Tänan ,inimene jälle targem! Kas vedru eluiga on tõesti ainult 3500 lasku
Ootan Field targetist oma FX Rojale-le klapi remontkoplekti eks näis kas .....
Otsing leidis 2344 vastet
- E Sept 21, 2020 6:11 pm
- Foorum: Õhkrelvad
- Teema: Veel üks Weihrauch HW97K ülevaade
- Vastuseid: 24
- Vaatamisi: 24350
- K Aug 26, 2020 9:07 pm
- Foorum: Õhkrelvad
- Teema: Veel üks Weihrauch HW97K ülevaade
- Vastuseid: 24
- Vaatamisi: 24350
Re: Veel üks Weihrauch HW97K ülevaade
Värskendaks teemat ,olles nüüd ka ise HW 97K omanik!
Relv on sümpaatne,aega on palju edasi läinud ja mul oleks mõned küsimused teadjatele. Kas neid (HW 97K) "gaasi vedruga " ei toodeta? Või kas sellel gaasiga "vedrul" üldse on mingit eelist ,tavalise vedruka ees? Kas see prell löök on ikka sama mis tavalisel vedrukal? Kas tavaline vedru oleks üks ühele vahetatav gaaskolb vedruga?
Relv on sümpaatne,aega on palju edasi läinud ja mul oleks mõned küsimused teadjatele. Kas neid (HW 97K) "gaasi vedruga " ei toodeta? Või kas sellel gaasiga "vedrul" üldse on mingit eelist ,tavalise vedruka ees? Kas see prell löök on ikka sama mis tavalisel vedrukal? Kas tavaline vedru oleks üks ühele vahetatav gaaskolb vedruga?
Re: FX Royale
Ei hakka uut teemat tegema.
Kas kellelgi on soovitusi antud relvale klapi ja selle pesa/remont komplekti muretsemiseks? Field targetist öeldi ,et tehas augusti lõpuni remondis, järsku keegi teab mõnd poodi v on kellegil lausa olemas?
Kas kellelgi on soovitusi antud relvale klapi ja selle pesa/remont komplekti muretsemiseks? Field targetist öeldi ,et tehas augusti lõpuni remondis, järsku keegi teab mõnd poodi v on kellegil lausa olemas?
- T Juun 30, 2020 5:03 pm
- Foorum: Optikad
- Teema: Meopta Optika6 3-18x56 RD
- Vastuseid: 0
- Vaatamisi: 13196
Meopta Optika6 3-18x56 RD
Kas kellelgi on kogemused/kasutuses antud optikaga?
Re: Hundid
Lihtsalt meeldetuletus ,kuidas agentuur jahimeest "aitab"! Ees on karujaht Tahaks näha kuidas selle karuuputuse juures jahindusnõukogude soove kuulda võetakse
Ahto Kattai kirjutas:Üks omapärane jahikogemus /-päev!
---Selle aasta siiani ainuke lumine päev. Hundijaht Kõrvemaal, kohal 50-60 meest . Piirdes 4 hunti . Paari tunni pärast 3 tabatud ühele ajust väljamurdnule halastatakse.
Edasi liigub jahiseltskond linnulennult 10-15 km lääne poole ,Tallinn -Tartu maantee , Ussisoo kanti . Seal on Anna meestel piirdes 7 võsavillemit. Kuigi Järvamaal on realiseerimata 3 hundi luba , on antud ohjamis alal alles vaid üks. Kuna lumine päev on jahipidamiseks soodus tehakse kõne limiidi jagajatele . Luba üle ühe hundi küttida ei anta. Raadiost kõlab jahijuhataja käsk : "Pärast iga pauku jaht seisab ,kuni tulemus on kontrollitud!" Paarikümne minuti pärast kõlab esimene pauk! Jaht seisab , laskja siirdub tulemust kontrollima. Raadiost kostab : "Hunt seisab paarikümnel meetril ,kas võin lasta?" -- Jahijuhataja kiirustab esimese paugu tegijat ,-tulemus 0. Poseeriv hunt muidugi läinud -jaht avatud Üsna ruttu kõlab jälle pauk ja kordub täpselt sama tsenaarium ! Sedakorda poseerib järgnev hunt kütile veel ligemal-- temagi pääseb ! Lõpuks kuuldub raadiost :"Hunt tabatud !" ja jahijuhataja käsk : "Jahi lõpp!"
