Anname ise asja ajakirjandusse!

[baddmann]

Teder, see tsensuur on selle kohta natukene ehk liiga vänge sõna ja demokraatlikus riigis mõeldamatu. Kuid koolitamine, selle õpetamine, mida öelda, kuidas öelda, mida rõhutada, milliseid aspekte ebamäärasemalt, milliseid täpsemalt väljendada - see oleks omal kohal küll.

[jahe]

01.okt- 31.jan käib jaht igasugusele seale,ei saa aru milles asi,praegusel ajal on pea igal emisel loode sees.

[Mattis]

Pehmel talvel nagu eelmisel aastal võib emis põrsad ilmale tuua juba jaanuaris. Need põrsad on järgmiseks talveks aga tiined. Natuke sassis on metsanotsudel see ajastamise värk meie ettearvamatult muutuvas kliimas.
Mis emise laskmisesse puutub siis, kütiliinist notsu soo määramiseks eriti aega ei ole küll. Olgu see 60 aastane kogenud kütt või 20 aastane noorjahimees, pauk käib ikkagi. Seda enam kui seltsi maadel on vähe sigu.
Ja mis vahet on kas lased emise mais, septembris või jaanuaris.
Kevadel ta järglaseid ei too ju ühelgi juhul.
Hoopis tuleks irisemise asemel täiendada lisasööta, põldusid rajada, et aidata kaasa sigade populatsiooni tõstmisele.
Ju siis vanajumal määras notsu surmale kui kuul teda tabas!

Edu emise mitte tabamisel!

[mairon17]

lugesin seda texti ja neid kommentaare ausalt vaatan et kõik on vist seal irmsad looma armastajad et me perverdid kui laseme looma jne..
yx ytles isegi et perversne on tapetud looma liha syya
mai ta siiis on taime toitlane või sööb vanadussurma surnud loomaliha
ja need jahimehed mix yldse seda lollust tegid et ajalehte panid(kas yldse jahimehed olid vb keegi kyla elanuikest kuusil ja pani kitse)

[Joosep Käba]

No ei oskand ühegi teema alla panna. Jahilisti kirjutasin.

Peris lahedaid artikklikesi ikka viskab. Loomulikult piaks ikka jahimehed
ka teadma, kui neil karusid elab ja kus talvekorter on a alati see ei
õnnestu. Jahimehed teavad miks, metsamehed ja ajakirjanikud alati mitte.
Huvitav kuidas need jutukesed ikka lehte satuvad?
Ise akkan vägisi spekuleerima, et keskkonnaametnike käsi ka mängus. Huvitav,
et pole ühtki nupukest lugend, kuidas raietööde käigus karu oma kodust
lahkuma pidi. Eelmisel aastal siin juttu sellest oli. Ise fakti tunnistasin
ja ka maaomanikud ilmselt teadsid. Kuidas karupojad siis omale uue kodu
leidsid? Kuidas metsalõhkumise käigus karu oma kodust päris ilma jäi jne.
Ühiskond(eriti see p......s ametnikepunt) tundub, et on leppind/tõmband saba
jalge vahele suure papi ja tähtsate meeste ees. Muidu täitsa intelligentsed
teaduse mehed ka juba kirjutavad uuringutest, kuidas mets tuleb ilmtingimata
maha võtta ja kohe lagedaks kuna puud liiga vanad ja vanemaks järjest
lähevad. Kas oleme jõudnud nii kaugele, et ka teadus niipalju kinni makstud?
Loomulikult ei ole mingi suur kulu uue saekaatri äriprojekti ka järjekordne
reakene professori jauks "sisse kirjutada". Kas oleme niikaugel, et koolis
lapsi õpetava õppejõu jaoks mets=puu hind? Kui on aeg(loe: mõõt mida
saekaater parasjagu turul nõuab) täis kohe maha. Oli vist Äripäev, kus
hiljaegu sellist "tarka" juttu lugesin saekaatri pildi kõrvalt.
Jahimeestel kahjuks pole pappi sellist lausajuloputust teha. Minult küsiti
2005a jahipidamise jauks jälle rohkem pappi kuna tähtsad ametnikud arvavad,
et ikka vähe veel. Millise osa saab maaomanik(ise ei oma ma maad mitte ühte
hektarit) sellest??? Oleks ju viisakas riigi poolt ka maaomanikku meeles
pidada. Ei ole tema uluki omanik a ometi kasutame maad, et seal mittekellegi
ulukit küttida!!!
Ja huvitav, kust omanik on metsa ära võtt seal ulukid ei elagi enam. Kas
oskab keegi öelda mis jama see on? ;((

