Hakati menetlema

[H:Owl]

Jahiseaduse paranduse 328 õiguslikust hinnangust.
Kui asja saab nii tõlgendada, on ju hästi. Vähemalt ei saa jahiõiguse lõppemisega ähvardades uue seaduse ebamõistlikult kiiret vastuvõtmist `motiveerida`. Samas on see kõigest juriidilise nõuniku seisukoht, millest piisava poliitilise huvi või vajaduse korral võidakse ka üle sõita.
EJS ettepanekutest.
No lõpuks ometi midagi! Mis ääretulepadrunisse puutub, siis minu arusaamist mööda võib seda lõksu sattunud (seega juba kütitud) väikekiskja surmamiseks kasutada ka kehtiva seaduse järgi.
Pukist talvekarvas kährikut ääretulepadruniga torkida küll sünnis ei ole.

[aivar00]

Jah see Andruse mainitud 5 punkt on küll nihu. Sealt tuleks välja võtta sõna "püütud". Siis kõik OK. Sul on koera kinnipüütud kährik ja teed talle 22 lr - ga surmava lasu. Hakata aga pukist kähra 22 LR -ga laskma on tõesti lauslollus. Eriti veel tavalise odava nn. tiirumoonaga. Seda aga enamjaolt kasutatakse. Samamoodi nagu mõningad ajuhiiglased on kasutanud nn. sportmoona kuulipadruneid jahis .

[kakuke]

5. Ääretulepadrun ei sobi püütud kopra, mägra ja ka kähriku või rebase surmamiseks.

See on nüüd küll midagi ebaprofesionaalset. Kas ettepaneku tegija ise on kunagi mõnd selliselt surmamist lähedalt näinud või aetakse niisama pläma? Kui jutt käiks lihtsalt küttimisest, mitte kinni püütud uluki surmamisest (antud juhul räägime ikkagi kontaktlasust), oleks selle väitega nõus, aga praegusel juhul on see küll puhtalt pastakast välja imetud jama.

6. Kuna jahijuhataja ei saa JSE järele enam esmaabi alal täiendkoolitust, siis kuidas ta võtab relvaga või muul moel toimunud õnnetusjuhtumite korral abinõud tarvitusele?

See jahijuhataja atesteerimise nõue, no andke andeks ...
Kõik, kes relvaloa, autojuhiloa saavad, läbivad esmaabikoolituse. Ma nüüd küll ei ütleks, et jahijuhatajad oleks kuidagi moodi selles osas teistest targemad täna.
Ja mitte sõnagi pindalapõhisest põhimõttest jahipiirkonna kasutaja otsustamisel, mis minu meelest ongi selle seaduse kõige valusam koht üleüldse?

[Ten]

Jah see Andruse mainitud 5 punkt on küll nihu. Sealt tuleks välja võtta sõna "püütud". Siis kõik OK. Sul on koera kinnipüütud kährik ja teed talle 22 lr - ga surmava lasu. Hakata aga pukist kähra 22 LR -ga laskma on tõesti lauslollus. Eriti veel tavalise odava nn. tiirumoonaga. Seda aga enamjaolt kasutatakse. Samamoodi nagu mõningad ajuhiiglased on kasutanud nn. sportmoona kuulipadruneid jahis .

Ma ei alahindaks .22lr padrunit.Ja,kes on need enamjaolt kasutajad?Ja kui neid on siis peaksime meie targad,seadusekuulekad neid suunama?

http://www.youtube.com/watch?feature=pl ... AkOzr6cDx0

[andrus]

Pool mädand lihasse võib olla tõesti uuristab ennast aga niigi visa hingega kähriku surmamiseks puudub tal shokki tekitav effekt.
Seegi mingid juutubi testid ei maksa nüüd küll mitte midagi.Eesmärk on ikkagi loom surmata kiiresti mitte tegeleda igast pornoga.
Arvestada tuleb ka sellega,et kui see asi lubatakse siis ei käida ostmas kindlasti mitte parimat ja kvaliteetsemat moona ning ei tulistata 20-30m peale vaid ikkagi kiputakse õngitesema ja tegama krt teab mida veel.Seega lihtsalt ei ole 22LR vastuvõetav.

