Jääger-online jahindus foorum

Sai siin planeeritud augusti alguseks väikest väliüritust,kus oleks selle ulukiotsija vähe tõsisemalt ette võtnud.Huvilised oleks saanud käega katsuda ja proovida,kuda see metsas töötab.
Paraku sellise kuumaga ,millise ilmataat meile kaela on saatnud, ei kisu eriti mööda metsa trampima.
Leidsin et oleks mõistlik üritus natukse edasi lükata , kuni väljas natuke kergem hingata.

zakslane kirjutas:Iseasi kui palju selliseid jahimehi on kes jätavad ilusa suure looma laskmata ja lähevad edasi !?

Noh juba siit leidsime paar meest.

Kui nüüd natuke asja analüüsida,siis mõistlikum oleks muretseda kaugusmõõtja.Kaugusmäärajaga sihik on kallim ja tulemus pole ka nii täpne , kui kaugusmõõtjaga mõõtes.Arvatavasti on püssil juba sihik peal ja siis pole ju mõtet teist muretseda.Kaugusmäärajaga sihiku tööpõhimõte rajaneb sellel,et erinevatel kaugustel on uluki mõõtmed erinevad,pead leidma sihikujoonestikus jooned ,mille vahele loom täpselt mahub ja saadki kauguse hinnatud,valid vastavalt kaugusele siis õige sihtristi ja peakski lask täpne tulema.

Antud pildi peal on näidatud,et rebase keha on 24 tolli pikk ja iga sihiku ülemine horisontaalne kriips vastab 24 tollile , lihtsalt vaata milline sihikurist (neid on optikas näha mitu) sobib ja peaks tulema tabamus.
Loomad on ju erinevas eas eri suurusega ja mine võta kinni , kui suur ta täpselt on.Nii et kauguses 50-100 m mööda panna väga lihtne ja kui loom veel natuke liigub ,seda enam.

Ulukiotsijast saab lähemalt lugeda Jääger-online jahipauna leheküljelt.

Loe ka siit lisaks.

Plaanis on soetada, sest tihti tuleb ette olukordi ,just pikkadel distantsidel,kus märk jääb tabamata või tabamus on väga ebakvaliteetne.Kes kasutab Norma padruneid ,siis uuri oma laskemoona ballistilisi parameetreid siin ja pikemal vaatlemisel näed,et just kuul lennu lõppfaasis langeb järsult.Väga raske on ikka silmajärgi öelda, kas loom on 200 m või 250 m või 300 m kaugusel.Ja siit need möödalasud tulevad ,küllalt ennast süüdistatud, et lasta ei oska.Pärast slegub aga ,et loom oli ikkagi kaugemal, kui arvestatud sai.
Siin mõned näited kaugusmõõtjaga sihikutest.

Ja ärgem unustagem küljetuult!!!

Ega nende optikatega on nii jah,et kvaliteetsemad nõuavad kopsakat väljaminekut.Välimise läätse läbimõõt võiks olla alates 50 (sulle pakutaval on 56 ,mis iseenesest on väga hea) , suurem lääts annab suurema vaatevälja (mida suurem, seda parem,loom ei kao vaateväljast) ja suurema valgustugevuse ( selgem kujutis , eriti hämaras).
Sihiku riste tehakse kah igasuguseid, mina eelistaks kaugusmäärajaga,kuid nende hinnad alla 10 000ei tule.
Kas see paks rist läheb tsentris ikka peenemaks üle,nii et saad 100% aru kus tsenter on?Osadel vene optikatel on niiöelda tulpsihik(kolm paksu kriipsu sees ja otstest lähevad teravaks ja tsentris tühimik), mina sellega ära ei harjunud,eriti kui kauget sihtmärki vaja tabada.
9x suurendus ajab kah asja ära,kuigi vahel oleks rohkemat vaja,aga seda ainult jällegi pikemal distantsil ja seisvat märki.
Selle hinna eest on optikat küllaga, kuidas ta aga pauku kannatab seda ei oska küll arvata,peab kellegi käest,kes sellist optikat kasutab küsima.Mõned poes müüdavad Tasco optikadki lähevad peale väikest paugutamist seest uduseks ja mitte miski enam ei aita.

