Jääger-online jahindus foorum

sooviku kirjutas:Olen küll üritanud tagasi hoida aga pean selle ikkagi välja ütlema.Mehed siin räägivad,et küll on eetiline see ja ebaeetiline teine tegu.Selles teemas,aga ollakse uhked päikese käes ilusasti keras magava rebase kotti kutsumise üle.Ei lähe minul sõrm kõveraks magava looma peale,no ei lähe.

Kas ee, et sõrm kõveraks ei lähe rohkem meditsiiniline probleem ei ole?
Küsi perearsti käest, äkki saad abi, igasugu ravimeid tänapäeval olemas:)

Kas rebane tuleb kisa peale sõltumata kellaajast?
Või on mingid ajad paremad, kui teised?

peepk kirjutas:Ja omalt poolt küsiks, et kas keegi mitte nürjaks mineva keraamilise teraga noa kohta oskab miskit head või halba rääkida. No kes pole kuuld-näind, siis Kristiine keskuses sellised valget värvi ja läbi kumava teraga kööginoad müügis ja miskist liivast ja eri menetlusega kokku keedetud värk, vetrub nagu teras. No ongi kivi aeg tagasi Kunagi japsid tahtsid "igavest" keraamikast auto mootoritki teha. Omal selline mõte tekkis, et ehk mõni teadjam valgustaks, kas jahinuge kah keraamilise teraga juba tehakse, saaks luisu igaveseks sahtli kaugemasse nurka peita, või muuseumile kinkida.

Kui sa tahad midagi hinnata, siis pead selle ikka eelnevalt mingisse konteksti panema. Et hea või halb mille jaoks, mis tingimustes. Ümbrikke saab nende nugadega suurepäraselt avada.
Uskuda, et nad teritamist ei vaja mingi maalähedasema kasutuse korral on ilmne lihtsameelsus. Aga jälle - kasulik oleks mingi kontekst või võrdlusbaas leida. Mõni mees on kivil teritatud alumiinuimlusika varrega ka jäsemeid amputeerinud.) Töö sai tehtud. Kas selleks on paremaid tööriistu - ilmselt on.

päikest,

-Imre- kirjutas:Küsiks, et miks peaks püss ja optika rist olema loodis?
Kas ei võiks optika rist olla loodis siis kui püss on õlas?
Ehk tõstan püssi õlga ja selles asendis keeran optika loodi.

Kui sa võtad püssi viltu õlga, siis ei ole püssi tagant vaadates optika telg ja raua telg ühel vertikaalsirgel. Oletame, et püss on niipalju viltu, et optika telg on raua teljest sentimeetri paremal. Kui sa lased optika paika 100-l meetril, siis on kuul 50 m kaugusel sihtimispunktist 5 mm vasakul, 200 m peal 10 mm paremal, kilomeetri peal 90 mm paremal juba.
Kõrgus läheb samuti paigast ära. Ja päris hulluks läheb asi siis, kui hakkad parandusi tornidest kruvima või ristil arvestama.
Kui optika ja püss on omavahel loodis, siis on laskmise ajal lihtsam kogu kupatus koos loodis hoida - vertikaalseid ja horisontaalseid pindasid looduses ikka vahest leidub ja silm on ka harjunud.
Kas see sinu jaoks mingit praktilist tähtsust omab (kas peab või ei pea), pead ise otsustama. Kui lased märki ühel kindlal distantsil ja tuult ei pea arvestama, siis ilmselt poogen. Kui vaja põdra suurusele asjale 0 .. 200 m vahemikus pihta saada, siis ka suurt rolli ei mängi.
Minul on kuidagi puhtam ja kuivem ja muretum tunne, kui asjad loodis. Kui püss tahaks õlas viltu olla, kohendaks kabaotsa.

Sarvik kirjutas:... nimelt minu klassikalise jahioptika zeiss diavari 3-12/56 (kus rist suureneb suurenduse suurenemisel) rist on 12X suurendusel nii suur et 300m peal asuv a3 mõõtu märkleht risti tagant ei paista....nii lihtne see põhjus on/oligi.. aga sellest me oleme vist ennem/seeaeg ka rääkinud....aga see et mehed ikkagi 300m tiiru tulid on/oli ju väga positiivne tulemus

A3 leht on 420x297mm. Kui rist katab 300 meetri peal 420 mm, siis 100 meetri peal katab see 140 mm. Arusaamatuks jääb, kuidas sa neid 10 mm gruppe lased siis?

päikest,

Sarvik kirjutas:
siin juba aruka mehe jutt

Kui sa järgi vaataksid, siis selguks, et ma rääkisin enne sama asja:)

Sarvik kirjutas:* ja minu blaser hakkb loopima küll (5..6 cm hajuring)...samas aeglases tempos laskepukilt 100m .243 nosler bt kuul kuul(ca 1cm hajuring)

Kas sa väidad tõsimeeli, et sa lähed, lased külmast rauast 5 lasulise seeria 10mm sisse (misiganes tempos, misiganes pukilt), siis teed 10 (või 20?) kiiret lasku ja siis uut seeriat, samades tingimustes nagu esimest, lastes ei püsi kuulid enam 45 mm sees?

