Hea meel oli kohe seda numbrit peos hoida. Pole üle hulga aja teine nii sisukas olnud. Tegelikult ei tahtnud sellest kirjutada. Lugesin artiklit "Külaliskütina sokujahil Saaremaal" lk 78. Silma hakkas selline asi, et räägiti kuueharulisest sarvest. Olgu, esimese soku juures mõtlesin, et no loeti 3+3 kokku ja saadi siis 6, aga kui järgmise soku juures räägiti "peaagu piiksarv vasakul pool ja kehv kuuaharuline paremal", hakksin kukalt sügama. Mitte ei saa aru. Minu teada Eestis ikka kolmeharuliste sarvedega sokud ja kunagi vist olla toodud Saaremaale Siberi metskitse kellel vist viis haru, aga kuus ....

Endal oli kah imelik lugeda. Kui mõlemalpool 3 haru siis jah vähe loogilisem arusaam, aga piik ja kuuene No eks nendel seal Saksamaal siis võetakse *2, mnjaaa

minule hakkas seda ajakirjanumbrit lugedes (taas kord) silma tugev saksa-orientatsioon. ja küsisin endalt juba mitmendat korda, et - kas siis maarahvas kuidagi ise ei saa hakkama, et peab neo-kadakasakslikus võtmes jahiasju ajama?

javeel - kakuke, kas "sisukas" tähendab, et seal oli sinu pilt sees?

Üle ootuste hea number oli tõesti.
Saksa-orienteerituses ei näe ma seevastu eriti midagi halba. Olekski aeg meie jahimeestel näha ja lugeda et jahile ei tulda samade riietega millega päeval laudas sõnnikut visati ja ühisjaht ei ole koht kus ennast sirakile maha juua.
Aga kas just tasub kellegi teise kultuuri otse maha kopeerida? Kindlasti mitte, selles tuleks leida midagi positiivset ja eestlasele omast ning seda edasi arendada.

Need kellel on liiga pikk keel tuleks see lühemaks lõigata.
Ps. Mingi üllitise sisukust hindan ikka kirjatüki mitte pildimaterjali põhjal.

Sa tahtsid vist öelda..."habe lühemaks"..

No seal seda kentsakat lugemist jätkub. Näit. lk. 49, kuidas 12kal rauda 20kal padrun võib ära eksida ja ka teisi "põnevaid jahilugusid".

Meeldis ka tegelt see kuidas Peep Männil "materdas" eelmise numbri artiklit. Ka paar numbirt tagasi tuli samalt mehelt kommantaar hundijahi kohta.
Miskit analoogset tahakski seal rohkem näha....ehk asjalikke vaidlusi(sõbralikke!) ja mitmete probleemide erinevaid käsitlusi...

Lugesin edasi ja avastasin, et sakslastel ongi mingi kala nende sarveharude lugemisega. Nimelt "kirevad veerud" lk 81 kirjutab "Tõeline ükssarv", et ükssarvel olid kuueharulise sarve piigid murdunud. Kas saksa härradel on eufooria nii suur olnud, et näevad topelt või milles asi. Ise vaatan pilti, arvutan sõrmede peal ja number üle kolme ei lähe.

ehk on asi selles et sakstel on tahtmine oma trofeedega nii nii nii väga silma paista ja siis loevad korralikumad kibunad ka harudeks . ütleme siis nii et mina olen vähemalt kolmekümne harulist näinud

Gepardit seal millegipärast leopardi pähe sokutatakse meile, äkki ajakirja kiiruga taastamisel pilt ja jutt segi läinud.

Sarveharudega ju asi lihtne: vaatad ühe silmaga - kolm, vaatad teise silmaga - kolm. Kolm pluss kolm annab ju kokku kuus! Sellepärast ei tohigi lastes ühte silma kinni panna - pärast trofee poole väiksem.