Ballistika

[kakuke]

Puki otsast ja puki alt, aru ma ei taipa.
Mul tekkis kohe haiglane huvi, tegin joonise, kus pukk 7m kõrge ja laskemaa 100m, et palju sealt ülevalt otsast lastes siis see laskemaa pikeneb. Hüpotenuusi täpseks pikkuses sellisel juhul kujunes 100,245m ehk laskemaa pikenes 245mm, mis tegelikult on ikka puru p.... nurgas küll, kogu seda janti arvestades.
Isegi võttes nurgaks 15 kraadi, tuleb ka distantsi pikenemine selle maa juures 3,5m umbes täpselt. Asi ei saa olla distantsi pikenemises kuidagi. Kaugust mõõdetakse ikka sirgjooneliselt kaugusemõõtjatega, mitte ei mõõda kaugust mingi objektini, peale seda kõrguse ja siis arvutame, et mis see tegelik pikkus tuleb. Mõõdetakse välja ikka tegelik pikkus. Asi peab olema gravitatsioonis.

[Välek]

Jyri, ära aja kägu... Vahemaa jääb alati vahemaaks. Ma ei saa aru, milleks üldse selliseid näiteid tood... VAHEMAA on antud hetketeemas vahemaa küti ja sihtmärgi vahel. Seda saad mõõta näiteks kaugusemõõtjaga või silmaga, kui vilunud oled. Ära aja teksti hüpotenuusidest ja kaatetitest. Hüpotenuus on pikem kui kaatet, aga kes hakkab uluki kaugust mõõtma kaateti järgi, kui ulukit lastakse näiteks hüpotenuusi järgi.... täiesti teemaväline jutt... JUTT KÄIS KUULI TABAMISKOHA MUUTUMISEST KALLAKUL LASTES, KUI TEGEMIST ON SAMADE DISTANTSIDEGA.

[jyri]

Asi peab olema gravitatsioonis.

Aga gravitatsioon kisub ju kuuli alla, kuidas ta saab siis kõrgemalt tabada ?

Teen ettepaneku detailne arutelu peatada paariks aastaks, täpsemate andmete kogumiseks ja töötlemiseks ja netiavarustes saadava väljakaevamiseks ?

[rajaleidja]

Asi peab olema gravitatsioonis.

Aga gravitatsioon kisub ju kuuli alla, kuidas ta saab siis kõrgemalt tabada ?

Saab selle pärast, et erinevate nurkade alt lastes on gravitatsiooni jõud erinev

[H:Owl]

Vektorarvutuse spetsialist jyri võiks võtta kätte paberi ja pliiatsi ning need vektorid üles joonistada. Siis peaks olema näha, et mida suurema nurga all horisontaali suhtes keha (kuul) liigub, seda väiksem on teda algsuunast (püssiraua sihist) kõrvale kallutav raskuskiirenduse komponent. Seega, kui lasta ülesmäge on kuuli kiirus tabamishetkel (muude võrdsete tingimuste korral) väiksem ja allamäge lastes suurem, kuid trajektoori erinevus sirgjoonest mõlemal juhul väiksem kui horisontaalsuunas lastes. Ehk siis - kuul jookseb horisontaalsuunas sisselastud püssist (mis arvestab raskuskiirendusega, mis on praktiliselt risti kuuli liikumissuunaga ) nii üles- kui allamäge lastes ülespoole. Vahe on loomulikult seda märgatavam, mida suuremad on distants ja kaldenurk.
Ja muide, täisnurkset kolmnurka külgedega 75 200 250 ei saa tõepoolest olla! Papa Pythagoras keelas sihukese asja juba ammu ära.

[jyri]

Saab selle pärast, et erinevate nurkade alt lastes on gravitatsiooni jõud erinev

Vahelehõikeks-gravitatsiooni jõud ei sõltu iial laskmise nurkadest !

[rajaleidja]

Ehk siis - kuul jookseb horisontaalsuunas sisselastud püssist (mis arvestab raskuskiirendusega, mis on praktiliselt risti kuuli liikumissuunaga ) nii üles- kui allamäge lastes ülespoole. Vahe on loomulikult seda märgatavam, mida suuremad on distants ja kaldenurk.