Jahilised asuvad koduteele vastakate tunnetega!---- Aga mis siis kui see jääbki selle hooaja viimaseks lumiseks päevaks
Kirss tordil ! ----loetud päevade pärast eraldavad needsamad limiidi jagajad sinna piirkonda veel 5 luba!
- K Mai 13, 2020 10:42 pm
- Foorum: Laadimine
- Teema: Laadimine RCBS 30-06
- Vastuseid: 8
- Vaatamisi: 4093
Re: Laadimine RCBS 30-06
lasselasse kirjutas:Tere targad.
Väike (Suure) mure laadimisega:
kalibreerides jääb lõpuks laetud padrun ikka püssi pessa ikka kinni- lahendust?
Kasutades Lee pressi
kõik muu, madriitsid ja jne RCBG
Ette etänades
Kasuta oma püssist lastud kestasid ,need peaks ju kalibreerimata ka rauda minema, kas matriitsid on presis õieti reguleeritud ? Relvade padrunipesad on nii erinevad , et mõninkaid on väga raske kalibreerida, näiteks poolautomaatide kestad. Kui laetud padrun ei taha rauda minna on tavaliselt kuulipaigaldus matriitsiga padruni kael kortsu /kokku lükatud. Võlusõna on korralik kesta õlitamine, veereta kesta enne pressimist õlisel matil/lapil ja paraja koguse kaela seest õlitamiseks saad kui kesta surud otsaga vastu õlist matti /lappi. Ja kui on kõvasti paisunud kest, ära kalibreeri lõpuni ühe korraga , vaid liiguta kangi mitu korda edasi tagasi kuniks saad lõpuni kalibreeritud.
- L Apr 18, 2020 1:46 pm
- Foorum: Abivahendid
- Teema: rajakaamera HC-300
- Vastuseid: 136
- Vaatamisi: 99905
Re: rajakaamera HC-300
Kas kellegil on ka selline kaamera ,mis funktsioneerib tõrgeteta? Mul poisil ka vist juba 4 tk neid ja ikka tulevad mingid jamad.....
- N Mär 26, 2020 3:37 pm
- Foorum: Rajakaamerate fotod
- Teema: karud
- Vastuseid: 5
- Vaatamisi: 5981
Re: karud
SYCR1472.JPG
Re: Ilves
Siili kirjutas:Palju aastaid tagasi,tuli loomakliinikust tervenenud ilves tagasi metsa.Ta vajas kosumist,nii saigi antud lisasööta talle metsas.Kahjuks ei saanudki temast elulooma.Alati ei olegi kõik must või valge.
Minu nägemust mööda ei peakski linna/inimeste hulka, pikaks ajaks, eksinud looma hakkama metsa tagasi integreerima. Kui sellist looma ei taha ükski "turvakodu" ja ta on parasiitide ja haiguste poolt nagu nii hukule määratud, tulebki looma piinad võimalikult ruttu lõpetada! Miks asjaomased ametid antud juhul asjaga ei tegelenud, vaid lasid paar kuud potentsiaalsel haiguste levitajal linnaruumis kolada, jääb minule mõistmatuks
- T Mär 03, 2020 3:45 pm
- Foorum: Artiklid
- Teema: Lugu kolmest põrsakesest
- Vastuseid: 36
- Vaatamisi: 16390
Re: Lugu kolmest põrsakesest
No vat ,sellise jandi klaarimist ootaks ma küll meie katusorganisatsioonilt ! Kui on seaduse tegemisel puusse pandud ,tuleks see ära klaarida. Iga mõistusega asjaosaline saab aru ,et selliselt see asi toimida ei saa!
Re: Ilves
Türi linna ilves siis nüüdseks leitud ühel hommikul surnuna, tuttava majaomaniku trepilt! Eks näis kas avalikust ka surma põhjusest teavitatakse?
- R Veebr 28, 2020 9:55 pm
- Foorum: Artiklid
- Teema: Üks vana lõbus naljalugu kah!
- Vastuseid: 1
- Vaatamisi: 2123
Üks vana lõbus naljalugu kah!
Kuidas koduloomi huntide eest kaitsta
Peep Männili sõnul tuleb loomad ööseks lauta või hea aiaga piiratud väiksemasse aedikusse ajada. "Ehitada ümber kopli korralik vähemalt viie elektrikarjuse traadiga kiskjatõrjeaed ning suurema karja puhul soetada karjavalvekoerad," soovitas Männil. Ta lisas, et kahjustuste ennetustegevusi toetab ka riik.