Küll aga on olemas tunduvalt ägedamaid ääretule kaliibreid paraku eestis on neid vähe ja seaduselooja ei hakka tegema isegi erandeid ning kõik lüüakse ühte patta.Tunnistage.......nii on lihtsam.

[Välek]

Ma ei ole 22lr kunagi omanud. Eks ta ikka tapab, kui õigesse kohta läheb. Ten, selles teema ongi, et jahil ei lähe kuul alati sinna, kuhu peaks minema. 9,3mm täismantliga lastud rebane roomas minema. Ei saanudki kätte. Ei kujuta ette, kui sagedasti 22lr puhul selliseid minekuid ette tuleks. Edasi pole mõtet arutada 22lr "võimsuse ja võimete" üle jahiolukorras .

[mustlesk]

Mina olen kaks kährikut lasknud 22lr`iga. Ühe lasin kastist ja ühele auto alt läbikäinule tegin armupaugu. Mõlemal juhul üks lask ja vaikus.

[puugi]

Kui 10-st rebasest 2 kätte saab on väga tubli tulemus.Olen koeraga sellist porri korduvalt lahendamas käinud ja meeldiv see ei ole.Muidugi on olemas mehi kes on andekad,aga seadused on tehtud massidele.

[draiwer]

No kuulge kas 22lr lastud rebane pähe,kaela ,selgroogu,kopsu ei ole surmavad.Saan aru,et makku 9,3 või 22lr-ga on teine effekt aga tavaliselt ei viitsita lasu tulemust pikalt kontrollida.Jah on kaliibrid,ja plahvatusefektiga kuulid mis võtavad kohe jalust aga ükski eelnimetatud 22lr-ga lastud tabamusega reps ei jää elama või siis tabamata.

[andrus]

Jutuks hea küll.Paraku mingil maal kaob tal lihtsalt jõud ja ta lihtsalt ei tee seda tööd mida ta peaks tegema.Tulemuseks on vigane ja piinlev loom.
Kas see on eesmärk?? Sellel põhjusel,et mõni ei raatsi kulutada rohkem raha efektiivsema padruni näol.
Või mis on see põhjus mis nii väga sunnib inimesi seda kährikut ja rebast sellest 22LR-ist laskma??

[heyx]

Jutuks hea küll.Paraku mingil maal kaob tal lihtsalt jõud ja ta lihtsalt ei tee seda tööd mida ta peaks tegema.Tulemuseks on vigane ja piinlev loom.
Kas see on eesmärk?? Sellel põhjusel,et mõni ei raatsi kulutada rohkem raha efektiivsema padruni näol.
Või mis on see põhjus mis nii väga sunnib inimesi seda kährikut ja rebast sellest 22LR-ist laskma??

minul on selline tunne, et 22LR/vana toz on vanade meeste vint millega siiani lastakse väikeuluk kuni sokk. Ei usu et paljud padruni maksumust jälgivad, lihtsalt meeles et ükskord kukkus....

[Välek]

No kuulge kas 22lr lastud rebane pähe,kaela ,selgroogu,kopsu ei ole surmavad.Saan aru,et makku 9,3 või 22lr-ga on teine effekt aga tavaliselt ei viitsita lasu tulemust pikalt kontrollida.Jah on kaliibrid,ja plahvatusefektiga kuulid mis võtavad kohe jalust aga ükski eelnimetatud 22lr-ga lastud tabamusega reps ei jää elama või siis tabamata.

Draiver, rääkimata sellest, et mitte igasse nimetatud piirkondadesse tabamine ei garanteeri rebase kohest mahajäämist, ei ole see võimalus eriti suur, et lask just sinna läheb. Peale selle, pea tabamine ei tähenda looma tabamist. Aju pindala on suhteliselt väikene võrreldes kogu pea pindalat.... lõualuudesse laskmine toob vaid pika piina. Mõlemale.

[Ain Aavik]

Jahiseadus valmib Eesti aastapäevaks?
01.02.2013

MAALEHT (Metsaleht): Seaduse vastuvõttu juba 24. veebruariks lubas eelnõu esimese lugemise päeval selle menetlemise eest vastutav riigikogulane, keskkonnakomisjoni liige Kalle Palling.
Uue jahiseaduse 2009. aastast koostatud ja palju vaidlusi te­kitanud eelnõu oli Riigikogus esimesel lugemisel 23. jaanua­ril. Lugemine lõpetati tavako­haselt muudatusettepanekute esitamise tähtaja määramise­ga, mis on 11. veebruar.

