vss, aeg ja shamaanitrikk

[Sarvik]

Kui jahipraktilisusest jälle rääkida, siis ise lasen põlvelt viimases hädas siis, kui toigast just käepärast võtta pole. Istudes, siis pukist ja püss peaks sel juhul olema ka toe peal.
Ja kui rääkida keskmisest jahimehest, siis kui see peaks tulema võistlema, see laseks 20 pauku 5 minutiga küll ära. Tema ei muretseks selle 10 lisaminuti pärast.
Jahis ei keela täna ka keegi kasutada varmintrauda ja suure suurendusega optikat, kus kogu kupatus kaalub 5kg ja rohkemgi.

to kakuke:
1. miks sa siis põlvelt laskmise asemel (mida viimases hädes teed) ei lase lamades mida oled oi oi kui palju treeninud?
vastan/oletan ka ise:
a)kuna korralik jahikostüüm maksab rohkem kui hea ülikond siis sa ei taha seda metsas lihtsalt poriseks teha...teatavasti on goretexi pesemine ka üks jura
b) lamades asendis on looduses vaateväli/kuulitee enamasti risu täis
c) oled suht vähe tegelenud hiilimisjahiga
d) sa ei ole põlvelt laskeasendit kunagi (?) korralikult harjutanud

2. minu sõnum oligi suunatud "keskmisele" tavarauaga jahimehele et ta ei laseks kogu seeriat 5 min. ära
tuletan sulle meelde et eeldatavasti vaid/ainult ca 1,3 % jahimeestest on aktiivsed tiiruskäiad (ca 200 ejsl litsentsi vrs ca 15 000 jahimeest)


3. jahis ei keelata mitte midagi mis relvaseadusega vastuolus pole....aga keskmisel jahimehel pole mõtet soetada 100-500 euri kallimat ja seljas vedamiseks raskemat varmintrauaga püssiversiooni kui ta laseb metsas heal juhul kolm pauku järjest..... varmitrauda ei ole vaja laskekatse sooritamiseks....varmintrauda on vaja laskevõistlustel tulemuse saavutamiseks

[kakuke]

Vaata, kui ma käin varmintrauaga jahis, siis oleks nagu ebaloomulik punnida laskekatset mingi x nuiaga mul. Ega Sul ju ka pole auto gaasipedaali alla klotsi pandud. See piirang minu meelest oleks siis ka selline, et õppesõitu ja ARK eksamit tohiks teha autoga, mis vähemalt 10a vana ja mille maksumus ei ületa 2000 euri, kuna keskmine autokasutaja ju kasutab seda.
Mis seal salata, kui maastik võimaldab, siis minu esimene eelis jahis laskmisel ongi lamades (olen nii pukist soku ära lasknud, mis suht koht kaugel, kuigi võimalus oli lasta ka istudes ja püss toele toetada ja nii ka erinevaid loomi põllust lasknud), seejärel, mingilt kindlalt toelt, siis toikaga ja alles seejärel, kui muud võimalust pole, lasen käe pealt. Minu meelest see pole eriti mõistlik tegu, panne kellegile jalga taha, kuna ta jooseb hästi, aga seoks aga jalad omavahel kokku ja las koperdab, siis samas rütmis koos teistega. Kes ütles, et elus peab kõik võrdne olema?
Tegelikult ma tahaks osata lasta hästi ka põlvelt, aga ausalt öeldes ei oska, mis seal salata. Tunnen ennast siis väga ebakindlalt. Olen küll proovinud nii ja naa, aga ei tule välja.

[wsm]

Tegelikult ma tahaks osata lasta hästi ka põlvelt, aga ausalt öeldes ei oska, mis seal salata. Tunnen ennast siis väga ebakindlalt. Olen küll proovinud nii ja naa, aga ei tule välja.[/quote]


Siis oleks vaja õpetada meestele põlvelt laskmist, eriti selle paksu lumega ja nende heade jahisaabastega mis meil kasutusel, annavad asendile hea stabiilsuse.Võiks ju teha ka laskepraktilise harjutuse näit. lasta kopra kuju VSS-s mägilamba asemel.

[kakuke]

Siis oleks vaja õpetada meestele põlvelt laskmist, eriti selle paksu lumega ja nende heade jahisaabastega mis meil kasutusel, annavad asendile hea stabiilsuse.Võiks ju teha ka laskepraktilise harjutuse näit. lasta kopra kuju VSS-s mägilamba asemel.

