Jääger-online jahindus foorum

Viimasel ajal tegelikult ei ole enam vähe. Ma ütleks lausa, et viimase aja tendents näitab, et varsti on marmor uus Eesti rahvusvärv takside juures Aga välimuse ja vanuse järgi võis järeldada, et ta on just selle pesakonna kutsikas ja omanik kinnitas seda omalt poolt öeldes millisest asulast ta koera tõi. Perekond Kiiveritest keegi on tegelikult ka siin kasutaja (Pihlapuu), iseasi kas nad seda foorumit ka aktiivselt loevad.

Ma ei või pead anda aga kui ma õigesti mäletan siis see kutsikas on SEE aga võib ka olla SEE. Igal juhul sellest kennelist ja sellest pesakonnast. Suhteliselt... omapärase mulje jättis tolle koera omanik tõesti aga inimesi on ju erinevaid ja ei osanud midagi päris sellist kahtlustada.

Loodame, et ilus punane venelane saab oma puuri tagasi

vollifedja kirjutas:..mul väga head-soojad kontaktid Saksa JT KLubiga,

Ja ma plaanin neid mingi aeg ära kasutada

Seda, et nad on väga terved (välja arvatud peale jahti ) olen ma kuulnud küll. Kõik jahiterjerid, keda ma tean, on elanud üle 10 aastastena veel aktiivset elu (va üks kes elas 14 aastaseks olles nii rõvedas ülekaalus, et ma täiesti imestan mismoodi ta nii vanaks üldse elada sai) või saanud õnnetustes otsa. Nagu üks normaalne koer olema peabki

Et kui taksi puhul mõtled, et ei tea, kas peaks vist ära ka kindlustama siis jahiterjeri dokustaatidega kulged kindlustusseltsi ukse taha kohe, kui kutsikal vanus piisav, et jutule võetaks Eks ma kunagi endale ka selline putuka hangin. 10 aastat juba oodatud, ehk enam teist niipalju ei lähe

Palju õnne! Juba aastaid vaatan seda tõugu koeri vesise suuga ja unistan ja unistan ja unistan....

Kurja, ja mina sel ajal kükin Tallinnas koolitusel Saaks ka vaadata kohe tutvustuseks alasse mismoodi eri koerad töötavad. Vidiomehed, näidake nüüd klassi neinde õnnetute häämeeleks, kes kohale tulla ei saa!

Jyri- surfa veel ja ehk saad ka teada, et greyhound ehk inglise hurt on üks päris paljudest erinevatest hurdatõugudest ning võib ilmselt suht kindlalt väita, et kõige kiirem neist.

Võin iseenesest demonstreerida, et minu dobermann suudab küll suuskadel seisvat mind paigalt tõmmata ja lausa päris pikalt mööda metsa lohistada nii, et seoses minu suusatamispuudega ei ole minust talle ka erilist abilist Tuleb aususe huvides muidugi tunnistada, et ma kaalun pisut alla 70 kg ka

Samas jutt doberist on hoopis kaugel asjast, sest asi sai alguse hoopis laikadest ja taksidest ja kuidagi imelikku teed pidi jõudis tee peal joostavate maksimumkiirusteni (ja nüüd vist juba ka koormate vedamiseni, mis on algsest teemast veel kaugemal) mis minu arvates küll ei mõjuta jahikoeri olulisel määral. Jalapikkust näeb igaüks ju oma silmaga ka ja keegi ei vaidle selle vastu, et laika jookseb kiiremini kui taks aga see ei tähenda, et taks oleks maa peal mõttetu koer. Tegelikult üritatakse Jyrit ju kutsuda vaatama mismoodi taks siga peatab aga tema ajab oma kriteeriumeid (tundub, et kardab koledasti kuulekust) ja tahab rääkida kui kiiresti ta koerad autot taga ajavad...

Drathaar ja laika on vähe erineva ehitusega. Drathaar ja dober jällegi suht sarnased (ei pea silmas moodsaid näitusebroilereid, kui Tädi Maali tabavat väljendit laenata, vaid normaalset tööks sobilikult ehitatud doberit- minu oma on täitsa näituseliin ja selle 45 km/h lippab auto ees lusti, mitte taga järgi jõuda üritades). Laika ja greyhoundi ehitus ei ole samuti väga sarnane kellest viimast peetakse maailma kiireimaks koeratõuks ning kes jookseb sinna 60 km/h kanti. Ma sügavalt kahtlen, et laika ligilähedaselt sama kiirust arendab. Muidugi oleks huvitav päris seda laikat näha kes greyhoundidega võistu joosta jaksab...