Jyri, sulle tehti just puust ja punaseks. Võib olla ma väljendasin ennast siis valesti, aga siin kõik selgelt kirjas

[H:Owl]

Kõigepealt tahaks vabandada jyri ees täiesti mittevajaliku iroonia pärast!
Teiseks pakuks välja ühe võimaliku põhjenduse, miks kõrgistmelt laskmise kogemusega jyri ja küllap nii mõnigi teine jahipraktik lihtsat koolifüüsikat kahtluse alla seadma kipub.
Asja peaks selgitama lisatud lihtsustatud skeem, kus ringid kujutavad looma (sihtmärgi) ristlõikepinda ja nooled kuuli lihtsustatud liikumistrajektoore erinevate laskenurkade (ja sama tabamispunkti) puhul.
Siit ka kogemus, et `õigesse kohta`sihtides tabab kuul pukist lastes tihti `liiga alla`. Tegemist on sel juhul nö. optilise pettega ja ballistikaga siin enam pistmist ei ole.
Endal ei ole küll mittemingisugust mägedes küttimise kogemust aga julgeks siiski oletada, et ülevalt alla lastes võivad siin teemas pikalt vaieldud ballistiline efekt ja nimetatud optiline pete teineteist mingil määral kompenseerida. Alt üles lastes aga need `vead `liituvad.

[jyri]

Äea nüüd vabanda, eks mina ise süüdi , ei oska väljendada. Aga "optiline effekt" on tegelikult järgmine,millele(vist Kakuke) viitas. Oletame, et "naabri Pets " laseb kaugelt puu otsast varese. Oma täpsuse kirjeldamiseks vajab lasu kaugust, aga kaugusemõõtjast pole kuulnudki. Mida ta teeb? Möödab sammudega vahemaa laskmiskohast puu juurteni. Aga kuusk 25m kõrge.
Kui nüüd see mõõdetud vahemaa 100m ja kõrgus 25m, kui pikk siis hüpotenuus on a2+b2=c2.
Sama kauguse mõõtmine vastupidise paugu korral-istub kõrge puu otsas ja laseb all olevat siga.
Puu juurte ja sea vaheline kaugus 100m? See on elu reaalsus, mitte teooria .

[jyri]

H:Owl
Uurisin su näitlikku joonist ja tulin järeldusele, et sa seletasid ilmekalt lahti optilise parallaksi sisu.
See seletab lihtsalt, kuidas saab näiteks ära joosta siga, keda tabati esijala põlvest veits ülesse, ehk südamesse . Asi ju lihtne- videvikus ei näe, kas siga on risti(tuleb täpne pauk), poolviltu kärsaga laskja poole( sama kohta tabav kuul läheb soolikatesse) või sabaga laskja poole-kuul võib minna südame eest isegi nii, et vastasjalga ei riiva. Sama skeem alt ülesse või ülalt alla lastes.Aga kuuli tabamiskoht on seejuures sama ja võrdub sihtimiskohaga.Sama põhimõtte alusel näeb autos kõrvalistuja osutiga spidolt väiksemaid numbreid, kui autojuht ise.
Teemas aga arutatakse, kas kuul läheb teatud tingimustel lastes ülesse või alla sihtimiskohast ja miks ta nii teeb . Kusjuures mina nõustun opponentide seisukohaga täiega , aga nemad ei taha kuidagi aktsepteerida asjaolu, et minu "arvutustes" kasutatud "lähteandmed" ei ühti raamatutes toodutega, vaid ühtivad reaaleluga. Ehk teistsuguste lähteandmetega arvutuse tulem on kah erinev.

[H:Owl]

Ei no ma ikka üritasin rääkida kuuli liikumise seaduspärasustest peale püssirauast lahkumist. Ehk siis kõigest sellest, mis toimub `peale pauku`.
Parallaks ikka vist rohkem sihtimise ja sihikute teema ehk see, mis toimub `enne pauku`.
Aga olgu ta pealegi!