No aga miks ka mitte. Ainult aega ja kohta vaja.

[Ahto Kattai]

Jah miks mitte muuta laskmist huvitamaks/atraktiivsemaks,tuues sisse ka põlvelt laskmise ja miks ka mitte rihma kasutamise.Sommidel pidi olema mingine 75m harjutus,võiks ju eestis ka midagi ainult meile omast välja mõelda.Ei pea ju alati nii tegema ,nagu teised teevad.

[kakuke]

Arvestades seda, et need teisedki teevad kõike väga ummamuudu nagu Arlese seiklusjuttudest lugeda oleme saanud euroopa meistrikate teemal.

[Arles]

Euroopa on jah täise erinevaid kultuure ja kombeid ja suhtumisi. Mõned on eriti ajaloos kinni ja mõned .. arvavad end edumeelseiks. Fitasc reeglid on üks paras kompott, mis alguse saanud põhjamaade+saksamaa ühisest jahipraktilisest laskmisest. Ehk 20 min 20 lasku teemast. Olen kümne käega nõus, kui tuuakse uusi harjutusi. Ja vaadates senist osalejate nimekirja, siis enamasti on tarkade nimekiri kordi pikem. Ilma irooniata Sarviku aadressil. Et tehtagu ja leitagu osalejaid - kõigest vast ise osa võtta eip jaksa aga eks jõudumööda ikka.
Fitasci reeglid on igal juhul erinevad ISSF omadest ja Fitasc kardab sarnasust nendega nagu tuld. Kunagi oli hirvelaskmine ju kuulilaskmine ja kas ISSF või selle eelkäia all. Suure kaliibriga ja dupledega .. . Täna oleme oma jahipraktilises siis kuskil päris metsa ja ISSF-i vahel.
Ahjaa, selle võrdluse artikli panin mina kokku. Põhiline erinevus tuleb pükstest ja jakist, mitte saabastest. Püksid fikseerivad selja nii, et astumine ka kinni (kõnnivad nagu puuhobused nad ka siis, kui pükstel säärelukud lahti).

[Sarvik]

vss laskeasenditest

* postilt ja kepilt laskeasend on oma olemuselt/jahipraktilisuselt liiga sarnased.....see kes oskab lasta kepilt oskab lasta ka postilt... (vt. misiganes võistlusprotokolli .....tulemused suht sarnased) vastupidi nii kindel ma poleks...seetõttu arvan et et postilt laskmine võiks loogiliselt võttes/jahipraktiliselt millegiga asendada

* kui asendada siis variante kaks: istudes või põlvelt?

kogu see jutt on loomulikult vaid oletuslikku laadi kui ehk ejsl tahab formuleerida eesti sisereeglid lähtuvalt eesti olude jahipraktilisusest

ja veel üks mõte kuidas populariseerida vss-i (aga ka jp ja jms)..... tuleks ametlikult siduda teatud suhteliselt madal punktide arv ( näit. vss 100p???) laskekatse sooritamise alternatiivina

[Tiit Karp]

vss laskeasenditest

* postilt ja kepilt laskeasend on oma olemuselt/jahipraktilisuselt liiga sarnased.....see kes oskab lasta kepilt oskab lasta ka postilt... (vt. misiganes võistlusprotokolli .....tulemused suht sarnased) vastupidi nii kindel ma poleks...seetõttu arvan et et postilt laskmine võiks loogiliselt võttes/jahipraktiliselt millegiga asendada

* kui asendada siis variante kaks: istudes või põlvelt?

kogu see jutt on loomulikult vaid oletuslikku laadi kui ehk ejsl tahab formuleerida eesti sisereeglid lähtuvalt eesti olude jahipraktilisusest

Härrased! VSS on juba Euroopas tunnustust leidnud. Kui keegi tahab leiutada Eesti nokiad, siis ainult tuld, aga on veel palju harjutusi laenata. Kunagi sain toreda elamuse, kui enne EM VSS-is peeti maha kohalik võistlus soku laskmises rätsepa asendist. Kümne lasu sooritamiseks oli aega mõni minut ja kui need 20 "rätsepat" õmblema hakkasid, siis oli hullem podin kui mõnes vene sõjafilmis. Oleks vaid võistluste korraldajaid.

