Jääger-online jahindus foorum

kakuke kirjutas:Mul kantsli/puki teema päevakorral ja peavalu valmistab akende teema. Kuidas te selle olete lahendanud? Ruum ise ca 2x2m ja nägema peaks kolme külge. Kui suured on aknad, kui millises kõrguses ja kuidas avanema peaksid? Selle kõrval, kuidas pukk püsti saada, tundub see peavalu nr 2 olema.

Akna suurus peaks tõesti olema nii, et pea läbi mahuks, kuna liiga suur aken toob lisa külma sisse. Endal panin akna käima väljapoole üles, mööbli poes müüakse mööbli amorte, mis lükkavad akna lahti ja hoiavad üleval. Sead seda kahinat ei karda ja vihmase ilmaga ei saja aknast tuppa. Söödani ca 45 sammu ja põranda kõrgus 2,5 m. Seinad, niiskuskindlast vineerist ja 5 ne peno sees, talvel mõnus vastu toetada, kahiseb, kuid annab hästi sooja. Raami keevitasin vinklitest.

Parem saabas hakkas vett läbi laskma, piisas 30 min vees käimist ja jalg märg. Saapaid ilusti määrinud ja ei ole radika või sooja põranda peal kuivatanud. Muidugi käin peaagu iga päev metsas ja jalanõud saavad korralikult tampi. Enne ostmist sai kõik ilusti lahti räägitud ja pidid vastama minu tingimustele. Loodan, et tegu siiski mingi praagiga ja saab asja korda.

Muidugi Timberlandis sai kõik saapad järgi proovitud ja kõige parmini kestsid Yello Boot sid (2 kuud), ennem, kui raha tagasi anti ja jahipoodi sammud seadsin

Eks tuleb vist veel suurem summa investeerid ja kallimaid tooteid proovida. Kummik ei sobi mitte kuidagi ja maastik on enamuselt vesine.

Tucklandi saapad

Millalgi Juuni kuus ostsin Tucklandi saapad Küti Ärist. Siiani olid laitmatud, head kerged, jalg ei higistanud ja vett hoidsid nagu kummikud. Terve päev soopeal ja jalad olid kuivad. Kuid nüüd viisin poodi tagasi ja lubati uusi, eks paistab. Hakkab vaikselt tunduma, et kummiku vastu ei saa kuid eks proovib veel midagi. Tucklandi vist enam ei tooda ka, viimased tooted poodides letil...

Mulle tõi naine vesti, kui ma ei eksi siis Humanast. Üks pool on roheline ja teinepool mattpunane-oranz. Kapuuts küljes ja maksis vist 35 kr kandis.

Hea vest, kuna on nagu varrukateta jope seljas ja märgatava osa vihmast võtab kinni.
Vaata kasutatud riiete poes ringi

Erksad ja helkuriga vestid on muidugi oluliselt turvalisemad, eriti suurtes jahtides, kus on vaja eriti silma torgata, kuid paraku on olnud juhuseid, kus loom märkab seda erksat vesti kaugelt. Tumedat ja ühtlast vesti uluk niihästi ei erista. Samas on kooskõlas jahiseadusega, kuid hooletu jahimehe silmis võib jääda märkamatuks.

Ajumehed jäävad enne kütiliini seisma ja ei välju ennem, kui relvad kõigil tühjaks laetud. Kuna vahel juhuseid, kus loom satub kütiliini ka peale aju lõppemist ja siis mõni otsustab lasta. Või mõni ajumees jõuab enne teisi lõpule ja siis jalutab keset kütiliini, kuigi jaht veel kestab.

honkomees kirjutas:Kes julgeb vastu rinda taguda, et mina pole kunagi olnud täis .... Jahimehed on ikka osa ühiskonnast, võib olla tervemata eluviisidega kui keskmiselt (nt meil ainult paar suitsumeest jahtkonnas) aga mitte imemehed. Kõik kõrged härrad, ministrid ja riigikogujad jäävad aeg-ajalt vahele purjuspäi. Ei maksa teha nägu, et jahimehed on täiskarsklased, arvan et ka mitte need viimased mudajoodikud.

Mina julgen vastu rindu taguda, et pole kunagi purjus olnud, pits jäägrit peale jahti ja enne magamaminekut ei tee halba. Kuid paraku on meie seas mehi kes nn. vanakooli mehed. Miks minna metsa külmetama, kui saab soojast autost ka lasta? Ja kes meid metsas ikka kontrollib...
Ega ennem asi ei muutu, kui tuleb generatsiooni vahetus ja jahimehed ise patulisi korrale kutuvad. Ning ajakirjandus ka mõnest heast poolest vahel kirjutaks.