Muidugi kui räägime siledal teel tehtud kiiruskatsetest (mis on minu arvates natuke ebaoluline kui jutt käib jahist mida ma ei ole küll kuulnud valdavalt tee peal peetavat) siis võib taksi kiirusele samuti hea mitu km/h otsa kirjutada kui too 15. Mees ratta kõrval mõõtis tol ajal 7,5 kg kaalunud väikese emase taksi lidumiskiirust aga täpset tulemust ei mäleta. Tuleb uued kiiruskatsed teha Selge muidugi, et laikale ta järgi ei jõua, seda ei väidagi (lihtsalt juhuks kui Jürr tahab siit seda välja lugeda) aga lihtsalt, et ei ole vaja ühte upitada ja teist uputada infot vastavas suunas mudides.

jyri kirjutas: laika( 50+ km/t)

Peale seda väidet on küll keeruline ülejäänud juttu tõsiselt võtta... Greyhoundid jooksevad siledal jooksurajal 60 km/h kanti, oma doberit olen katsetanud siledal teel ja laseb rõõmsalt sinna 45 km/h tuuri aga seda, et laika (kes oma ehituselt ei ole võistujooksmiseks ega suurtel kiirustel sprintimiseks) metsas laseb samas tempos või lausa 50 km/h ja pealegi tundub küll pigem muinasjutu valdkonda kuuluvat. Tuleb tunnistada, et ma ei tea seajahist väga palju ja loen siin huviga aga kui juba selliseid põnevaid "fakte" jagatakse siis tundub, et tuleb ka ülejäänu usaldusväärsust koefitsendiga võtta...

Kakuke- mind räägid taga?

See on natuke teine moment, kus koer ainiti vahib sulle otsa kui see, et ta räigelt tahab minna aga ei lähe, sest ei ole veel luba antud või on antud mingi muu käsk. Need on ka "elu preemiad" mis on võimas jõud koerte koolitamisel- preemia ei ole alati mitte maius või mänguasi vaid ka nt. võimalus minna ujuma või teiste koertega mängima või rihmast lahtiselt jooksma või misiganes asi. Seoses JRTdega tuli meelde kuidas üks koolitaja rääkis mismoodi ta käis oma terjeritega oravaid taga ajamas- nägi, et õues on oravad, läks koertega välja ja lasi nad oravaid jälitama. Kui tundus, et nad jõuavad liiga lähedale, kutsus tagasi mille peale koerad pöörasid momentaalselt ümber ja tulid täie hooga kihutades tagasi. See oli nende jaoks lahe mäng. Need ei ole muidugi laikad, kes peavad jälgi ajades mitme km ringe jooksma aga enesekontroll ei ole sama mis omanikule ainiti silma vahtimine ilma, et ta muu maailma olemasolu tunnistaks.

Just jälgisin juba eelnevalt mainitud koolitaja viisi toiduvalvamist ennetada mis tõesti algab toidunäppimisest aga 3 trenniga 7 nädalase kutsikaga jõutakse sinna kus kutsikas sätib oma kanakaela omanikule lähemale ja tuleb kutse peale selle juurest ära. Osad koolitajad aga õpetavad söömisest eraldi seda, et koer laseb kõik mis tal suus olla võib (sh juhuslikult leitud grillkana) käsu peale lahti. Loomulikult ei alustata grillkanast Koerad ja inmesed on erinevad ja kasutatakse seda varianti mida osatakse aga ma usun, et selleks, et omanik saaks võtta oma koertelt vajadusel igasugu sodi, mis nad peaks juhuslikult lõugade vahele haarama, ei pea käima pidevalt koera ahistama näppe kaussi toppides ja antud toitu ära võttes. Koertega, kel on olnud probleeme toidu valvamisega, ka aeg-ajalt tehakse jälle mõni harjutus (mis iseenesest on ka sööva koera ligi minek), et asja mitte päris ära unustada aga see ei ole sama mis tavapärane "rahvatarkus", et mine võta koeral kauss/kont ära, et ta näeks, et sa oled ikka boss

