Jääger-online jahindus foorum

kevadine nepijaht oli üks legendaarne jaht, tõepoolest on kahju, et see minevik on kuid kes teb, milleks see hea on

muide sellist karvaajamist on ennegi kevade lähenedes täheldatud. Alles mõni nädal tagasi avastasin ise söödakoha lähedal kitserajal lausa suuri karvatuuste, vilja ja soola on neil seal küll.

tõenäoliselt lasid poolmantliga ja sel juhul on võimatu, et kuul ühe sea seest teise võis lennata. Täismantliga oleks see üsna loogiline, teinekord looma lahates ei jõua ära imestada, mis suunas ja milliseid keerdkäike üks kuul võib teha. Samas sead tõprad närivad teineteist mis kole, vahel ilmselt kisuvad üsna lõhki.

võõrliikidest on meil võibolla haruldaseim elukas sookilpkonn, keda on lõunaeestis 2 korral tuvastatud, Lätist on neid elukaid sagedamini leitud.

Mis puudutab kasse ja koeri, siis ilmselt need ikka võõrliikide alla ei kuulu, nii on ju saartel jms kohtades vabas looduses karjatatavad lehmad ja lambad ka võõrliik

Täna hommikul juhtus üks eriskummaline lugu. Sõitsin nagu ikka hommikul u kell 07:30 mööda Tartu mnt tööle, jõudsin siis Ülemiste keskuse ette ja jäin järjekorras foori rohelist tuld ootama. Tiksusin seal vaikselt edasi ja jäin seda suut Ülemiste keskuse reklaamsilti vaatama, mis asub tee äärest paremat kätt u 30 m kaugusel vahetult enne autoparklat. Vaatasin, et mingi väike paberitükk lendab seal reklaampostamendi all tuules ringi kuid siis vaatasin, et pagan, see on mingi väike loomakene. Uurisin lähemalt ja nägin, et see on väike valge nirk (sabaots oli ka valge), kes seal hirmsa kiirusega oma asju toimetab. Sain teda paar minutit vaadata kui ta otsustas lumme sukelduda ja kaduda. Täiesti eriskummaline on sellist kartlikku loomakest näha sellises keskonnas, kus on palju hooneid, inimesi ja autosid, lisaks sellele puuduvad ku ka kõikvõimalikud varjulised kohad nagu kiviaiad, puud ja kännud (kui lumi välja arvata). Igaljuhul oli see üllatav ja loodetavasti saab seda elukat seal veelgi näha

sai see esimene vindiga kantslist lastud, jaanuar vist oli, kohutavalt külm oli ja ma olin c 3h seal juba passinud. Kesik tuli, peale pauku oli siga u 30 sammu metsa sisse suutnud minna ja siis koss külili vajunud. Kantslist alla ronida oli ropp raske, kõik kohad olid külmast mega kanged.

suvel jalutasin õhtul lihtsalt põllus laiguline seljas kui nägin sokku c 200m pealt. Mõtlesin, et vaatan kui ligidale saab, tuul jms oli soodne. Hakkasin maadligi poolkükkis minema, aega oli ja liikusin rahulikult. Poole maa peal tuli häda peale, no mõtlesin, et vahet pole ja toimetasin asja ära. Siis liikusin edasi ja enne päris pimedaks minekut jõudsin c 40m peale. Tõusin püsti ja hakkasin ära minema, sokk liikus ka vaikselt metsa poole. Tagasiteel põrkasin ühe tuttava jahimehega kokku, see küsis, et mis imevigureid ma põllul tegin ja mis hiilimistehnika see küll selline on. Eks ta läbi optika tahtis sokku lasta kui nägi mind, ega ma talle ei öelnudki, mida seal põllus tegelikult vahepeal tegin . A põrsale olen lausa peale astunud, siis oli muidugi kiire minek kui see kisama hakkas, emis jõuras tükk aega.

sile on tõesti jahipidamiseks, vint rohkem ära toomiseks

võsavillem see vast ikka olla ei saa, küll aga mõni lihasööja parasiit või bakter äkki ? Kõri all on pehme liha, mis neil seal viga pesitseda. Kas seal ümmarguses augus keegi ringi ei ukerda, olete lähemalt vaadanud ?

mustlesk kirjutas:Miks sa siis üldse lasksid,kui teadsid,et pihta ei saa

eks ma ikka tahtsin pihta saada......

sai ka eelmine nädalavahe jänkuonu lastud, oleks teadnud, et pihta saan poleks lasknudki, jänkusid niigi vähe. Vindiga 200m pealt täie auruga jooksvat jänest lasta polegi nii lihtne ja minagi mööda põrutasin.

mjah, olgu milline relv tahes kuid enne seda kasutada ei või kui on saabunud hädakaitseseisund (va jahil), kui avastad varga kusagil aidas nokitsemas, siis tina ikka anda ei või, kui ründab ja tekib hädakaitseseisund ja reaalne hirm elu pärast, siis teine asi. Mis puudutab talunikke ja siledaraudseid, siis olen kuulnud, et nii mõnigi kord on talust just ainult relv minema viidud ja ilmselt just sele relva saamiseks ongi sisse murtud. Niisiis on nende relvadega omajagu muret pidevalt

pagan, see koer tuli ilmselt okaste eemaldamise ajaks magama panna, samas tundub kuidagi ebareaalne pilt olevat, koer oleks hulluks läinud sellest valust

saialõikaja jutus on iva kindlasti sees, eks kui need külmad paar nädalat või enam kestaks, siis hakkaks sead ka liikuma. See nädal või poolteist, selle peavad ka ilma lisasöödata oma nahavahe sahvri arvelt vastu

njah, mõned nädalad tagasi sõitsin jeebiga rahulikult mööda lumist ja külmunud heinapõldu ja otsisin repsi kuni.........hirmsa raginaga kivi otsa sõitsin. Täiesti müstiline kuidas see suur kivi keset põldu sai, raip oli pika kuluheina sees peidus. Õnneks on jeep raamiga kuid plastikust stange....see on nüüd katki

kummaline tõesti, et osades kohtades käivad sead külmaga aktiivsemalt ja osades kohtades ei käi üldse, loogiliselt võttes peaksid sead ju külmadega just aktiivsemalt söödal käima hakkama. Samas mul kaks kohta, kus söödaks puhas nisu kuid sead ei käinud ka enne külmasid nädalaid, mingi hetk lihtsalt loobusid (salakütid ?)