[Sarvik]

teemast vss,aeg ....veel üks mõte/ tähelepanek

Kui te alustate laskmist ja vaatate läbi optika märke ja pilt on selge on kõik ok.....

nüüd seeriat lastes äkki avastate mingil hetkel et optika pilt virvendab siis teadke et see on kuumast rauast põhjustatud tõusvate õhuvoolude tekitatud ja nüüd on oodata peale inimlike vigade ka tehnilist viga....teie raud juba suure tõenäosusega loobib....ehk teisisõnu teie laskmise rütm/tempo on olnud teie relva jaoks liiga suur....

sportlaskurid väidavad et kui pärast seeria lõppu te ei saa relvatorust võttes püssiga minema kõndida..... siis on olnud tempo püssi jaoks liiga suur

uurige ka sportlaskurite püssikonstruktsioone...nad on vabapüssidel enamasti kas täiesti avatud raudadega või kui standardpüssidel siis varustatud püssilael tuulutus/jahutusavadega....sellist klassikalist jahikarabiini liibukat kus vaid paber lae ja raua vahele mahub ei soosita

ps. ja ma ei tahaks siin kuulda varmintraudade omanike juttu et see on jama/pole täheldanud jms.....võibolla see varminti juures nii ongi....ma ei tea, sest mul ei ole ühtki täiskaliibrilist varmintrauaga relva....aga oma tavaraudade kohal olen seda virvendust näinud liigagi tihti...ja torust võttes minema juba ei kõnni

[valaskalakene]

seeriat lastes äkki avastate mingil hetkel et optika pilt virvendab siis teadke et see on kuumast rauast põhjustatud tõusvate õhuvoolude tekitatud ja nüüd on oodata peale inimlike vigade ka tehnilist viga....teie raud juba suure tõenäosusega loobib....ehk teisisõnu teie laskmise rütm/tempo on olnud teie relva jaoks liiga suur....

Seda nähtust nimetatakse miraaziks ja tekkib erineva temperatuuriga õhuvooludest. Sihtimist see segab aga raua kohal tekkinud miraaziga on lihtne võidelda. Guugelda näiteks mirage band rifle, või midagi seesugust. Lühidalt - aitab raua kohale tõmmatud laiem kummipael või (elastne) riideriba vms.
Küll aga EI TÄHENDA see seda, et raud on liiga kuum ja loobib. Miraaz võib tekkida ühtki pauku laskmata, lihtsalt päikese käes ümbritsevast õhust natuke soojemaks läinud rauast. Kõrbes ei ole isegi rauda vaja:). Selle eemal tekkiva miraazi vastu pole suurt miskit teha ka.
Optika võimendab seda õhu liikumist/miraazi tugevalt. Hea ettekujutuse saab kui vaadata palja silmaga üle lõkke - tõusvad õhuvoolud on tähelepanelikult vaadates näha aga teisel pool lõket olev pilt selge. Proovi sama läbi optika ...

ps. ja ma ei tahaks siin kuulda varmintraudade omanike juttu et see on jama/pole täheldanud jms.....võibolla see varminti juures nii ongi....ma ei tea, sest mul ei ole ühtki täiskaliibrilist varmintrauaga relva....aga oma tavaraudade kohal olen seda virvendust näinud liigagi tihti

Raua läbimõõt miraazi praktikas olulisel määral ei mõjuta.

Lahedad on mehed, kes esinevad väitega, aru saamata asja sisust ja siis kuulutavad, et nad vastuväiteid kuulda ei taha:)

päikest,

[Sarvik]

Lahedad on mehed, kes esinevad väitega, aru saamata asja sisust ja siis kuulutavad, et nad vastuväiteid kuulda ei taha:)

päikest,

olen sinuga 100 % nõus

lahedad mehed ei vaevu lugema tähelepanelikult:

1. juhin tähelepanu et minu poolt kirjeldatud situatsioonis seeria algul ei olnud mingit virvendust märgata ...( sinu termini järgi miraazi ....miraaz tähendab küll üldmõistena midagi muud aga jumal sinuga)....tõusvad õhuvoolud võivad tekkida loomulikult mis iganes ajal(enamasti küll otsese päikesepaiste käes) kus iganes paigas optika vaateteel....veelkord rõhutan...neid ei olnud

2. kui see juhtub seeria ajal ja eeldame/oletame veel et ilm püsib muutumatuna (näit.on täispilves)....siis väga suure tõenäosusega on virvenduse põhjustaja kuum püssiraud ...ja ei mitte midagi muud

3. eelkirjeldet virvendus on märk/sümtom/diagnostiline tähelepanek et raud on liiga kuum....tehnilist viga, millest rääkisin ei põhjusta siinses kontekstis virvendav optikapilt (mida soojalt soovitad riideriba vms. abil parandada ) vaid loopiv püssiraud

4. raua läbimõõt mõjutab oluliselt rauasoojenemisest põhjustatud märgatavate tõusvate õhuvoolude tekkimise algust (raua suurem/väiksem soojusmahtuvus) aga ka lõppemist (suurem/väiksem jahtumispind)...seega on siin ka praktikas oluline vahe....lahedad mehed on vist füüsika/geomeetria tunnis tegelenud muude lahedate asjadega?