Rahulolematus on loomulik

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ütles Riigiko­gule seaduseelnõu tutvustades, et see on kompromiss, mistõt­tu "ei jahimehed ega maaoma­nikud kindlasti ei tervita seda erakordselt suure hurraaga, sest kumbki pool ei ole saanud enda jaoks ideaalset lahendust, mis omakorda kinnitab, et tege­likult on leitud tasakaalupunkt, kus mõlemad on pidanud mil­lestki loobuma".

Riigikogulaste küsimused puudutasid enamasti ka laie­malt arutlusel olnud eelnõu-punkte.

Valik selgitusi

Ülevaade ministri vastustest rii­gikogulaste küsimustele.

■ Jahimeeste soovitud fon­dist, millest ulukikahjusid kompenseerida.

Seaduse läbiv mõte on, et maaomanik ja jahimees oma­vahel suhtleksid; et need suh­ted oleksid võimalikult head, ja et nad lepiksid omavahel kokku, millistel tingimustel ja kuidas on võimalik konkreetsel maal jahti pidada. Kui meil on fond, kust maaomanikul on võimalus liht­salt kahju kompenseerida - mis peaks olema jahimehe huvi või miks ta peaks üldse maaomani­kuga suhtlema?

On piirkondi, kus jahimehed on suutnud ulukite arvukust hästi kontrollida; kus maaoma­nike ja jahimeeste suhted on väga head, konflikte ei ole. Aga mõnes teises Eestimaa otsas on olukord, kus suhted ei ole head ja kahjude üle väga kurdetakse. Tekib olukord, kus ühe piirkon­na väga tublid jahimehed pea­vad kinni maksma Eestimaa teise otsa probleeme. See oleks ebaõiglane.

Lisaks on fondi haldamine üksjagu keerukas ja ka väga kulukas.

Jätaks kahjude kompenseeri­mise osa seadusest üldse välja...

Ei ole hea plaan. See, mis eelnõus kirjas, on erandlik ehk seadusetegijad eeldavad, et ja­himehed ja maaomanikud lepi­vad omavahel kokku ka kahju­de võimalikus osalises kompen­seerimises (seaduse alusel saab kompenseerida, kui kokkulepet ei saavutata). Selliseid kokku­leppeid sünnib järjest rohkem.

■ Maade rentnike õigustest. Regulatsioon on üles ehita­tud omandipõhiselt. Ka võima­lus osaleda jahipiirkonna ka­sutaja valimisel sisuliselt, kui selline olukord peaks tekkima. See on omandipõhine ja võima­lust õigus rentnikule delegeeri­da seadus ette ei näe.

Ettepanekust muuta õi­gus jahirentnik välja vaheta­da kinnistupõhiseks (praegu eelnõus pindalapõhine, mis annab suurmaaomanikele eeliseid).

Põhjus, miks võimalus alga­tada jahipiirkonna kasutaja va­hetus on praegu jahipiirkonna territooriumist kahte kolman­dikku hõlmava maa omanike käes, on eelkõige see, et vahe­tuse taotlemine ei hakkaks käi­ma isikutevaheliste vastuolu­de tõttu. Kui põhjuseks on näi­teks väga suured probleemid kahjustustega, on suurel maa­omandil kahju suurem... Sel­les on omad ohud ja nüansid, mida tasub keskkonnakomisjonis võib-olla veel arutada.

■ Regionaalse jahindustege­vuse korraldamiseks mõel­dud jahindusnõukogu regioo­ni suurusest.

Jutt käib eelkõige jahipiir-konnapõhisest nõukogust. Maakond oleks siin piirkon­nana ilmselt liiga suur. Kui re­giooni suurus vajab täpsusta­mist, siis tuleks seda keskkonnakomisjonis teha.

■ Kahtlusest, et Eesti maa­omanikud ja jahimehed ei suuda kokkuleppeid sõlmida.