Huntide kahju lammastele on võimalik minimaliseerida, kasutades korraga karjakaitsekoeri ja elektrikarjust, rääkis Laura Kiiroja. "Lambakoera ja karjakaitsekoera koostöö on eriti efektiivne – väike, ergas ja hirmsasti hunti kartev lambakoer haugub hüsteeriliselt ja kutsub kohale suure karjakaitsekoera," selgitas ta. Selleks, et karjakaitsekoera töö oleks tõhus, peaks iga 50 lamba kohta olema üks karjakaitsekoer. Turvalisust lisaks ka see, kui aeg-ajalt jätaks endast märgi maha karjus.
Mis puudutab koeri, siis kõige ohtlikum on hoida koeri õues ketis piirkonnas, kus elavad hundid. Kui koera hoida õues, peab koer olema hundikindlas aedikus. "Koduõue aitab kindlamaks muuta ka valgustite kasutamine, eriti kõiksugu vilkuvad valgustid, kas või jõulutuled," soovitas Kiiroja. Samuti on hea teha mingi kolisevate esemetega hernehirmutis. Selliste asjade puhul on aga oluline meeles pidada, et need pole alatised lahendused – ajapikku hundid harjuvad ja õpivad, et ohtu pole. "Seetõttu tuleks hundihirmutiste osas olla loominguline," ütles Kiiroja.
Kui koeraga minnakse jalutama ning on teada, et sealkandis liiguvad hundid, siis on mõistlik hoida koer rihma otsas, et ta püsiks inimesele piisavalt lähedal. Kui on suur hirm, võib ka näiteks pipragaasi kaasas kanda. "Hunti nähes võib teda ka näiteks kividega visates eemale peletada," rääkis Kiiroja.
Mis puutub lastesse, siis lapsed on ohus vaid siis, kui nad ilma täiskasvanu järelvalveta huntide territooriumile mängima saadetakse, ütles Kiiroja. Kui seda ei tehta, ei ole huntidest lastele ohtu. "Inimene ei kuulu huntide saakloomade hulka ning hunt on äärmiselt inimkartlik," lausus Kiiroja. Ta lisas, et hunt on läbi ajaloo olnud teiste kiskjatega, koertega ja kasvõi mesilaste või ämblikutega võrreldes üks ohutumaid loomi. "Meie metsades on näiteks karu inimesele tunduvalt ohtlikum kui hunt," ütles Kiiroja.
Liitu Maalehe uudiskirjaga!
Sisesta e-maili aadress
LIITU
AVALEHELE
21 KOMMENTAARI
JAGA 0 KUULA
SEOTUD LOOD:
Päris lõbus lugemine Täismahus artikli koos kommentaaridega leiate …… siit kuskilt!
Peep Männili sõnul tuleb loomad ööseks lauta või hea aiaga piiratud väiksemasse aedikusse ajada. "Ehitada ümber kopli korralik vähemalt viie elektrikarjuse traadiga kiskjatõrjeaed ning suurema karja puhul soetada karjavalvekoerad," soovitas Männil. Ta lisas, et kahjustuste ennetustegevusi toetab ka riik.
Huntide kahju lammastele on võimalik minimaliseerida, kasutades korraga karjakaitsekoeri ja elektrikarjust, rääkis Laura Kiiroja. "Lambakoera ja karjakaitsekoera koostöö on eriti efektiivne – väike, ergas ja hirmsasti hunti kartev lambakoer haugub hüsteeriliselt ja kutsub kohale suure karjakaitsekoera," selgitas ta. Selleks, et karjakaitsekoera töö oleks tõhus, peaks iga 50 lamba kohta olema üks karjakaitsekoer. Turvalisust lisaks ka see, kui aeg-ajalt jätaks endast märgi maha karjus.
Mis puudutab koeri, siis kõige ohtlikum on hoida koeri õues ketis piirkonnas, kus elavad hundid. Kui koera hoida õues, peab koer olema hundikindlas aedikus. "Koduõue aitab kindlamaks muuta ka valgustite kasutamine, eriti kõiksugu vilkuvad valgustid, kas või jõulutuled," soovitas Kiiroja. Samuti on hea teha mingi kolisevate esemetega hernehirmutis. Selliste asjade puhul on aga oluline meeles pidada, et need pole alatised lahendused – ajapikku hundid harjuvad ja õpivad, et ohtu pole. "Seetõttu tuleks hundihirmutiste osas olla loominguline," ütles Kiiroja.