5. mõned mehed räägivad sellest mida tavaraua omanikuna teavad/on kogenud....ja ei räägi sellest mida ei tea (varmintrauast) ...ja ei taha et kuulda lahedate meeste vastuväiteid kus võrreldakse võrreldamatuid

ps. aga lahedatele meestele edu!
päikest (või miraazi ) teilegi!

[kakuke]

Ausalt öeldes ma ei saa aru, mis probleem Sarvikul on.
Ok, saime teada, et juhendis sees, et 30min võiks see aeg olla, aga praktikas siis igal pool kasutatakse ikka seda 20min varianti. Tont temaga. Kõigile on ju tegelikult mängureeglid ühesugused. Ei saa ju Arles näiteks laskmiseks 30min ja mina 20. Kuigi mulle ka see variant meeldiks, siis saaks oma kehva tulemuse puhul selle taha pugeda,et näe tal oli rohkem aega laskmiseks, kui mul. Tavarauaga ei saa nii hästi lasta, kui varmintrauaga? Kes keelab osta kappi veel ühte püssi, kui hing ikka ihkab kõrgustesse? Mul oleks ka vaja oi kui väga hoopis teistsugust optikat peale, mis suurema suurendusega, kui senine 12x, aga see, et mul selleks vahendeid pole, on juba minu probleem. Ma ütleks, et isegi palju suurem probleem on see, et ei näe väga täpselt mida lased, kui see, et raud kuumaks läheb. Tean seda väga hästi mis see on, kuna 308´ga ja tavarauaga tuleb endalgi lasta suvel JP´d ja see hakkab siis virvendama ka varmintraual sellise kiire tule korral.
Ja ausalt öeldes mina küll ei rõõmustaks, kui mul tuleb võistlemas olla kolmandiku võrra kauem ajaliselt, kui seni, kuna muu elu tahab ka elamist.

[Sarvik]

Ausalt öeldes ma ei saa aru, mis probleem Sarvikul on.
.

to kakuke: no mis sa kostad.....tead mis me vaidleme/oletame...tõe kriteerium on teatavasti praktika ...mine oma vss relvaga tiiru võta kaasa oma võistlusmoon ja tee üks katse....lase kaks 20.nest seeriat laskepukilt....esimese lahenda 30 min jooksul ja teine 5 min jooksul....ja saad teada palju punkte sa kiires tempos lastes tehnilise vea tõttu kaotad.....kui punktitulemus on sama siis esita mulle padruni arve....kui mitte siis oled suht odavalt saanud juurde ühe teadmise et sinul võib olla probleem.

muideks on üks kuuli tüüp mis on projekteeritud kuumale (aga ka veninud /kulunud jms mitte kõige paremas konditsioonis) rauale a la .30 lapua 8,0g fmj...kuna on tegu militaarkuulitüübiga (mis ei ole kindlasti samas täpsusmoon et teda vss-l kasutada) siis on need saadaval ka vaid militaarkaliibritele seega..... .30 kaliibri peale ma seda kuultüüpi kasutades kihla ei veaks.

[valaskalakene]

Sarvik,

Miraazi teke ei tähenda, et raud oleks üle kuumenenud ja loobiks.

Miraazi tekkeks piisab kümnekonnast kraadist üle õhutemperatuuri soodsate asjaolude korral. Sellise rauaga saab suurepäraselt täpselt lasta.

Stabiilse tulemuse saamiseks on lausa kasulik raud (enne seeriate kallale asumist) paari lasuga "soojaks" lasta. Tempoga lask minutis või isegi kaks lasku minutis saab iga normaalse rauaga tunde ja tunde järjest lasta ilma et täpsus temperatuuri pärast kannataks.

Kui sa väidad, et peale kümmetkonda lasku hakkab raud loopima, siis on midagi mäda.


päikest,