Hea, et meie metsades okassigu pole

[Eik]

Ei osanudki neid pilte alguses kuskile panna aga kuna bullterjerid ka jahikoerad siis arvasin, et siin oleks õige.
Väga valusad pildid.

[kakuke]

Mind hakkas kohe huvitama, et kas koer selle looma lõpuks ka maha sai.

[Jahimehe naisuke]

Oh jumpsus küll!! (nagu ütleks "Kessu ja Tripi" raamatu peategelane)
Kuidas selline okaskera pärast jahti jälle koeraks muutub/muudetakse? Millist ohtu kujutab selline nõelapadjaks olemine koerale endale?

Ja mis sai okasseast?

JN
ümiseb katkendit laulukeset
"kilomeetri okastraati karjaaiast sai, ümber keris omale ja kodu padavai.."
millepeale eit päris, et mis mehel viga ja taat aga vastas, et
"mina olen siil - looduskaitsealune ja magan täna siin.."

[põrgukütt]

pagan, see koer tuli ilmselt okaste eemaldamise ajaks magama panna, samas tundub kuidagi ebareaalne pilt olevat, koer oleks hulluks läinud sellest valust

[J.Lagle^]

njah üldjuhul kui koer saab okassealt okkaga siis enam ta seda loomakest ei puutu.Õnneks aga on ka erandeid muidugi...
Okassiga ise on ka paras õelus, sest kui näeb ohtu siis ajab okkad turri ja laseb vanlasel seljataha minna ja siis hüppab loomale okastega otsa ja okkad tulevad kergelt okassea nahaküljest lahti.Nii et ei soovita seda kogemust, endale seda kogemust õnneks ei ole .
Aga kuna sellel pildil on pullterjer , siis julgen arvata küll et ega sellel okasseal ei vedanud, sest pullterjer on väga sihikindel.
Muidugi on koerast kahju.

[Kristi]

pitsu sihikindlus on silmaga märgata...hea kui silmad terveks jäid. Suure adrenaliini tõttu ei tunne ka ilmselt valu.

[wussup]

Arvan küll et võitluses bulterieriga jäi see siga küll teiseks sest bulterier lihtsalt ei tunne valu. Bulterier pidi olema üks suurima valulävega koer ültse.