Uurisin veel ,kas dogoga Eestis ka jahti pidada saab.Järelpärimisele Kennelliidust sain vastuseks :

Vastavalt kehtivatele Eesti Vabariigi seadustele võite te kasutada argentiina dogit jahil. Selleks peab ta sooritama mingi jahikatse ning seejärel olema passistatud. Nii passistamist kui ka katseid korraldab Eesti Jahimeeste Seltsi juures tegutsev Eesti Jahikoerte Tõuühing. Passistamata koeraga metsas viibida ei tohi olenemata sellest, kas tegu on jahitõuga või mitte.
Samas argentiina dogi ei kuulu "Eestis jahiks kasutatavate tõugude nimekirja" ning jahipassi olemasolu ei luba lõigata tal saba või kõrvu.

zakslane kirjutas:Oskab keegi äkki orienteeruvatki hinda öelda ???

Vastuseks zakslasele niipalju,et saatsin Argentiinasse maili ja küsisin järgi.Kutsikad on täiesti saadaval ,
kasvanduse kvaliteediga kutsikas maksab 2 500 USD + saatekulud.Kui kiire on ,siis 25. juulil ilmale tulevas pesakonnas on veel vabu kutsikaid.
Rääkisin inimestega http://www.dogoman.net,täpsemalt marcelo.fernandez@prudential.com

Lugesin veel natuke.See on ikka üks tõsine koer, vaata kindlasti ülaltoodud linke, kui otsid koera ,kes metssiga ikka korralikult kinni hoiab,siis argentiina dogi oleks valik number üks.
Kui nüüd tähelepanelikult jahifotosid vaadata,siis torkab silma,et mehed jahil ilma relvadeta.Nimelt käis see jaht seal koera ja noaga!?Hämmastav!!
Meie jahimehed poleks vist võimelised sellist jahti pidama, ainuüksi mõte, et pead kuldile paljalt noaga vastu astuma , ajab judinad peale.Ära oleme hellitatud karabiinidega,ürgne looduse ja tema elanikega silmitsi seismine ammu ununend.

See metssiga on kütitud koerte ja noaga.

Suured tänud Esterile ja teistelegi bokseripesast!
vaata: bokseripesa foorumit
Lugesin osutatud lehekülgi ja pilt koerast hakkab looma.Nagu arvata oli on ta ikka üks hea jahikoer,mulle hakkas rohkem meeldima ,kui laika.Juba üldmulje on võimas.Ainult selle külmakindluse kohta ei saanud justkui kinnitust või jäi kahe silma vahele,aga eks me uuri järgi. Peab veel uurima ,kas jahikoerana aksepteeritakse, kuigi iga koer ,kes jahil ,peab omama jahikoera passi ja olema läbinud vastavad katsed,aga seda uurin Kapi käest,tema ju suur jahikoerte kohtunik.



No vaata seda pilti,kas pole ilus,mis? 70 cm turjakõrgust ja üle 50 kg lihseid,uhh!

Saaks ometi kellegi siia,kes ka selle argentiina dogi kohta täpsemalt oskaks midagi lausuda.Siin läks jutt laika peale.On teada,et laikad hoiavad siga kinni ja kütile jääb juurde hiilimise vaev ning ongi asi kotis,kuid minu arvates on see jutt puht teoreetiline, mina pole veel sellist laikat näind , kes siga paigal hoiaks.Või oleneb see tõust, mine võta kinni.

Endal sellist koera pole , aga vaatasin natuke netis ringi tulemus on siin

http://www.hot.ee/uhaa/dogoa.html

Hirmsatest murdjatest kokku segatud koer,kuidas ta aga talvel metsas vastu peab , seda ei tea.

Oleks tõesti huvitav kellegi kogemusi kuulata.

No jah,kui kiiret tuld seal ikka anda.Padrunite arvgi piiratud.Jahiseadus § 39. Jahipidamisvahendid

(1) Lubatud jahipidamisvahendid on:

1) sile- või vintraudne või kombineeritud tulirelv, välja arvatud täisautomaattulirelv;
2) poolautomaattulirelv, mille salve mahub kuni kaks padrunit;
3) püünis, välja arvatud taldrikraud;
4) peibutusvahend;
5) jahikoer;
6) piirdelipud.
NB!Ääremärkusena olgu lisatud,et jahikarabiini kohta padrunite limiit nagu ei käiks,kui ülaltoodut lugeda.

Ei tea sest poolautomaadist midagi.Ainult seda,et meil seajahil kiilus sellist relva omaval jäägril püss kinni ja sead muudkui vupsasid tal nina alt üle tee.