Rääksin alles hiljaaegu mehega(nii 50 aastates mees) kell mõnikümmend
hektarit metsa. Sügaval veneajal oli isa teda ikka kaasa võtt metsa, et pois
s läheme vaatame kuidas meie mets elab. Jõudis kätte aeg kus tõesti see mets
on mehel tagasi. Ta arvab, et sellest peab jätkuma temale terveks eluks.
Raiub sealt tarbepuitu ja ka palki läheb. Peale tormi esimene asi oli homiku
metsa, ei saand magada, põues väike hirm. Nimelt lahe metsaärika ostis ää
kõrvallangid ja ikka maha, kohe kõik. Mees läind siis endast poole noorema
tegija juure ja küsin, mis sa mees nüüd tegid. Aru ka on pias või? Aga kõik
pidavat OK olema paprid ja puha......
Mees ütles et kui torm selle augu oleks leid ja metsa maha lõhkund(nagu ta
paljudes Viljandimaa paikades tegi) oleks tule kuradile räästa lükand. Usun
seda, kuna nägin mis mehe silmad rääkisid. Kas me oleks saanud tema tegu
hukka mõista? Mõtelge.

Päikest.
Joosep.

[Teder]

Tsensuur ehk tõesti liiga karm sõna, aga igal võimalusel õpetama ikkagi peaks, mida võib kirjutada ja mida mitte.
Jossi jutu kohta niipalju, et olen nuba ammu veendunud, et metsa võetakse ülearu ja seadusi tehakse, et seda võimaldada ja mängitakse statistikaga jne. Näide, kuidas statistikaga mängida saab: metsaks loetakse puid teatud läbimõõdust ja statistika näitab palju siis metsa on. Vähendame ühe määrusega diameetrit ja statistika näitab kohe rohkem metsa ja võib hoolega lõigata ja lõigatakse mitte võsa vaid eelkõige põlismetsa ikka. Üldsus on kohe maha rahustatud.

[Üllar Tamm]

Samas see metsaraie on päris hästi mõjunud sõraliste arvukusele, mis peaks ju jahimehi rõõmustama. Lageraie lank uueneb keskmiselt viie aastaga, eeskätt lehtpuuga, mis on kitsele ja põdrale tohutu söödabaas. Selle mõju on kagu-eestis juba tuntav. Kitse on nii palju, et hämaras on tegu, et auto metsavahel sõites terveks jääks. Põtra liigub ka juba rohkem.
Emiste laskmine jahimaadel on endale käki keeramine, seda eeskätt suurte (juht)emiste osas. Meil on kokkulepe, et karja esimest looma ei puutu. Kes eksib, on terve järgmise aasta ajumees ja kütiliinile ei saa Kui pole kindel üksiku looma puhul, kellega tegemist, jäetakse laskmata. Tänu sellele on ka metssea limiit selline, mida mujal võibolla ainult unes näha võib. Hetkel ligi 30 veel lasta Laseme valdavalt põrsaid.
Eelpool nimetatud loo ajalehte lekitamine näitab, et selles jahiseltsis on meestevahelised suhted paigast ära. Ise küll nendega koos metsa minna ei tahaks...

[robi1]

Üllar su jutt tundub küll kuidagi jama,isegi saaremaa mehed ei saa nii palju sea lube.30 luba tundub küll ülepaisutatud olema.Minu teada ei hiilga võrumaa ka oma sigade arvukusega(kui statistikat uskuda)!!

