selline lugu, täna oli siis seajaht. Läksime neljakesi metsa, 2 koera ka kaasas. Mets ise selline pikk riba. Vahepeal seal sees nii sigu, mõnikord põder või enamgi, kitsi alati kuhjaga. Kui sisse saime, siis hakkas kitsi välja lendama lausa robinal... u. 20 tk läks küll välja. Sead ka, emis ja üle 10ne põrsa... aga olid teised kavalad ja kütid olid pandud nii, et seda lahkusid mõnginga ehmatusega. See selleks, enne oli arutelu, et sealkandis kitsi väheks jäänud... arvati, et salakütid. Oli leitud nt kitse magamisase kus veri peal. Aga siis juhtus nii, et käis veel üks pauk. Teema, ilves. Kütiliinil oli kena võimalus vaadata, et nä, ilves. Üks vanem mees vaatas, ja vaats, siis ei pidanud vastu ja vajutas ära. Aga läbi võsa, ei saanud pihta. Teine mees vaatas ka, aga arvas, et vale loom. Kokkuvõttes, ilves metsas, muud loomad lännu. Mõeldi, et kas teha ilvese jahti ka. Tartumaa peale 7 luba, oleks asi ka ok olnud ses suhtes. Aga lund polnud ja otsustati siga edasi kaeda. Nojah... oleks no ilmagi olnud, siis oleks Mossega fotoka krabanud ja mõningat pilti tegema läinud, ehk oleks saanud. Dilemma missugune. Laskjatel, ülejäänud jahimeestel... pildi teemal... üldse, huvitav on see teema, et kui olves kusagil liigub, siis on reaktsioon kohe selline, et saaks tast lahti, oleks kitsi rohkem. Mõnes mõtte son see õige, aga teisalt, ilves jahimaade kitsekarjamaal. Milline võimalus pilti saada ja niisama rõõmus olla.
Aga, et lool mingi õpetlik moment ka oleks, siis tasub teada, millal ilvest lasta võib ja seda ka, et kui mingi piirkonna peale lahtised load olemas, siis tasub ära lasta, kartmata, et teised pahakseks saavad. trofee ka vägev. Ja asi saab lihtsalt seaduslikuks üsna lihtsalt. Ilvest meite looduses ikka liikvel ja kui mingi limiidi piiresse jääb, siis miks ka mitte. Ise oleks ka sama moodi vaadanud, et LAHE - ilves, ja kõik! Aga kui on teadmine, et seda looma võib lasta ka, siis võimaluse korral laseks isegi.
Aga mis veel... ilves mulle meeldib, ilus loom, võimas loom. Isegi kui kitsedele sellist kahju teeb nagu väidetakse, annab ikkagi teadmine, et ta meie maal... nagu rosin saias, mõningase hea tunde. Ja kui ilma annab ning ilves ikka seal, siis ma vast võtan pigem fotoka ja jalutan seal natuke ringi.
Ilves
-
Ahto Kattai
- Postitusi: 2419
- Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm
-
Hunter30-06
- Postitusi: 102
- Liitunud: L Dets 11, 2004 5:45 pm
(kui te mõistate, mis ma sellega öelda tahan).Kahjuks pean ütlema, et saab küll olla mitmenda põlvkonna hübriid, selle kohta peeti omal ajal jahindusklubides isegi spetsiaalseid loenguid ja jagati tabeleid erinevate põlvede hübriidide kirjeldustega. Reaalselt on jälgitud kolmanda põlve hübriidini. Kui ei usu, võtke ühendust Ene Vihtiga, ta on meie suurim metsakanaliste spetsialist. Niipalju siiski, et hübriidid lõputult loodusesse ei jää, nad ei suuda lõpuks erinevatel põhjustel originaalliigi isenditega konkureerida. Minu kohatud isend oli ilmselt esimese põlve hübriidi ristand metsisega. Esimese põlve hübriidid mängivad harilikult tedremängudes.
Harilikult läheb paha peale metsisekana, kes paaritub tedrekukega, vastupidine juhus on harv (spetsiaalses aedikus on siiski nn. "laboratoorseid" tulemusi saadud). Ka edasi on mitmed variandid, hübriidkuke paaritumine metsisekanaga siiski ehk reaalsem kui vastupidi. Teine mitmenda põlvkonna hübriidi võimalus on tedresuunaline (näiteks hübriidkana-tedrekukk).
Eksisteerivad muuseas ka teised hübriidvormid metsakanaliste vahel: näiteks rabakana-teder, teder- laanepüü (laanepüükukk ja tedrekana sagedasem). Neist on väga vähe kirjutatud, kättesaadav ainult spets. kirjandusest, vist on kirjutanud ka venelased "Ohota"-s.
Vabandust, et põhiteemast kõrvale kaldusin, jutt läks tõesti pildistamisele ja siis hajus teema ära.
Harilikult läheb paha peale metsisekana, kes paaritub tedrekukega, vastupidine juhus on harv (spetsiaalses aedikus on siiski nn. "laboratoorseid" tulemusi saadud). Ka edasi on mitmed variandid, hübriidkuke paaritumine metsisekanaga siiski ehk reaalsem kui vastupidi. Teine mitmenda põlvkonna hübriidi võimalus on tedresuunaline (näiteks hübriidkana-tedrekukk).
Eksisteerivad muuseas ka teised hübriidvormid metsakanaliste vahel: näiteks rabakana-teder, teder- laanepüü (laanepüükukk ja tedrekana sagedasem). Neist on väga vähe kirjutatud, kättesaadav ainult spets. kirjandusest, vist on kirjutanud ka venelased "Ohota"-s.
Vabandust, et põhiteemast kõrvale kaldusin, jutt läks tõesti pildistamisele ja siis hajus teema ära.
-
saialõikaja
- Postitusi: 406
- Liitunud: E Okt 04, 2004 10:03 am
möödunud aastal seajahi ajal ajasid laikad mitu korda ilveseid puu otsa ja passisid seal all niikaua kui keegi need visad jahimehed ära tõi... kui ilvesejahi kuupäev kukkus ja metsas käisime spetsiaalselt ilvest otsimas no siis ei näinud küll enam ühtki 
ja siis veel selline juhtumine et juba mitmeid aastaid tagasi (ise siis veel jahis ei käinud) oli üks ilves laika peale nõka kurjaks saanud ja tahtis viimast päris puru kista ... olevat siis hoidnud hammastega tugevalt laikat kinni just ühe jahimehe silme all, kes seal samas ilvese elu(kuuliga) lõpetas ja ilves sinna samma lebama jäänud oligi.... laika oli mitmeid päevi kodus ``kudenud`` kuid siiski oma jahimehe teed jätkanud 
ja siis veel selline juhtumine et juba mitmeid aastaid tagasi (ise siis veel jahis ei käinud) oli üks ilves laika peale nõka kurjaks saanud ja tahtis viimast päris puru kista ... olevat siis hoidnud hammastega tugevalt laikat kinni just ühe jahimehe silme all, kes seal samas ilvese elu(kuuliga) lõpetas ja ilves sinna samma lebama jäänud oligi.... laika oli mitmeid päevi kodus ``kudenud`` kuid siiski oma jahimehe teed jätkanud