sileraudse kokkujooks

[jyri]

90 algul, kui müügile tulid ka muud relvad lisaks IZ ja TOZ-dele, käisin koos sõbraga temale relva ostmas. Nägin oma silmaga IGAS KARBIS püssiga kaasas just selle püssi märklehte, kus 2 auku sees koos seletusega, kui kaugelt ja millese laenguga lastud. Just kuulidega. Lisaks need 100 segmendiga haavlite lehed kummalegi rauale. Seega näitas püssi võimet( raudade kokkujooks) .
Praeguseks on selline lisainfo vist enamasti ununenud, aga Saksa püssidel vist ikka jätkub

[aivar00]

Tsiteerin:
Loteriiga võitmise võimalust saaks suurendada ja selliseid juhtumeid vähendada, kui jahipoed pakuks võimalust tiirus relva proovida. See ärataks usaldust kaupmehe vastu ka. Eks siis ostja teeb vajalikud testid, kas laseb kuuli märklehte, pigilinde või mõlemaid.

See oleks tore küll aga minul tekib kohe küsimus - kui ideaalselt uue relva ostjad ka lasta oskavad . Arvan, et üksikud. Eriti kui veel tegemist võõra relvaga.
Ei tegele küll relvade müügiga, kuid enda elust üks näide:
1 inimene väitis, et tema sileraudne ei jookse. Andis proovida ning minu käes oli 2 raua vahe ca 10 cm (laskekaugus 35 m). Tema käes ikka ei jookse.
Sama mees teise silerudsega - jälle ei jookse. Minu käes jookseb. Toelt isegi väga hästi (ca 5 cm kahe raua vahe).
Sellest järeldan, et asi on mehes aga mitte relvas. Kindlasti on üksikuid nn. päris kehvasid eksemplare ehk siis praake. Kuulide kaalu ja rohu kogusega mängides saab seda kokkujooksu aga päris heaks ajada.
Kui aga tulla tagasi Hanno teema juurde, siis mina olen temaga nõus - see 25 cm kahe raua vahel (ei tea ka milliste raudadega tegu - kas mõlemad on näiteks silindrid) on tõesti palju aga seal on veel mänguruumi. Erinevate moonadega katsetades peaks asja saama ikkagi korrigeerida. Kuul kuuli aga sileraudse puhul oleks juba ideaalne relv. Kussjuures olen ka selliseid trehvanud nägema.
Meeste teadlikkus relvadest on küll väike ja agentuurist NSR (naised saunas rääkisid) kuulevad ka kõiksugu jutte. Kokkuvõttes peaks ostja enne ostu sooritamist tegema endale selgeks keda või mida ta relvaga lasta soovib ning vastavalt sellele siis ka relva ostma. Asjaolu, et universaalne riist ei ole ideaalne riist on ammu teada

[haista]

njah..kui kõik poed igale mehele püssi paugutada annaks oleks ju kiun,et kuskilt uut püssi pole saada

[Pauli]

Vastaks kah Hanno küsimustele. 1) 25 cm (ükspuha kas 50 või 35 m pealt) ei ole aktsepteeritav vahe. Aga me ei tea, millest see vahe tingitud on, ehk kui suur on püssi ja kui suur on kuuli viga. Kui püss iga kuuliga niimoodi jookseb, siis on muarust vähe lootust, et ta ka haavliga väga hästi laseb. Talutavalt võib-olla küll.
2) Sileraudne ei pea kuul kuuli jooksma. Kui sileraudne jookseb samast rauast kuul kuuli, on tegu normaalse eksemplari ja hea moonaga, kui jookseb mõlemast rauast 50 m (või 35) peal kuul kuuli, on tegemist millegi imelisega. Jackpot, kui mängu tulnud lotoparalleele kasutada. Kokkuvõtvalt, et ei pea, aga võiks.
Aga kui mina sutuks samasse olukorda, nagu too tegelane, kellega Hanno kimpus on. Et ostaks endale rumala peaga sihukese püssi, mille laskeomadused mind kuskilt otsast ei rahulda. Siis katsuks kah kõigepealt sellega, kellelt ma nuia ostsin, uuesti kaupa teha. Tundub loomulik. Iseasi, kuidas keegi seda kaubategemist mõistab ja rakendab - kas asub läbirääkimistele või kukub nõudma.

