Käisin eelmisel nädalalõpul mööda Emajõe Suursoo ääri kolamas. Fotokas kaasas, äkki satub midagi kaamera ette. Olin reedel(umbes 7-8 vahel õhtul) siis natukene kuivematelt aladelt soosse jõudnud ja ennäe: põder. ragistasin liiga kõvasti ja metsaalune ka võsas, nii et pilt jäi saamata. Järgmine päev läksin juba hommikul 8 paiku metsa, et teen lihtsalt sportlikku tiiru tervise huvides, aga suundusin üsna samasse kohta, kus eelmisel õhtul põtra nägin. Metsa ja soo vahel olid mahakukkunud puud ja miski sundis nagu ühe sellise juurte otsa ronima. vaatan ringi. Korraga vaatan jälle põder. Poseerib ilusti. Olin unustanud kaameral hääled maha võtta ja eks ta siis veits kuulis, sest vahtis minu poole ja kikitas kõrvu. sain kolm pilti tehtud ja põder lõpetas urineerimist ja asus teele, kui ei kuskilt ilmus välja põdravasikas. teda kahjuk pildile ei saanud, sest ei jõudnud uuesti zoomida.
Nüüd aga üldse selle juurde, miks teema siia püstitasin. Nimelt nägin eelmisel kevadel, pärast seda, kui põder oli auto alla jäänud, põdralooteid, mis oleks pidanud teadjameeste sõnul sündima umbes nädala-kahe pärast. põdravasikas, keda eelmine nädal nägin, ei olnud võrdlusobjektidest aga oluliselt suurem, mis andis alust arvata, et tegu oli umbes nädalavanuse isendiga.
Kas tänavu on suurulukite, nagu põder ja metssiga, poegimine jäänud hiljema peale või minu täjele panekud valed või see lihtsalt harv juhtum. varasemate teadmiste põhjal oleks arvanud, et põder poegib aprilli alguseks, kui mitte varem.
Eduard K kirjutas:
Siit loeks välja, et ka seapõrsad alles üsna hiljaaegu sündinud, kuigi olen lugenud, et sead teinekord ka juba lumega poegivad.
Ise arvan, et põhjus võib olla tavapärasest jahedamas kevades, aga võta näpust ehk asi muus.
