Kaasuste lahendamine

[Beretta]

Et natukene kirgi rahustada pakun järgmise loo.
Jaanuari kuu, toimub ühisjaht metsseale. Jahijuhataja valitud. Nimekiri koostatud, jahist osavõtjad instrueeritud, paberid kontrollitud, load avatud, kütiliini vanem määratud, aju vanem määratud. Luure tehtud. Lõpuks läheb jahiks. Esimene aju on tühi, teisest lastakse 2 siga ja haavatakse ühte. Koerad- 2 laikat lähevad üle maakonna piiri teise seltsi maadele. Jahijuhataja helistab naabrimeeste seltsi esimehele- mul koerad haavatud seaga Sinu maal. Naabrimees vastab- katsuge ise hakkama saada, me oleme oma maade teises servas ja ei saa aidata. Jahijuhataja saadab 3 meest koertele järele. Siis tuleb KKI inspektor ja… mis edasi sai?

[jyri]

Kui jahijuhataja või keegi teine loaomanikest ei märkinud loale haavamist ja uluki jälitamist "teiste" maal, võivad tulla pahandused , sest ilma mainituta on 3 meest koos koertega ( isegi kui pole relvi kaasas) pidamas jahti! Ebaseaduslikku, sest telefonikõnet ei saa ette esitada nagu paberit.

[rixa]

Kui jahijuhataja või keegi teine loaomanikest ei märkinud loale haavamist ja uluki jälitamist "teiste" maal, võivad tulla pahandused , sest ilma mainituta on 3 meest koos koertega ( isegi kui pole relvi kaasas) pidamas jahti! Ebaseaduslikku, sest telefonikõnet ei saa ette esitada nagu paberit.

Kas loomale võivad järgi minna mehed, kelle nimi on loal või suvalised jahinimekirjast? Jahinimekiri ju nagu ei kehti teises piirkonnas?

[jyri]

Loale märkeid võib teha ainult isik, kelle nimi ka loal olemas. Järgi võivad minna kesiganes, sest sellisel juhul pole see enam jaht, vaid haavatud uluki tabamine.

[Ain Aavik]

Küsimus.

Kuidas suhtuda pättidesse, kes oma jahipiirkonna tühjaks lasknud ja söödad piiride äärde üles pannud - käib pauk relvast... sealt piiriäärsest söödalt väljuvatele loomajälgedele pannakse kamp koeri ja ka mehed, kaasas verekotikesed, millest jäljerajale ja selle äärde verd lastakse kotikestest ... kui tullakse küsima, siis nemad jälitavat koertega ''haavatud ulukit'' - põtra, siga või mida iganes ...
Koerad peavadki looma kinni ... tehakse mitu pauku - loom maas ja õigust jääb ülegi

Kas on ka omamoodi kaasuse lahendamine, millele vastust nagu polegi

Juhtumid elust enesest turismijahiäri ja lihajahiäri valguses!

Kuidas seda kaasust lahendada

[sooviku]

Kas tõesti leidub mehi,kes tulevad hommikul jahile verekotikesed kaasas? No kuidagi ei taha uskuda.

[puugi]

Tean ka,et selliseid jamasid on korraldatud,aga seda saab ju ka lihtsalt tõestada kel viitsimist.See asi on pigem eetikas.Kurikaelu võib igasuguseid olla.
Aga vähemalt on teada missugune naaber niimoodi teeb.

[hundikütt]

No minu mõistus tõrgub ka sellist asja uskumast Aga samas ka püüdub kokkupuude turismijahiga tegelevate naabritega.

[Beretta]

Jyri vastas ära. Enne haavatud looma jälitama asumist märge suuruluki loale, märke teeb jahijuhataja. Telefonikõne on lihtsalt viisakus oma naabrite vastu. Sarnase juhtumi kohtulahend olemas. Jahijuhataja süüdi ja saab karistada.

[kakuke]

Küsimus.

Kuidas suhtuda pättidesse, ....

Pätti tuleb ikka suhtuda nagu pätti, aga enne tuleb see ära tõestada, et tegu on ikka pätiga.

[Beretta]

Ain, Sinu naabrist pätti või pätte saab karistada . Kuna haavatud looma tegelikult ei ole siis haavamismärge suurulukiloal on vale (§57 2) ja tema jahipidamine Sinu seltsi maadel on §58 1 Jahipidamine jahiloata. Kui tegemist ühisjahiga, siis veel §57 4 ehk kokku max
200+100+ 300 trahviühikut. Võta nad vahele, kui trahvi on ära maksnud kaob igasugune isu võõral maal jahti pidada.