Aivarile väike sõnamäng mõtisklemiseks: kui riist on nii universaalne, et sobib igale poole, siis see on ju ideaalne

[Hanno]

Hakkab tulema. Häid mõtteid, erinevaid arvamusi. Ma pole kliendiga hädas, rohkem tahaks nagu aidata. Samas puiselt papp tagasi maksta, see pole nagu ka teema. Võib-olla ameerikamaal, kus kliente tuhandeid, meil vaid neid näppude peal loetavad. Isegi sovjeedi aegne Jahimehe käsiraamat käsitleb sileraudse sisselaskmist läbi haavlipadrunite vaid. Samas see riik oma rahvast ei usaldanud, vindiga käisid ringi ustavamatest ustavamad ja mõni erand. Seega sile pidi kuuli laskma. Tegemist on CZ Canvasback püssiga. Olen neid müünud paarkümmend tükki, nüüd siis esimene probleem. Pole aimugi, mis kuuli mees kasutas, mis tśokid? Teema püstitasin uudishimust, sain vastuse - sile, mis sellest, et haavlite laskmiseks mõeldud, peab kuuli ka väikese hajuvusega põrutama, nii te arvate. Tehase mõistes, püss on tiptop. Hetkel tegeleme kliendiga parimat lahendust otsides. Muide nendele meestele, kes pakkusid välja, et tore oleks relva eelnevalt ka tiirus proovida, vastus on lihtne, relvaseadus sellist võimalust ette ei näe. Isegi kui slikerdaks, siis Pärnumaal polegi ju kohta. Teinegi kord viskan kinda õhku teie vibunoolte märklauaks!

[kakuke]

Vot, tuligi välja, mis püssiga tegu. Mul kapis CZ Mallard, mis võiks ka midagi sinna poole olla. Kui sellele sisse panna B&P gualandi või monolit 32g, siis sama teema, et ülemisest rauast lastes on kuul alumisega võrreldes no sinna 25-30cm diagonaalis ülesse, kui aga panen sisse 28g monoliti, on tulemus minu jaoks enamvähem hea. Seal 5cm vahe. Kasutasin all silindrit ja üleval seda järgmist, veerand tsokk või mis iganes ta kaasas püssiga on. Mõtlesin ise veel proovida, et kui paneks ülemisse ka silindri, aga talv tuli peale ja pealegi, ise olen veendunud, et sileraudne kal 12) minu jaoks on ennekõike haavlipüss ja selleks on ta väga hea, kuul lihtsalt boonus seal juures, et mine tea, kuna vaja võib minna.

[Räven]

Hanno, mis lahenduste vahel siis valida on? Minu arust ongi ainuke variant eri tsokid + eri moona testimine. Kui raha tagastada ei taha siis rohkem valikuid polegi ju.

[Hanno]

Mehel oli erisoov, sile just kuuli laskmiseks. Mul Tartus veel üks selline, proovime seda, kui ei sobi lähme vaatame venelaste poole. Samas erinevad kuulid ja tśokid proovib ka ära, asi veel väga toores. Pärnus asi juhtus, siin siis olen kaugjuhtimisel. hea klient (ega tänapäeval muid polegi), seega tahaks jõuda korraliku, mõlemat pooli rahuldava lahenduseni.

[andrus]

Proovige seda varianti kah,et laseb mees kes kindlalt lasta kah oskab.

[Hanno]

Andrus, see ka selge. Mul on olnud suurmeistreid, kes ei tea mispidi õhkrelva diabool sisse panna.

[Ahto Kattai]

Jah kurvaks teeb küll ,kui sellise õnnetuse ohvriks langed,ega see kingapaar ole ,et vahetad aga ringi v ostad uued.25 cm on ikka selgelt palju .Endal on õnnestunud ühe püssiga enne raha väljakäimist ,siiski tiirust läbi käia .Tegu oli küll vindiga aga see selleks ,kahtlused said hajutatud ja diil toimus.Lõbu toimus muidugi minu finantseerimisel ,aga teisiti ei kujutaks ettegi.Ja firmaks, usute või ei, oli siin üks kõigerohkem kirutud firma!
Tagasi teemasse.Mis me siin kaherautsetest räägime,eelmine aasta oli kokkutulekul mingi sileda laskmise tema,sai palju püsse läbi proovitud,no ei leidnud seda hingerahu pakkuvat tulenuia .Sai siis mõeldud ,et proovime üheraudset.Sõbral praktiliselt uus Benelli (poolaut),ainult paar korda hanejahil käinud.Suur oli meie üllatus ,kui see jooksis 30 cm kella kahepeale.Küll me vahetasime tzokkisid,moona ja laskureid,midagi ei aidanud ,loobusime.Meie tagasihoidlik ekspertiis tuvastas ,et latt oli lihtsalt viltu peale joodetud. Ja mis kõige hullem, sai rikutud omaniku hingerahu.