Ja ongi täiesti ok, et kohtunikud(!) soosivad murdmist samas, kui isegi naksamine on nii kriminaalne, et ei saa selle olemasolu tunnistada? Minu jaoks on natuke müsteerium mismoodi jahikatsetes käib selline porno ja eeskirjadest mööda minemine. Teenistuskoerte aladel tekib juba sellest skandaal, kui mõned kohtunikud jätavad viltuste kõrvalasendite eest punktid võtmata ja annab omaniku juurde traavivale (mitte ihust välja pugeva hooga kihutavale) maksimumpunktid. Viimane tragöödia oli just kus koer jõudis enne varrukamehe liikumist püsti tõusta ja probleem oli selles, et koer sai "ainult" selle elemendi eest 0 punkti kui oleks (mitte eeskirjade ja nende loojate vaid mõnede lihtsalt kohalike inimeste arvates) pidanud andma disklahvi samas kui jahikatsetes aetakse koeri väevõimuga urgu, haugutatakse rebase juures lahtise kaanega ja saavad sellised koerad sirge seljaga vaid mõned punktid vähem, kui koerad kes tõesti ise kiirelt töötas ning antakse kiitusega tulemusi koertele, kes mitte ainult eeskirjades mitte ette nähtud vaid seadusega vastuolus olevaid töövõtteid kasutavad ja kõik on täiesti ok

Kas ja miks on vaja, et koerad sigu murraksid?

Samas aeg-ajalt tuleb harjutada, et sealt ka ära saada. Tõsi- liiga tihti ei tohi. Nagu istumisest või lamamisest juurde kutsumine- kui pidevalt ainult ära kutsud siis hakatakse ennetama. Aga samas kui kunagi ei kutsu siis ei tulegi

Mis moodi saab üldse kehtida absurd, et eeskiri ju ütleb, et I järgu jaoks peab kandadest-kõrvadest näksima ja selle pärast seda ei anta, sest meie säädused kontakti ei luba. Küll aga antakse rõemsasti II järke koertele kes lausa murravad? Kuidas selliseid vastukäivusi kohtunikud üldse aktsepteerida saavad?

See, kui tugevalt koer resursse (sh toit, mänguasjad, pesa, omanik jms) kaitseb, on suures osas kaasa sündinud omadus. Muidugi on võimalik koolituse ja harjutamisega palju ära teha aga see, et mõnel koerad ka kõige väärtuslikumat kraami on nõus loovutama ja teisel ka sellist vahepealse tähtsusega asju urinaga kaitsevad, ei ole iseenesest näitaja. Minu kõige leebem ja nunnum kutsa on kõige vihasem resursikaitsja. See ei tähenda, et ma ei julgeks tal minna hammastega suust raibet ära võtma (miks ma peaks midagi sellist teha tahtma ma küll ei suuda välja mõelda aga hirmu selle ees küll ei oleks) aga sellega on tegeletud ka.

Küll aga on võimalik kirglikult toitu armastav ja sisemiselt pisut ebakindel koer panna oma toitu kaitsma seda pidevalt näppides ja ära võttes ja üldse söömise ajal koera ahistades. Las koer sööb kui sa oled talle midagi andnud! Jah, tuleb tegeleda sellega, et koer tooks leitud asja käsu peale sulle ja annaks ära aga üle minu mõistuse on see, kui paljud inimesed ikka veel arvavad, et kõige parem ennetus ja ravi toidukaitsmise vastu on käia pidevalt söövat koera ahistamas. Eks ma ole ise ka seda kunagi mõne koeraga teinud ("targemad" soovitavad ju ) aga tuleb tunnistada, et mingit otsest abi sellest ei olnud- kes ei valvanud toitu, see ei valvanud ja kes valvas (keegi ei hammustanud ega urisenud aga ka tardumine, varanduse kohale kummardamine või inimese ja varanduse vahele seismine on juba märk sellest- tol ajal ma muidugi ei teadnud sellest midagi) valvas ka edaspidi. Oleks koeri edasi ahistanud siis võibolla oleks hambaid ka saanud, kes teab...