Olen juba kaua oodanud mõnda telesaadet/serjaali jahimeestest, mis kajastaks jahimeeste elu nii nagu see ettenähtud on. Peab valgustama meie linnalapsi, milleks jaht vajalik on ja kuidas peale küttimise ka looduse eest hoolt kanda. Ajakirja ei viitsi paljud lugeda, ise ka sirvin aint huvitavamaid kohti, kuid telekat vaatavad kõik.

Delfi komentaarid ajavad vahel üpris marru, kuna oli jahipidamine see, mis ahvist inimese voolis. Aga vähemalt on ühiskonnal keda sõimata ja see ka asja iva.

Meid on kontrollitud vaid üks kord, mil osa jahimehi läks 29. veebruar jänest laskma ja õnnetuseks said selle ka kätte. Üks kohalik talunik kutsus inspektori välja ja asi osutus väga kulukaks. Rohkem ei tea ennem ega pärast seda ühtegi reidi.

Igaljuhul pooldan igasugust kontrolli, sest muidu ei saa lahti jahimeestest, kes eetikat ja eeskirja ei järgi. Muidugi peab igasugune kontroll käima samuti talutavalt ja mitte segavalt. Tean lugu naaber jahimaalt, kus inspketorid sõitsid keset jahti oma jeebuga otse puki alla ja hakkasid pabereid kontrollima.

Meil lugu seesugune

Väike selts, 13 liiget aktiivseid 4-5, ajus enamasti noored tulevased jahimehed.

Millegipärast on välja kujunenud, et jahijuhataja on alati seltsi esimees. Kõigi pakkumised ja arvamused võetakse arvesse, kuid lõplikud juhised aju liikumise suuna ja küttide paiknemise määrab jahijuhataja. Abiks on ajuvanem, terve hooaja üks isik, kelle korraldusi peavad kõik aju liikmed kuulama. Ajuvanem määrab ajajate täpsed kohad ja metsas liikumise ning annab korralduse ajumeestel/naistel metsast väljuda, peale jahijuhatajalt kinnituse saamist. Nii ei juhtu olukorda, et ajajad satuvad kütiliini, mis ennem tihti probleemiks oli.

Jahijuhataja tegeleb ka kütitud uluki tuleviku määramisega. Milleks ja kuhu viiakse ja täidab vajalikud paberid, ning organiseerib transpordi.

Väga huvitavaid postitusi siin. Käin ise üsna tihti Deerhunteris (Ülemistes), sealt ka mitu relva ostnud ja muud pudipadi.

Seal käin ainult teeninduse kvaliteedi pärast, kuna teistes lähedalolevates poodides mulle teenindus väga ei istu, kuigi hinna vahe on kohati väga suur.

Poodi külastan, kui leti taga on 2 kindlat müüjat, kes alati kõik asjad hästi lahti seletavad ja kommenteerivad. Vahel saab ka niisama juttu vestmas käidud...
Igatahes olen väga rahul teenindusega ja sealt ostetud toodetega.

vallo kirjutas:Voila, kui sa mulle selgeks teed kuidas, sa ilma mikroskoobita kavatsed keeritsussipoissi näha, siis võid mikroskoobi tõesti ostmata jätta. Mõlemad metoodikad eeldavad mikroskoopi.

Kui ma seda selgitada oskaks, siis poleks siia teemat teinud


Igaljuhul võiks selle teema lukku panna või ära kustutada, kuna esitatud küsimusele igaühele arusaadavat vastust ei tulnud

Koolituse info saabus minuni juba laupäev, sealt see küsimus tekkiski, et mida oleks mõttekas kuulama minna. Mõlemat ei taha ja mikroskoopi osta ei kavatse
Raha tegemise plaani ei ole, ainult omatarbeks. Selleks pole ka tegelt diplomi vaja...

Allpool teade:


Toimumisaeg: 20.11.2008
Maht:
• kompressooriumi meetod 6 akadeemilist tundi, 1,0 AP
• tehisseede meetod 9 akadeemilist tundi, 1,5 AP
• kompressooriumi ja tehisseede meetod 11 akadeemilist tundi, 2,0 AP


Toimumiskoht: maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi nakkushaiguste osakonna labor, Kreutzwaldi 62, Tartu

