Tere, kuna olen suhteliselt noor, uus ning roheline siis oleks paar küsimust tsokkide kohta
Relva manualis olev teave

Hetkel kasutuses olev moon
Steel shot 32g 3.3mm

Senimaani olen lasnud kitse ning siga Cylinder ja Improved Cylinder tsokist (kuuliga). Ptui ptui ptui aga kõik lasud on ka miskit koju toonud.
Nüüd aga olen veetnud mõned päevad jõe ääres parti jahtides, ca 20-30 pauku teinud aga alla ei ole miskit tulnud.( sees samad tsokid) Lasud kuskil 35-50 meetri vahemikus.

Siit tekkis ka mõte,et ehk asi tsokkides ?Võimalik,et haavli vihk liiga ,,laiali,,?
Tuhnasin siis veidi interneti avarustes ning leidsin ühe artikli.
http://www.ejs.ee/ajakiri/artikkel.php?id=272
Üks väljavõte artiklist

Kui nüüd kaks asja kokku viia siis, relva manuali järgi sobiks 30-40 meetri peale laskmiseks M(Modified) ja IM(Improved Modified)tsokk ning sellest veidikene kaugemale 40-45 peale F(full tsokk).
Kui nüüd lugeda üleval pool olevat väljavõtet artilkist siis seal väidab et IM ja F tsokid tuleks terashaavlite puhul ära unustada.
Küsimus olekski milliseid tsokke tohiksin ma kasutada terashaavlite puhul ?
Kas haavli läbimõõt mängib ka selles rolli ?
Kas antud haavlitega (pilt ülal pool) lastes võin kasutada rahuliku südamega F ja IM tsokke ?

Relva manuali järgi võid kasutada kõiki tšokke- kirjas steel steel shot recommended. Aga võta distants väiksemaks. Teras on kergem.

Lisaks soovitan 35 m peale 1x1m või suurem tahvel panna ja proovida, kudas tihedusega lood, st. kui palju pardikere suurusele märgile haavleid pihta läheb. Ja samuti vaata, kui sügavale puidu või vineeri sisse haavlid tungivad. Ise olin väga üllatunud oma 40 sammu testi tulemustest nr 3 või 4 terashaavlitega. Tihedus oli varem kuuldu järgi väga hea, aga kõik haavlid põrkasid alumiiniumplekilt (mingi sandwich paneelijääk) tagasi. Kusjuures samalt distantsilt sama nr tinahaavlid lendasid enamus läbi pleki. Ja mis läbi ei lennanud, olid pleki sees kinni. Huvi pärast küsin, kas nr 0 või 00 terashaavlit ka saadaval on, ja kui keegi kasutanud, kas võtab parti, hane paremini ja nõks kaugemalt alla kui nr 4 või 3ga? Jämedaks ta küll jääb, aga kuna teras jookseb tiheduse poolest hästi, siis teoreetiliselt võiks ta ju isegi sobida.

Kas 12/76 moona kasutamine annab pikemale maale mingisugust effekti või on see pigem raha tuulde loopimine ?

12.cal CZ Mallardiga olen lasknud terashaavleid kõikidest tsokkidest ja pole probleemi. Küll aga võiks kasutada väheke jämedamaid haavleid kui 3,3mm, näiteks 3,8mm.

Pane II ja III sisse ning ära rohkem muretse.
Kuuli ja jämedat haavlit kihuta silindrist.

Krt, see ei ole normaalne. Vii püss poodi tagasi! Mul näiteks pesumasin peseb alati pesu puhtaks, kui käima panen. Ei ole nii, et püksid on pestud ja pluusid ikka mustad.

PS! Kui muud tarka mõtet keegi välja ei käi, siis kuulsin kuidas kunagi kaks vanameest rääkisid, et pigilinnu (jahiulukite nimekirjast ma ei leidnud) laskmine pidi miskit aitama. Ma ei kujuta küll ette mismõttes...