Viimasel ajal on kokkulep­peid ka ilma selle seaduseta sündinud päris intensiivselt. Mingit näidislepingut ei ole ja seda ei peakski olema, riik ei peaks hakkama seda maaoma­nikele ja jahimeestele ette kir­jutama.

Omandi liigsest tähtsustami­sest tulevast ohust, et mehed ei mahugi enam metsa ära.

Kuidas saab omandit liigselt tähtsustada omandikeskses ühiskonnas? Selleks et uus sea­dus väljakujunenud jahikultuu-ri päriselt pea peale ei pööraks, on näiteks alles jäetud põhimõ­te, et jahipiirkonnad jäävad pai­ka; et piirkonna kasutajatel säi­lib võimalus ka pärast uue sea­duse jõustumist samadel alus­tel seda edasi kasutada.

Topelt eelnõu

Seaduse kiiret vastuvõttu rõhu­tas riigikogulane Kalle Palling seoses n-ö 64 jahipiirkonna kü­simusega, mis teemast kauge­mal olijate seas on juba jõud­nud ka segadust tekitada.

Nimelt tekkis mullu novemb­ris jahiseaduse eelnõu kõrva­le veel üks samanimeline eel­nõu, algatajateks viis riigiko­gulast. Selle nn väikese eelnõu põhjuseks on juriidiline segadus praegu kehtiva jahiseadu­se tõttu.

Praegune jahiseadus, mis jõustus 1. märtsil 2003, andis keskkonnaministrile kümme aastat aega, et jõuda kõikides jahipiirkondades jahimaakorraldust teha ja kõik piirkonnad n-ö ära vormistada.

Eesti rohkem kui 300 jahi­piirkonnast 64 on seni aga vor­mistamata ja on tekkinud oht, et alates 1. märtsist 2013 (kui möödub 10 aastat seaduse jõustumisest) pole jahimeestel enam seaduslikku õigust neis piirkondades jahti pidada. Sel­le vältimiseks pakkusid viis rii­gikogulast välja pikendada 10 aasta tärminit viie aasta võrra.

"Kuna me oleme plaaninud menetleda keskkonnakomisjonis seda eelnõu väga tempokalt, saab see kindlasti vastu võetud seadusena siin saalis vabariigi aastapäevaks," ütles Kalle Pal­ling Riigikogu ees. "Siis on ka nendel 64 jahipiirkonnal ole­mas kindlus, et 1. märtsist ei katke nende jahitegevus."




VASTUKAJASID

Pärast esimest lugemist

Jahimehed soovivad endiselt kahjustuste hü­vitamise fondi ja maaoma­nikud seda, et kokkulepe maaomanikuga oleks alati kohustuslik. Kõik asjast huvitatud pooled on pärast eelnõu esimest lugemist avaldanud pressiteateid.

■ Keskkonnaministee­rium omas teates selgitas eelnõu põhilisi punkte.

■ Eesti Jahimeeste Selts teatas, et jääb eriarvamu­sele eelnõu selle osa suh­tes, mis puudutab ulukikahjustusi ja nende hüvi­tamist. Riigikogu keskkonnakomisjonile on plaan esitada ettepanek luua ik­kagi ulukikahjude fond.

■ Eesti Erametsaliit, Eesti­maa Talupidajate Keskliit, Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Põllumeeste Keskliit oma ühisteatega andsid teada kolmest eriarvamu­sest.

Esiteks ei olda rahul sellega, et jätkuvalt on ja­hiseltsidele antud võimalus jahti pidada maaomaniku­ga kokkulepet sõlmimata, teiseks, et jahirentniku valimise protsess pole veel õigusriigi kohane. Kolmandaks eelnõu puuduseks peeti, et era- ja riigimaad antakse tähtajatult eba­mõistlikult suurte jahipiir­kondade kasutada.

Allikas: pressiteated
leitav ka http://www.eramets.ee/uudised-1?art=3599

[Välek]

Olles lugenud ülaltoodud teksti läbi, näen ma järgneva looga selgeid sarnasusi Ajalugu kordub. http://www.folklore.ee/pubte/muina/antoloogia/soss.html

[Siili]

Millegipärast on EJS-le väga armas,et ühed maksaksid kinni teiste tegemata töö.Või meeldib hoopis fond ise,selle haldamine,kasutamine,käsutamine jne ?