Teemad:
• Trihhinelloos kui parasitaarne zoonoos
• Trihhinelloosi etioloogia, epidemioloogia, diagnoosimine ja tõrje
• Trihhinelloos sigadel, ulukitel ja farmikarusloomadel Eestis
• Komisjoni määrus (EÜ) nr 2075/2005, 5.detsember 2005, millega kehtestatakse erieeskirjad liha ametlikuks kontrollimiseks keeritsusside (Trichinella) suhtes
• Trihhinelloosi diagnoosimine
Õpitulemus:
• koolituse läbinud ja arvestuse sooritanud isik omab:
• põhjalikku ülevaadet Komisjoni määrusest (EÜ) nr 2075/2005, 5.detsember 2005, millega kehtestatakse erieeskirjad liha ametlikuks kontrollimiseks keeritsusside (Trichinella) suhtes
• piisavaid teadmisi haigusetekitajatest, nende arengutsüklist, haiguse epidemioloogiast ja tõrjest
• häid teadmisi lihaseproovide võtmisest ja käsitlemisest ning uurimisandmete dokumenteerimisest ning
• oskab kasutada trihhinelloosi otseseid diagnoosimismeetodeid ja sisustada trihhinelloosi diagnoosimise labori
Õppejõud: Toivo Järvis, dr (vet-med), Eesti Maaülikooli professor
Erika Mägi, dr (vet-med) Eesti Maaülikooli teadur


Ajakava

Teema
Teooria – ühine nii kompressooriumi kui tehisseede meetodi õppijatele

9.00-11.45 • Trihhinelloos kui parasitaarne zoonoos, selle oluline seoses inimese (raske) haigestumisega

• Trihhinelloosi etioloogia, epidemioloogia, diagnoosimine ja tõrje, ülevaade senistest teadmistest kogu maailmas
• Trihhinelloos sigadel, ulukitel ja farmikarusloomadel Eestis, Eestis läbi viidud uurimistöö andmeil

• Komisjoni määrus (EÜ) nr 2075/2005, 5.detsember 2005, millega kehtestatakse erieeskirjad liha ametlikuks kontrollimiseks keeritsusside (Trichinella) suhtes
11.45-12.15 Kohvipaus, lõuna


Praktiline osa

12.15-13.45



KOMPRESSOORIUMI MEETOD
13.45-14.15
Kompressooriumi meetodi arvestus
Kohvipaus

14.15-18.00
TEHISSEEDE MEETOD
ja arvestus

Osalemistasu:
1. Kompressooriumi meetod 600 krooni
2. Tehisseede meetod 1100 krooni
3. Kompressooriumi ja tehisseede meetod 1300 krooni

Käisin tõesti koolitusel, pöörasin rohkem rõhku uluki esmavaatluseks nagu arvatavasti enamus seal viibijatest. Ei pidanud sel hetkel väga vajalikuks põhjalikult uurida, kuidas laboris tööd tehakse vaid kuidas vajalikud proovid sinna jõuaks ja uluk võimalikult hügieeniliselt toidulauale saaks. Eks enamuste selliste koolituste mõte ongi asja tudvustamine, et konkreetse huvi korral teaks mida lähemalt uurida.

Trihhinelloskoopiliseks uuringuteks tuleb võtta mitu sarapupähkli suurust LIHASE proovi. Metssealt tuleb võtta 6 proovi:

1 diafragma mõlemast säärest lihase ja kõõluse ühinemiskohast
2 mokkadest
3 säärelihastest
4 roietevahelistest lihastest
5 keelelihastest

Tänud Mosse, sain vajaliku vastuse oma küsimusele

Kuna paljud tunnevad huvi selle kohta siis tegingi teema, et igaüks saaks ise lugeda.

Põhimõtteliselt ei ole siis mõtet koolitusena võtta kopressooriumi meetodit, kuna seda tohib kasutada kuni 31. dets 2009 ja ei ole eriti usaldusväärne. KUI õieti mäletan siis oli see mikroskoobiga uurimine?

Tehisseede meetod käis saumiksri ja lambi all soojendamisega ?

Vabandan, kui need kaks asja omavahel vahetusse ajasin, kuid õnneks on siin teadjamad mehed, kes loodetavasti mind kiiresti parandavad!!!

Oskab keegi selgitada, mis vahe on Tehisseede meetodil ja Kompressiooriumi meetodil. Võiks käiia koolitusel, kui kodustes tingimustel teha saab...

Mul ka olukord Toz 34 ga ja kasutan seda vestlust ära.

Võimalus siis saada üks vähe kasutatud Toz 34, millel päästikule vajutades ei toimu midagi. Nõelad on laskevalmis, kuid päästikule vajutades ei vabane. Äkki sama vedru probleem?

Relv ise üpris vana, kuid seisnud juba viimased 8 aastat


Või teab keegi kohta kust abi saaks?