Jahimeeste Mõttekoda annab teada.

[Üllar Tamm]

Veel korra Mägilanna poolt Paides üles võetud teemast: oskab ehk keegi targem pajatada, mis on saanud andmetest jahimeestest maaomanike maaomandi suuruse kohta
Mõnda aega tagasi oli see teemaks, kui koguti andmeid selle kohta. Võrumaal tehti seda jahtkondade kaupa, Sammalhabeme väitel ka Tartumaal, kui mälu ei peta, siis Andrus ja Kaur väitsid sama.

[andrus]

Eem mina seda ei mäleta ja Kaur arvas,et oli midagi taolist olnud aga kui ka oli miskit sellel ajal siis ilmselt on see kadunud seoses "keerulist aegadega" Rakvere klubis.Kindel EI OLE!!!

[mustlesk]

Mulle midagi meenub, et meil ka mingi aeg uuriti paljudel jahimeestel seda maakest ka on. Aga mis seal Paides siis ära ka otsustati, ise kahjuks sinna ei jõudnud.

[Üllar Tamm]

Loodan, et Ain annab homme ka meile teada, mismoodi neid seal keskkonnakomisjonis siis vastu võeti, kas lasti ka suud lahti teha ja ära kuulati
See 2 tundi möödus Paides nii ruttu, et mehed ei saanud õieti suudki soojaks rääkida, järgmine kord peaks taolise ettevõtmise jaoks ehk väheke pikemalt aega varuma

[andrus]

Välek ju on terve nädalavahetuse kodus tõrvikuid ja hange valmistanud,et meestega vajadusel mäele minna........mis neil muud üle jääb kui ära kuulata.

[Välek]

http://www.youtube.com/watch?feature=pl ... uCc#t=170s . Videos väljatoodud prussid, millega uksest sisse marsitakse saavad ka valmis.

[Eik]

Tänases AK, võttis Ehrpais sõna. Kajastati ka veidi Paidet. Ehrpais rääkis juba midagi 20 % ulukikahjude hüvitamisest. Kust selline jutt tuleb? Millal ja mis olukordades see 20 % on kohustuslik? Et küsiks vähem, kuna kõike nagunii ei saa? Et ikka 20, et see oleks nagu normaalne küsida 25 nagunii ei saa, et saaks siis 20

Mitte keegi ei räägi millegipärast situatsioonist kui jahimehed on oama kohustused täitnud ja limiidid täis küttinud....mis edasi saab, mingid kahjud tekivad ju ikkagi, kõiki loomi ei saa ju hävitada, kuigi kindlasti mõnele see meeldiks.

[H:Owl]

Teoorias on see vist mõeldud nii, et jahindusnõukogu määrab limiidid, mis peaksid ära hoidma omaniku omavastutuse määra ületavad kahjustused. Karta on, et niisugune asi toimib ainult paberi peal mingite keskmistega mängides. Looduses ei keela miski kogu jahiala 5000-l hektaril elama jäetud viiel põdral koguneda ühe õnnetu maaomaniku kõige maitsvamas eas olevale männinoorendikule ja seal ikkagi omanikuvastutust ületavat laastamistööd teha.

[Prohvet Maltsvet]

Mida seal RK keskkonnakomisjonis siis täna räägiti?

[linnukütt]

Kolli arvamus
Rohu-Karla ju suur linnusõber, ma just atesteerimisel käisin ja nii palju veelinnu tiibasid kui selle ühe päevaga ta näitas, ei ole ma oma elus veel näinud. Sellest ka see tõrksus "kohe läheb ju massiliseks lindude tapmiseks"