Sarvik,

Miraazi teke ei tähenda, et raud oleks üle kuumenenud ja loobiks.

Miraazi tekkeks piisab kümnekonnast kraadist üle õhutemperatuuri soodsate asjaolude korral. Sellise rauaga saab suurepäraselt täpselt lasta.

Stabiilse tulemuse saamiseks on lausa kasulik raud (enne seeriate kallale asumist) paari lasuga "soojaks" lasta. Tempoga lask minutis või isegi kaks lasku minutis saab iga normaalse rauaga tunde ja tunde järjest lasta ilma et täpsus temperatuuri pärast kannataks.

Kui sa väidad, et peale kümmetkonda lasku hakkab raud loopima, siis on midagi mäda.


päikest,

Sarvik kirjutas:seeriat lastes äkki avastate mingil hetkel et optika pilt virvendab siis teadke et see on kuumast rauast põhjustatud tõusvate õhuvoolude tekitatud ja nüüd on oodata peale inimlike vigade ka tehnilist viga....teie raud juba suure tõenäosusega loobib....ehk teisisõnu teie laskmise rütm/tempo on olnud teie relva jaoks liiga suur....

Seda nähtust nimetatakse miraaziks ja tekkib erineva temperatuuriga õhuvooludest. Sihtimist see segab aga raua kohal tekkinud miraaziga on lihtne võidelda. Guugelda näiteks mirage band rifle, või midagi seesugust. Lühidalt - aitab raua kohale tõmmatud laiem kummipael või (elastne) riideriba vms.
Küll aga EI TÄHENDA see seda, et raud on liiga kuum ja loobib. Miraaz võib tekkida ühtki pauku laskmata, lihtsalt päikese käes ümbritsevast õhust natuke soojemaks läinud rauast. Kõrbes ei ole isegi rauda vaja:). Selle eemal tekkiva miraazi vastu pole suurt miskit teha ka.
Optika võimendab seda õhu liikumist/miraazi tugevalt. Hea ettekujutuse saab kui vaadata palja silmaga üle lõkke - tõusvad õhuvoolud on tähelepanelikult vaadates näha aga teisel pool lõket olev pilt selge. Proovi sama läbi optika ...

Sarvik kirjutas:ps. ja ma ei tahaks siin kuulda varmintraudade omanike juttu et see on jama/pole täheldanud jms.....võibolla see varminti juures nii ongi....ma ei tea, sest mul ei ole ühtki täiskaliibrilist varmintrauaga relva....aga oma tavaraudade kohal olen seda virvendust näinud liigagi tihti

Raua läbimõõt miraazi praktikas olulisel määral ei mõjuta.

Lahedad on mehed, kes esinevad väitega, aru saamata asja sisust ja siis kuulutavad, et nad vastuväiteid kuulda ei taha:)

päikest,

Joosep Käba kirjutas:Vahtsin veel neid videosi vilkamisi. Tundub olema teisigi huvitavaid klippe.
Lihvimise kohalt veel mõtlesin, et siis tuleb ju lihvida iga kord kui uuesti paigaldad?
Või uued rõngad osta? Või siis kohe Sako rõngad osta.

Mida sa selle uuesti paigaldamise all mõtled?
Kui sa tahad optikaid püsside vahel ümber tõsta või ühel püssil rohkem kui ühte optikat kasutada, siis teeksid endale suure teene paigaldades püssi(de)le Picatinny relsi(d). Ostad korralikud rõngad või natuke vähem korralikud ja lihvid üle ja siis jäävad rõngad optika külge.
Kui kasutad ühte optikat erinevatel püssidel, siis kirjutad paranduse üles ja krõbistad iga kord optika paika. Simpel.

Ülejäänud lahendused toimivad, kui püss ja optika on "kokku laulatatud". See tähendab, et tabamispunkti paika jäämises peale optika mahavõtmist ei saa kindel olla. Öelda, kas lihvima peab või ei pea oleks liiga suur üldistus, erinevaid variante on selleks liiga palju. Kindlasti peaks, kui rõngaste ülemised pooled sassi ajada või ümber pöörata vms.

Tegelikult saab seda lihvimise vajadust hinnata lihtsamalt ka. Näituseks värvid optika toru vildikaga ära sealt, kuhu rõngad jäävad ja siis keerad rõngad õige õrnalt kinni, nii et saaks toru keerata millimeeter ühele ja teisele poole. Võtad lahti ja vaatad kui palju rõngaste pinnast on kokku mäkerdatud. Kui rõngad on üleni värviga koos, siis optika tagasi ja tuld.
Mida vähem värvi rõngaste peal, seda suurem oht, et optika ei püsi paigal või saab kannatada. Lömmis toru on äärmuslik juhtum aga selleks, et reguleerimine ei toimiks on vähe vaja.

päikest,

Mart kirjutas:Jõudsime ka siis ühe lömastatud optika ära oodata. Kuna optika enam ei funktsioneerinud, siis sai kliendi soovil saadetud ekspertiisi ja vastus tuli meile ootuspärane :

We have received your scope and had a look at it and found that you have over tighten the mounts to the scope which has crushed the tube and broke the lens on the inside. This sort of damage is not under warranty and is unrepaireable.