3,3 mm peaks pardi laperdma ikka võtma Kui pihta läheb. Isegi hani sellega alla tulnud kui midagi paremat taskus pole olnud

Tuli meelde, et 2013 oli teema aktuaalne, otsisin vana postituse ülesse veidi lühendatult jutt selline: Järgnev põhineb "Suuri metsästyskirja" Karisto oy Hämeenlinna 2000 ja foorumitest loetule. Soomes keelati pliihaavel 01.08. 1996. Terase puhul lühem kindla tabamise maa. Rusikareegli järgi 2 numbrit jämedamad haavlid. Mida see tähendab ei ole vaja seletada. Siit ka soovitus- kas 12/76, aga veel parem 12/89 püssid.

Jagaksin nüüd oma probleeme terashaavlite ja tsokkide koha pealt. Nimelt peale selle sügisest laglejahti terashaavlitega, kus sai 20-30 pauku lastud tekkis tsokkide väljakeeramisega raskusi, mida aja puudusel(vaja oli kiirelt põdrajahti minna) põhjendasin esialgu endale püssirohu tahma sattumisega tsoki vahele, et teised tsokid läksid vabalt näpuga keerates sisse, siis sinnapaika asi jäigi. Nüüd nädalavahetusel puhastasin, õlitasin kõik ära ja tahtsin laglejahil kasutatud tsokid uuesti sisse keerata, aga selgus, et üks neist IMP MOD 2/4 vajab üldse vintideni jõudmiseks suurema jõu rakendamist, teine MOD 1/4 läheb küll kergemalt sisse, aga sisse keeramiseks vajab võtme abi. Üldiselt öeldes, et raua otsas olevat peenkeeret mitte rikkuda, siis tugevam tsokk on üldse kõlbmatu ja nõrgem hädapärast veel kõlbulik. Püssiks on CZ USA Mallard 12/76 ostetud uuena möödunud kevadel, kaupluse kinnitusel terashaavlitega laskmiseks ette nähtud. Tsokid olid asetatud: alumine raud MOD 1/4, ülemine IMP MOD 2/4, mis peaks olema terashaavlitele lubatud.
Padrunid 12/76 NSI Steel Nobel Sportitalia laeng 35g haavlid BB 950BAR, 1450FPS ostetud. Möödunud aastal on ligikaudu 10 pauku lastud terashaavli padruniga 12/70 haavel nr.3-ga, aga siis ei juhtunud midagi. Loodan, et eelpool kirjutatuga olen olukorda täpselt kirjeldanud, kui kaasfoorumlastel on esinenud vahetatavete tsokkidega püssidel sarnaseid probleeme, siis oleks huvitav mõtteid jagada, kas terashaavel ikka on püssile nii ohutu, kui ametlikult kirjas.

Võtsin kapist täpselt samasuguse püssi (naise oma küll) ja proovisin järele: ülemine raud III MOD e. pooltsokk vajab väljakeeramisel võtme abi, igal keeramise veerandringil tekib tõrge, tsokk oleks justkui väheke trapetsis, alumine raud IV e. veerandtsokk keerab vabalt. Lastud on ca. 150 lasku 32-grammised terashaavleid enamuses ülemisest rauast.

Tänan vastuse eest. Mis nr. haavlitega on tegu olnud ja kas kasutad pikka magnum padrunit? Meenus veel ka see, et stokis umbes 10mm ala suudmeni nagu tumedamat värvi läinud ja silmaga vaadates nagu kergelt jutiline, kuigi sõrmega katsudes tundub siledana. Tundub, et olukord on nende relvadega päris nutune, sest iga linnujahi hooaja lõpus tuleb uued tsokid osta.

Magnumit ei ole kasutanud, tavaline 32g Belloti padrun.

Täpselt nii, 70 kest peenem haavel ja väiksem laeng ei annagi nõnda tunda. Magnum 35g BB ehk vene mõõdus 2/0, saad tsoki ainult jõuga kätte ja pärast sissekeerata enam ei kannata. Võtan täna relvameistriga ühendust, eks temal ole kogemusi hädalistega rohkem.