[Ten]

Muide nendele meestele, kes pakkusid välja, et tore oleks relva eelnevalt ka tiirus proovida, vastus on lihtne, relvaseadus sellist võimalust ette ei näe. [/quote]

Küsiks Hanno käest,et mida see seadus siis täpselt ütleb?Endal oli aastate eest sama probleem.Tahtsin Valgast osta vene püssi ja müüa keeldus püssi proovimisest ka siis ,kui oleksin püssi kinni maksnud.Ostuluba ja raha olid näpuvahel. Kõik see toimus lasketiirus!? Kas siis seadus sunnib tõesti ostma põrsast kotis?Vihastas veel eriti see,et reklaamis räägiti sealt ostetud relvade sisselaskmisest.Minu jaoks tundus see olukord nii absurdne,et jätsin selle püssi ostmata.

[jyri]

Kirjeldatud katstest ei saa aru, kas katse ajal erinevates raudades olid samad tchokid või mitte ja kas lasti ka samade kuulidega. Seega peaks algul veenduma "katsetuse puhtuses" .
Edasi on väga lihtne toiming-fikseerida püss( või ainult rauapaar) nii, et läbi raua kanalite näeks näiteks tänavavalgustuslampi ca.100m kaugusel( mina teen nii kui teen optika "eelkontrolli"), mõlemast rauast ühtmoodi, või ühest on "poolkuu" ja teisest "täiskuu" ?
Kui 20cm hälve raudade kokkujooksust tingitud, näeb ka nii ära, siis peaks järgnevalt ka tegema katsed nagu eelpool mainisin ja asiis võib juba relva tagastada müüjale/toorjale, sest igal kaheraudsel relval on olemas LUBATUD raudade kokkujooks!

[Tiit Karp]

Sellel teemal on kindlasti palju sõna võetud. Antud foorum koondab minu arust Eesti jahimehi parimas mõttes, ilma suure kära ja lobata, avaldatakse oma arvamusi nii maast ja ilmast, püssidest rääkimata. Ja nüüd siis asjast, sai paar päeva tagasi müüdud inimesele korralik sileraudne. Pretensioon, inimene tahab lepingust taganeda, väidetavalt 35 m peale lastes on raudade hajuvus kuuliga lastes 25 cm. Esiteks on sileraudne püss soome keeles haulikko, inglise keeles shotgun, ehk siis haavlipüss. Inimene väidab, et ostis sileraudse kuulipüssiks, väidab et tema kunagine vene sileraudne andis hajuvuseks 5 cm. Ma ei tea, milliseid tśokke inimene kasutas, mis kuuliga tulistas, kuid minu arvamus on kui kalju, sileraudset testitakse haavlitega. Seda on lugeda isegi vanas roheliste kaantega jahraamatus, kuidas seda teha. Mehed, sõna on vaba.

Et sileraudselt relvalt head kuuli jooksu saada, peab kõigepealt selgeks tegema mis läbimõõduga rauad on ja millinsed on tsokkid. Enamus püssidel(kal. 12) on rauaõõne läbimõõt 18,2-18,6. Näiteks IZ-idel on 18,2-18,3 ja TOZ-idel 18,4-18,6 Kunagi sai kuule otsitud ja proovitud rauast läbilükkamisega. Kui ikka kolinal rauast läbi kukkus, siis oli teada, et sellega tulemust ei saa. Üleüldse kuuli püssideks sobivad paremini silinder raudadega püssid. Tsokkidega püssid on kuuli suhtes eriti nõudlikud.Kuul peab olema rauaga kontaktis, tsokkis ühtlaselt deformeeruma ja rauda ei tohi rauda lõhkijajada. Hea haavlite kokkujooksuga püssidel tehakse tšokke 1,25 ja et mõni hull kuuliga püssi lõhki ei laseks tehakse raua läbimõõt vöimalikul suureks, et kuuli kokkusurumine tšokkis ei oleks üle ühe mm. Kõik see jut käib nii öelda kuul-kuuli jooksu kohta.
Kui rauad lasevad erikohtadesse sii on ilmselt probleem raudade kokku jootmisel, või on tegemist kõverate raudadega. See peab olema nähtav ka haavlu vihust. Sellisele püssile ei aita laengute ja kuulide valimine. Sellise püssiga on võimalik kedagi õnnelikuks teha (ärakinkida). Või teab keegi standarte palju võib püss viltu lasta?

[andrus]

Millega hr.Tiit selgitab fenomeni,et sellised mitte jooksjad ON SAADUD erinevate tsokkide ja erinevate kuulidega laskma.