Kuna mõned on avaldanud soovi mu leidsarvi näha, siis panen nende pildi ka siia.

Sarved on asjalikud ja isegi koos pealuuga,arvan,et nendega tasub nikerdada küll.

huvi pärast küsiks palju harude laius on?

Pakun 91cm.

Muu osa on päike valgeks pleegitand, seal laikude kohal olid puulehed, okkad vms.
Maha neid ei pese

Kaaliumbermanganaadi lahusega saab sarved ilusaks pruuniks, olenemata sellest kui kaua need on metsas vedelenud, kui aga lahus on liiga kange siis võivad sarved liiga tumedaks või isegi mustaks minna. Ja kolju saab vesinikuga valgeks. Olen endal kõik niimoodi teinud ja väga loomulik jääb.

Mina olen küll vaid koljut/kihvu valgendanud...tumendanud küll millegagi pole - jääb nii, nagu loodus on selle andnud.

Puht huvist küsin,mis looma kihvu sa valgendad?

Eks ikka mõõkhambulise tiigri omi ...ei, tegelt olen sea kihvu õrnalt pintliga pintseldanud vesinikülihapendiga, et kollakas (keetmisjäljed) maha saada (kihva otste pruunisus jääb ilusti alles ).

Keedan küll hirvesarvi, kuid teemasse ikka. Kas kännas (osaliselt) võib vee sees olla, kui koljut keedan või mitte?

Tervitades

Kännas võib olla vee sees.

Parem, kui oleks väljas. Kunagi jätsin sokusarved "omapead" keema ja kolju vajus viltu ja osa sarvest kees heledaks. Seega keetma pead ju ainult luuosa, mis sarvest keeta Ise keedan sarvi ja potist välja jääva sarve alumise osa katan kuuma auru eest fooliumiga.

Sarvede keetmise puhul tuleks eriti jälgida, et liiga kaua ei keeda. Muidu imendub rasv kolju sisse ja väljendub hiljem tumekollaste laikudena. Meil Studio Viridises on muuseumikvaliteedi metoodika, kus ei keedeta vaid on biodünaamiline külmtöötlus vastavate lisanditega vedelikus. Võtab palju rohkem aega ja veidi haiseb ka, aga tulemus on rasvast vabam. Kui juba rasv on sisse keedetud, siis ka valgendamise järel võivad hiljem plekid välja tulla. Meie oleme siis kasutanud atsetoonivanni nädal-paar ja siis Fairyga pesu ning uut valgendust.
Kui keetmisel kibunapärjad või sarve alaosa värvi kaotavad, siis kaaliumpermanganaadi LAHJEMA lahusega (tripperilillaks kutsutakse ka seda) peitsides ja kohe paberiga maha pühkides saab taastada loomuliku värvi. Ärge jumala pärast kange lahusega lihtsalt üle pintseldage, see rikub normaalse välimuse. Selline taastamine eeldab kogemust ja protsess on pöördumatu. Küsige nõu, ikka saab.