Minu arvates kuulekus ei peaks olema instinktide alla surumine vaid impulsside kontrollimise õpetamine lisaks sellele, et õpetatakse ka käsklusi. Seda ei pea tegema stiilis, et kui koer tahab ilma loata minna siis kannaga pähe ja küll järgmisel korral ootab enne luba Täiesti võimalik teha kodus toas/aias just koju tulnud kutsikaga maiuste abil ilma igasuguse hirmutamise ja karistuseta (isegi kurja sõna ei pea ütlema). Loomulikult ei ole niisama lihtne see asi, et teed kodus natuke trenni ja pärast on igas olukorras kontrollitav koer aga see on suur asi, kui algus tehakse kohe ära ja ajaks, kui läheb tõsisemaks trennis reaalsetes (ilmselt siis kõrges instinktis) oludes, on koeral mingi idee asjast juba olemas, mitte ei hakata õpetama kohe kõige keerulisemast otsast asju, millest koer midagi ei tea.

Mis jahikoera jaoks on tähtis ja lemmiklooma või muu ala koeral pigem tüütus, on see, et jahikoer peab suutma oma tõualast tööd teha mis suure osa koerte puhul tähendab omanikust eemale minekut ja iseseisvat tegutsemist. Nagu Kakuke juba ütles, tuleb teha kuulekust ja jahiinstinktide arendamist paralleelselt. Laika, kes oskab ideaalselt trummi taguda ja esikäppadel seista (ilma naljata- need on päris lahedad trikid tegelikult ) aga ka metsas käib ideaalses kõrvalasendis ja vaatab ainiti omanikule silma, ei ole just eriti kasulik jahikoer. Mul ei ole piisavalt teadmisi laikadest, et osata arvata kui reaalne selline asi on aga kui koera terve esimesed eluaastad on kõik rõõm ja õnn tulnud omaniku silmist ja ei ole olnud võimalust üldse ajada jälgi või teha muud mis võiks arendada tema jahis vajalikke oskusi, siis ilmselt ei ole ta just eriti ideaalne jahikaaslane. Samas ei tohiks olla üldse võimatu teha ühte ja teist ning siis need kokku sulatada.

Seda, mida ja kui palju on vaja, otsustab ikkagi omanik. SIIA ja OOTA (või siis ISTU või LAMA- misiganes, et koer jääb mõneks ajaks paigale püsima) peaks olema küll iga koera repertuaaris. Aga mõni arvab, et on rohkem vaja. Linnukoertel (sh. sakslaste loodud kokk-kondiiter-keevitajate tüüpi linnukoertel) on terve müriaad käsklusi. Kui laika omanik leiab, et ta tahab, et ta koer sitsiks, tooks susse või parti või kõnniks pidevalt rebimata kõrval siis seda kõike annab õpetada ja ma kahtlen, et sel on koera töövõimele halba mõju. Trikk koera ei riku, koera rikub ära ikkagi omanik.

Jahikoerte TÜ tegi minu arvates avalduse viimase näitusega selle kohta mis tõud on jahikoerad ja mis mitte. Sel aastal pole jahimeestel vist küll muud valikut kui pitsude näitusele minna. Taevas teab millal jahikoerte TÜ järgmist näitust teha plaanib, hetkel ei ole veel EKLi kalenderplaanis seda kirjas aga vist on veel aega esitada 2012 näitusi, või kas sel korral arvatakse muud, kui laikad, hagijad (va. soome oma muidugi ) ja "rahva tungival nõudmisel" saksa linnukoerad, ka jahikoerteks või öeldakse jälle, et taksid ja terjerid on kõik nii ässad näitusekoerad, et löögu mujal laineid Kui saksa linnukad rahva nõudmisel (selline väide käis läbi mingist seda näitust kajastanud ajaleheartikist ja oli organisaatori poolne kommentaar) sisse võeti, ehk tuleb siis nõuda muude tõugude aktsepteerimist ka nõuda kui neid esindav TÜ ikka üldse jahikoertena neid tunnistada ei taha.

Hetke võimalused näituseks on kajastatud SIIN mis on aga hetke seisuga registreerimist vastu võtvate näituste osas (eriti, kui arvestada, et stardipunkt on Pärnu ja ei taha ülearu kaugele sõita) enne hooaega üsna lahja.