[Tiit Karp]

Ei no ma ikka üritasin rääkida kuuli liikumise seaduspärasustest peale püssirauast lahkumist. Ehk siis kõigest sellest, mis toimub `peale pauku`.
Parallaks ikka vist rohkem sihtimise ja sihikute teema ehk see, mis toimub `enne pauku`.
Aga olgu ta pealegi!

Härrased! Me tahame palju erinevaid asju panna ühe nimetaja alla. Kui räägime ballistikast, siis on õige rääkida sihtimiskohast ja tabamiskohast ja kahemõõtmelisest märklauast. Kui hakkame rääkima näiteks uluki südamesse tabamisest siis on tegemist kolmemõõtmelise kujuga, ning parem appi võtta väga hea õpevahendi põdrakell (ilmunud jahimehes). Näiteks terava nurga all ajust väljuvat ulukit südamesse tabamiseks peab kuul sisenema makku. Aga siin pole midagi pistmist ballistikaga. Ja kui pukist laseme puki all risti seisvad siga siis südame tabamiseks peab kuul sisenema selgroost.See näide on selleks, et selgroog on sirge joon ja hea orientiir. Ja siin tuleb mängu uus moment, et optiline telgjoon ja raua telgjoon pole veel kokku jooksnud, ning tabamine on madalamal, olenevalt sihiku jalgade kõrgusest. Sama moment kui tahate puu alt lasta pea kohal istuvat varest peate arvestama sihiku jalgade kõrgusega. Võibolla siit ka Juri arusaam, et ülevalt alla laskmisel tabamiskoht on madalamal.

[kakuke]

H:Owl´i pilt näitlikuks materjaliks tore, aga tegelikkuses see mittetähtsa pinna paksus oluliselt väiksem võrreldes elutähtsate oganite omadega ja ringi asemel peaks joonistama püstise ellipsi. Pilt läheks palju paremaks.

[mola]

Mulle üritas ülevalt alla ja vastupidi laskmise selgeks teha üks hispaania täpsuslaskur, kelle püssi optika küljes oli nurgamõõtja, armee meestel oli ka kaba küljes, meenutas rippuvat seierit "..Esiteks arvutama hakka alles siis kui nurk on üle 20 kraadi" ja näitlikult maakeeli, sain aru selliselt.. kui lased (väga) kõrgelt pukist siga, siis ballistika on sama, mis lastes puki jalamilt e maapinnalt ja kui siga tahab sind lasta, siis kasutab tema sama ballistikat". Aga võibolla sain ma valesti aru...

[jyri]

Üritan ka mina veits teiste numbritega näidet tuua. Kui lasta horisontaalselt(toru, mitte sishik) , siis 1 km tagant( oletame kuuli kiiruseks konstantselt 1000m/s) on kuul kukkunud 10m( OK,9,81 jne). Kui raua ots veits ülesse vaatab, siis selle 1 s jooksul lendab kuul algul ülesse,näit.0,2 s jooksul ja alles siis hakkab kukkuma, kuid "kõrgemalt positsioonilt". Ehk see kukkumine 1km järel on kestnud 0,8 s ja lisaks "lähtepunkt kõrgemal".Siit ka tabamiskoht kõrgemal. Kui sellise sisselaskmisega püssist lasta ülevalt alla,siis kuuli esialgset "tõusu" pole, see hakkab kohe langema kiirendusega 9,81m/s2 ja 1 s pärast peale rauast väljumist on langenud needsamad 9,81m. Kui nüüd võtta arvesse just lennuaeg, mitte kolmnurga kaatetid ja hüpotenuus , siis tulebki see "sügavam kukkumine", mida üritan seletada. Ma ju ei vaidlusta fakti, et kui mägedes lasta ülalt alla või alt ülesse on kuuli lennukaugus märgini tegelikult väiksem,kui kaugusemõõtja näitab, kuuli lennule läheb vähem aega ehk ta vajub alla vähem, siit ka tabamine sihtimiskohast kõrgemale. Minu jutt käib aga sellest, et kui horisontaalne kaugus(kaatet) on sama, millele püss sisse lastud, siis ülalt alla lastes läheb kuul alla aga alt ülesse lastes-ülesse.
Just nende samade lennu-ja langemise aegade erinevusest!