[Üllar Tamm]

Räägin sellest, mis VEEL lasta Hooaja limiit u kahekordne.
Tegelikult lugu selles, et vene piir kõrval. Sealpool 10 km piki piiri jahikeeluala, inimesi ka eriti pole, nii et sigade reservaat nagu sommid ütlesid. Eks me söödaga meelitame nad siia Aga k...di kavalaks on läinud, söövad kõhu täis ja kähku piiri poole punuma Eks me vahel saame jaole kah...

[Mart]

See artikkel ju aasta vana , 27.01.2005 08:10, BM mis tast üldse ülesse kaevasid. See on küll tõsi,et ajalehtedes ,eriti viimasel ajal,igatsorti jahimeeste vastu vaenu õhutavaid kirjatükke vorbitakse.Selline tunne,et tegemist lausa tellimustööga.Ja meie katusorganisatsioon vaatab asja lihtsalt tuima kala pilguga pealt,võiks ju ka ridamisi artikkleid kirjutada,kuidas jahimehed talvel metsloomadele lisasööta veavad ja kuidas korraldatakse jahilaske võistlusi,et parandada jahimeeste laskeoskust,et ei kütitaks kogemata valet looma ega satuks ohtu jahikaaslane või juhuslik möödakäija,igakevadised laskekatsed ,samuti laskekindluse kontrolliks,väikekiskjate küttimine haiguste leviku piiramiseks,põtrade arvukuse piiramine,et oleks vähem metsakahjustusi ,kopra arvukuse piiramine samuti metsamaade kaitseks jne.
Selle "Sakalas" ilmunud jutukese peale mina igatahes esitasin pressinõukogule kaebuse,kuidas läheb ma ei tea,aga hing ei tahtnud enam vaiki olla.

[madis]

igaks juhuks (on võimalik, et mina sain praegu valesti aru) juhiksin pääliku silmi esimese postituse tähtajale. see teema kohe artikli ilmumisel tehtud. praegu jäi mulje, nagu päälikule oleks tundunud, et BM kaevas selle hiljuti välja.

[baddmann]

Nendele vanadele postitustele vastamine on üks segadusttekitav asi jah

BM

[Üllar Tamm]

Paistab, et mina kaevasin selle vana teema üles Lugedes seda vana teemat, ajendas mind kirjutama asjaolu, kuidas mõned foorumlased üritasid õigustada tiinete emiste laskmist sest "seadus seda ju ei keela". Tahtsin rääkida meie kogemusest, et saab ka ise palju ära teha ulukivaru säilimiseks ja suurendamiseks. Aastaid rakendatud lisasöötmine ja valiklaskmise põhimõtted on vilja kandnud. Põhikarja emised ja elujõus kuldid on meie maadel pühad, keda üritame säästa Ja tulemus on lausa silmaga näha, sigudikke on pea igas metsatukas, mõnes suuremas lausa mitu karja. Sellest ka suur laskelimiit, mis mõne jaoks lausa uskumatu tundub

[robi1]

Ikka ei taha Üllarit uskuda,et lausa igas metsatukas on kari,mõnes ka mitu karja.Lihtsalt loodus teeb oma korrektiivid,kui kuhugi liiga palju saab, rändavad kuhugi mujale,haigused jne.Ei ole nii et viin kuhugi iga päev 10 tonni maisi,jahti ei pea ja igas kvartalis vaatab sulle kari vastu.Anna andeks Üllar kui kuidagi sind solvasin.Head uut aastat!

[karupoeg]

Keegi tegijatest võiks ju kätte võtta ja ametlikke vastuseid sellistele artilklitele andma hakata. Või hoopis ise artikleid jahimeeste headusest kirjutama. Kui ajaleht on see, kus tänapäeval ainult musta pesu pesta saab, siis tuleb ju jahimeestel sama tee jalge alla võtta.


Elad koos huntidega siis õpi uluma.