltskond "Kütiliin 2008" eelvõistlust, enamik tegelasi kasutab kaliiber .222 ja oma laetud moona, tõrkeid null! Toosama kütt aga .308 ja Barnauli. Asub siis kodanik tulejoonele - sedakorda 2 tõrget 10st! Me pärast seda palusime, et ta ei kulutaks oma närve enam selle jamaga, mees võttis püssi (ja mittetõrkuva moona) ja lasi 20 punkti parema tulemuse kui enne

Loo moraali las igaüks mõtleb enda jaoks ise