Kui koeraga minnakse jalutama ning on teada, et sealkandis liiguvad hundid, siis on mõistlik hoida koer rihma otsas, et ta püsiks inimesele piisavalt lähedal. Kui on suur hirm, võib ka näiteks pipragaasi kaasas kanda. "Hunti nähes võib teda ka näiteks kividega visates eemale peletada," rääkis Kiiroja.
Mis puutub lastesse, siis lapsed on ohus vaid siis, kui nad ilma täiskasvanu järelvalveta huntide territooriumile mängima saadetakse, ütles Kiiroja. Kui seda ei tehta, ei ole huntidest lastele ohtu. "Inimene ei kuulu huntide saakloomade hulka ning hunt on äärmiselt inimkartlik," lausus Kiiroja. Ta lisas, et hunt on läbi ajaloo olnud teiste kiskjatega, koertega ja kasvõi mesilaste või ämblikutega võrreldes üks ohutumaid loomi. "Meie metsades on näiteks karu inimesele tunduvalt ohtlikum kui hunt," ütles Kiiroja.
Liitu Maalehe uudiskirjaga!
Sisesta e-maili aadress
LIITU
AVALEHELE
21 KOMMENTAARI
JAGA 0 KUULA
SEOTUD LOOD:
Päris lõbus lugemine Täismahus artikli koos kommentaaridega leiate …… siit kuskilt!
- R Veebr 28, 2020 9:33 pm
- Foorum: Fotod
- Teema: Kelle jäljed?
- Vastuseid: 12
- Vaatamisi: 6398
Re: Kelle jäljed?
Kõige kindlam on minna mööda neid jälgi, kuni…...
- K Veebr 19, 2020 8:43 pm
- Foorum: Viited huvipakkuvatele netilehekülgedele
- Teema: Jahivideod
- Vastuseid: 230
- Vaatamisi: 153349
- N Veebr 13, 2020 7:14 pm
- Foorum: Laskemoon
- Teema: Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil
- Vastuseid: 204
- Vaatamisi: 105312
Re: Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil
Lihtsalt oma rumalusest küsin ,kas siis Undilt ,v mõnelt teiselt targemalt inimeselt. Üks loll jõuab ikka rohkem...…..
Miks ei ole jahikoerad massiliselt tina mürgitusse surnud ,kuigi saavad kindlasti need verised /"tinased" kohad endale?
Kuna tänapäeval kasutusel valdavalt vintraudsed, ka väikekiskja jahil, siis kui palju võiks need "nahata trofee hunnikud " endas tegelikult tina sisaldada Olen ka mõndagi lastud väike-/suurkiskjat näinud ja enamasti ikka neil läbiv auk. Seega kas lastud täismantliga, v pole jõudnud kuul avanedagi
Minu arvamus on- kui me ka ühtegi pauku metsas ei teeks ikkagi sureb asurkondadest viletsamaid loomi linde. Mida suuremaks asurkonnad paisuvad seda suurem on suremus .Siin alles hiljuti keegi viitas ,et kotka parv ei mahtunud kaadrisse ära! Tobe oleks siin näpuga näitama hakata....!
PS. Artikli viitajad võiks ikka artikli täismahus ülesse panna , ei hakka ju inimesed iga artikli peale lehte tellima, mul ka lugemata!
Miks ei ole jahikoerad massiliselt tina mürgitusse surnud ,kuigi saavad kindlasti need verised /"tinased" kohad endale?
Kuna tänapäeval kasutusel valdavalt vintraudsed, ka väikekiskja jahil, siis kui palju võiks need "nahata trofee hunnikud " endas tegelikult tina sisaldada Olen ka mõndagi lastud väike-/suurkiskjat näinud ja enamasti ikka neil läbiv auk. Seega kas lastud täismantliga, v pole jõudnud kuul avanedagi
Minu arvamus on- kui me ka ühtegi pauku metsas ei teeks ikkagi sureb asurkondadest viletsamaid loomi linde. Mida suuremaks asurkonnad paisuvad seda suurem on suremus .Siin alles hiljuti keegi viitas ,et kotka parv ei mahtunud kaadrisse ära! Tobe oleks siin näpuga näitama hakata....!
PS. Artikli viitajad võiks ikka artikli täismahus ülesse panna , ei hakka ju inimesed iga artikli peale lehte tellima, mul ka lugemata!