[jyri]

Jyri vastas ära. Enne haavatud looma jälitama asumist märge suuruluki loale, märke teeb jahijuhataja. Telefonikõne on lihtsalt viisakus oma naabrite vastu. Sarnase juhtumi kohtulahend olemas. Jahijuhataja süüdi ja saab karistada.

Piisab, kui märge tehakse loa "omanikust" isiku poolt sõltumata, on ta jahijuhataja või mitte!
Ei pea olema tingimata jahijuhataja-äkki sellel load juba suletud ja tema ise jahimaa teises otsas.

[Ain Aavik]

Ain, Sinu naabrist pätti või pätte saab karistada . Kuna haavatud looma tegelikult ei ole siis haavamismärge suurulukiloal on vale (§57 2) ja tema jahipidamine Sinu seltsi maadel on §58 1 Jahipidamine jahiloata. Kui tegemist ühisjahiga, siis veel §57 4 ehk kokku max
200+100+ 300 trahviühikut. Võta nad vahele, kui trahvi on ära maksnud kaob igasugune isu võõral maal jahti pidada.

Pole nende jahimaade lugu, kus jahti peab meite ühistu, aga annan need arutelukäigud edasi nendele seltsidele, keda asi otseselt puudutab.
Tänud kaasa mõtlemast ja arutlemast.

[Beretta]

Ei jaksa rohkem jahijuhataja kohustuset üle vaielda. Siin on väljavõte Tartu Maakohtu otsusest 12.02. 2007 Viljandi kohtumajas.
"Keskkonnainspektor on koostanud 23. jaanuaril 2006 väärteoprotokolli Arkadi Toome
õigusrikkumise kohta.
Väärteomenetluse protokollist nähtuvalt korraldas Arkadi Toom jahijuhatajana 07. jaanuaril
2006 Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas Soomaa Rahvuspargis Sandra piirkonnas
metssea ühisjahi suurulukiküttimise lubade (nr KM 22440, KM 22451, KM 22452) alusel. Ühisjahi
käigus kütiti 2 metssiga ja ühte metssiga (kesikut) haavati. Haavatud metssiga läks RMK
Suure-Jaani jahimajandi Tipu piirkonda (Poldi jahialale). Jahijuhataja Arkadi Toom jättis
suuruluki küttimise loale nr KM 22451 metssea haavamise kohta märke tegemata. Sellega rikkus Arkadi Toom JahiS § 47 lg 2 nõudeid.
Jahijuhatajana Arkadi Toom jätkas ühisjahti haavatud metssea tabamiseks RMK Suure-
Jaani jahimajandi Tipu rendijahipiirkonnas (Poldi), kus tal puudus jahipiirkonna kasutamiseks
luba. Sellega rikkus Arkadi Toom JahiS § 26 lg 1 ning § 28 p 2 nõudeid.
Väärtegu on kvalifitseeritud JahiS § 574, § 581 ja § 582 järgi."

Kodanik Toom ei olnud protokolliga nõus, kaebas edasi ja jäi süüdi. Lisaks travile 3000 kr.tuli tal kanda veel õigusabi kulud 4720 kr.

[aivar00]

Kakukese jutt jumala õige. Kui aga tõendid süüteo sooritamise kohta ei ole vettpidavad, siis mingist karistamisest juttu olla ei saa.
Minu tegevused Aini toodud juhtumi puhul oleksid järgmised:
selgitada välja kui palju on tagastatud suuruluki lubadele tehtud märkmeid haavamise kohta( ka kuupäevade fikserimisega) ning kui palju nendest siis kätte saadud. Seejärel võrdleks neid kuupäevadega millal naabrite maadel "jahti peeti". Seejärel kaeks üle ühisjahi nimekirjad. Sealt edasi selgitaks välja kas pidevalt on üks ja sama "haavaja" ning otsiks välja nimekirjast "keti" kõige nõrgemad lülid. Seejärel nendega "töötades" üritaks mõne lüli lahti murda.

Asjaolu, et maas on vererada ei tõenda veel midagi. Tihti ei tule laskehaavast ka verd või uluk võib ise ennast vigastada. Seega tegemist kaudse tõendiga. Muidugi on juhuseid, kus ka kaudsete tõenditega on inimesi süüdi mõistetud, kuid need on erijuhused.