Nii võib juhtuda tihtilugu, kui kodus suvalise jõuga optikarõngad kinni keerata. On olemas ka muidugi selliseid rõngaid, mida võib kõvemini kinni keerata, aga väändemomendi tugevuseks võiks olla - 15 in-Lb ( 1,7 Nm ) Sellise tugevusega kinnikeeratud optikad ei ole veel rõngastes liikunud.
Siit siis soovitus, rendi üheks korraks dünamomeetriga võti või lase poes optika kinni keerata.

Ei ole asi ainult momendis.
Huvitav, miks korralikud rõngad (Seekins, Badger, NF) USAs üle 100 taala maksavad? Õige vastus on, et nad on TÄPSED, tugevad ka muidugi.
Alla $100 maksvad rõngad tuleks kõik üle lihvida seestpoolt. Google: "lapping scope rings".
Kui rõngad optika kesktoru ei vääna ja toru ise päris fooliumist keeratud ei ole, siis on teda ikka väga keeruline rõngastega lömmi vajutada.
Mis ei tähenda, et poleks soovitav dün. võtit kasutada. Aga see asi ei ole NII kriitiline. !,7 N/m on 5 cm õlaga keerates 34 N, ehk 3,4 jõukilo. 10 cm õlaga siis 17 ja 1,7 vastavalt. Suht lihtne kuuskantvõtme pikema õla pikkus ära mõõta ja siis vastavalt jõudu rakendada näpuotsaga.

päikest

Muckid on head.
Mul kolmas (või on neljas) aasta praktiliselt igapäevases kasutuses farmis.
Inimesed on erinevad, mina ei saanud füüsiliselt enne mucke kummikut üle poole päeva jalas pidada.
Muckidega seda probleemi pole. Sokk on muidugi ka oluline, nagu iga jalanõu juures, ma ütleks et pool mugavusest on sokk.
Väljast on teravatele asjadele õrnad - esimese paari lõhkusin ära suht kiiresti, ei osanud arvestada.
Meil vist ei müüda neid Tay madalamaid mudeleid, need meeldivad mulle oluliselt rohkem.
Ainuke häda nende puhul on hind meie kaupmeeste juures, see on mõistusevastane. USAs maksavad nad $60. Ma olen endale mujalt tellinud. Põhimõtteliselt ei nuuma liigkasuvõtjaid. Kui 1 paari kaupa tellides, deklareerides ja maksusid makstes tuleb odavam (ikka paarkümmend protsenti) kui meil poes, siis on midagi ikka väga mäda.

Kui tabamispunkti muutus summutiga on stabiilne, siis ei tohiks ju ületamatu probleem olla see ära mõõta ja vajadusel üles kirjutada ja siis iga kord optikast vastav korrektsioon peale keerata.
Vähegi normaalsele optikale ei tee kruttimine midagi.
Kaugemale laskmisel on tavaline korrektsioonide kruttimine, mitte ristiga hoidmine. Selleks on päris paljudel optikatel lahtised tornid.

jutt jumala õige.
kusjuures huvitav on see, et ka ronkadele aitab vareselaibast.
üleeile lasi naabrimees ühe varese maha (ronkasid üle kavaldada ei suutnud) ja see läks kohe puu otsa. siiani plats puhas nii varestest kui ronkadest. huraaa!!! plats (koppel) on miski 16 ha suur ja selle jaoks aitas ühest laibast, küll on ta üsna kopli keskel üksiku kuivand puu otsas.
iseasi kaua ta seal puu otsas ühes tükis püsib selle kuumaga...

ma siis vastan algse küsimuse ka ise ära: Rugeri Mini-14.

Tänud kõigile vastajatele.
Ma ei osanud ette näha, et sellise omaarust suht lihtsa küsimuse ülespanemine niipalju poleemikat tekitab:-)))
Mulle ei meeldi paugutamine tegelikult üldse ja relva omamisest parema meelega hoidun, siiani on õnnestunud. Küsimuse ajendiks oligi tegelikult see, et ma oma piiratud teadmistega relvadest ei kujutanud ette mis viguriga ronkasid üldse lastakse. Vintraudsega (lendavale) linnule pihta saamine tundus ikka väga snaiperivärgina, haavlipüssi laskeulatusse nad niisama lihtsalt ei lase. Vastused sain eelmises postis viidatud lingilt.
Lisaks kohalike jahimeeste jutt kinnitas mu esialgset arvamust. Põhjuseks võis vabalt olla nõrk motivatsioon aga motivatsioonipuudust ei olnud tunda, kui neil jahimaade lepinguid oli vaja sõlmida, siis lubati suure suuga kõik koprad, rebased ja muud kahju tekitajad kontrolli all hoida:-))) Rongavärk polnud siis veel üles kerkinud.


Korralik koer on antud olukorras tõepoolest parim abimees. See koerte teema on aga veel palju ja kohe hulka palju keerulisem, kui püssiteema.
Lühidalt on sedasi, et sobivaid koeri eestis ei ole ja nende siia tooine võtab aega.