Küsimus pole massilises tapmises. Massilist tapmist saab teistmoodi korraldada, kui vajadus peaks tekkima. Tiibadest niipalju, et vähemalt said teada, et peale sinikaela ja piilu on hulk teisigi veelinde olemas, keda tasuks tunda. Sulle ka küsimine. Kui Vietnamist või Hiinast tuleb siia elama poiss ja võtab oma kodus peetud kormorani kaasa ning küsib: Miks teil siin Eestis ei tohi harrastuskalamees kormoraniga kalu püüda. Meil see ju Hiinas rahvuslik traditsioon ja meil ju paarkümmend miljonit selle püügiviisi harrastajat" Mis sa talle kostad? Tõsiselt, mitte pilades. Multikulti aeg peaks hakkama ka läbi saama. Kui sa tegelikult teada tahad, siis jahikullude kasvatamisega kaasneb päris suur äri. Vaata keskkonnakomisjoni kodulehelt ornitoloogiaühingu vastust ning siis saame edasi mõtiskleda. Muideks, see kull, kes poistel on, on kantud Euroopa linnudirektiivi I lisasse st eriti ohustatud liikide hulka. Peale kõige muu peaks varese tunduvalt hõlpsamini kätte saaama kui kulli kasutades.
Aga kullid mulle meeldivad- vabaduses. Mitte silmaklapistatult ja käsivarrel istudes, täitmaks inimese lolle nõudmisi.
Ps Äkki hakkaks hundiga kitsejahti pidama. Mis seal nii väga vahet on. Aga igavene vahva oleks.

[kahro]

Huvitav pidevalt on EJS kritiseeritud et nad ei suhtle ültsusega aga mis see mõttekoda parem on?

[Ain Aavik]

Asja korrektsuse huvides.

http://www.riigikogu.ee/index.php?page= ... oosseis=12

Eesti Vabariigi Riigikogu Keskkonnakomisjoni ja Riigikogu liikmetele.
Riigikogus on menetlemisel Jahiseaduse eelnõu 351 SE
Jahimeeste Mõttekoja hinnangul on eelnõu koostatud puudulikult ja asjatundmatult, eelnõu ei ole kooskõlas kehtivate normide ning kehtestatud arengu- ja muude kavadega Eesti ja rahvusvaheliste kehtivate loodushoiu põhimõtetega.
Jahiseaduse ülesandeks peaks olema reguleerida jahimaadel ulukivaru kasutamist, tagamaks inimühiskonna ja ulukiasurkondade tasakaalustatud arengut. Eelnõus aga puudub eesmärk, Eestile omase liigirikka ja kõrge produktiivsusega ulukifauna säilimine tulevasi inimpõlvkondi silmas pidades.

1. Eesti ja naaberalade looduskooslusi muutva ja elurikkust mõjutava tulevase seaduse menetlemisel eiratakse kehtivaid õigusnorme ning valitsemise head tava: puuduvad keskkonnamõjude hindamine, toimeanalüüs ja kuluanalüüs, vt. Ka “Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007–2013 „Teadmistepõhine Eesti””;
2. Eelnõul puudub sisuline eesmärk, mis on olemas kõigis looduskasutust puudutavates seadustes:
2.1. Eelnõust on välja jäetud alusprintsiibid jahinduseses: jahiõiguse kui EV kodaniku õiguse reguleerimine ja jahimaade korraldus;
2.2. Eelnõu on vastuolus kehtiva Looduskaitseseadusega;
2.3. Eelnõusesse on sisse kirjutatud ebavõrdse kohtlemise printsiip, mida on näidanud ka Riigikogu liige Rait Maruste
3. Eelnõu on eesmärki arvestades ebaproportsionaalne: maaomanike õigused omal maal jahipidamist korraldada sisalduvad kehtivas normis, eelnõuga soodustab ulukipopulatsioonide kui ressursi kontrollimatut kasutamist, eirates loodushoiu ja kestliku arengu head praktikat ja Eestis ja Euroopa Liidus kehtivaid norme.
Eelnõu on koostatud väikese huvigrupi eesmärkidest lähtuvalt, seetõttu võib senises menetluses leiduda korruptiivset tegevust, palume kaaluda eelnõu senise menetluskäigu suhtes uurimise algatamist.
Seaduseelnõu tuleb tagasi lükata. Uue eelnõu kostamisel tuleb lähtuda tegelikest vajadusest ja eesmärgist, järgida kehtivaid norme ning rahvusvahelisi leppeid ja praktikat, kaasata ulukibioloogid ja ökoloogid.

Kodanikualgatuse korras tegutseva Jahimeeste Mõttekoja algatajate nimel
Ain Aavik
Tel: 51938198
jahimeestemottekoda@gmail.com

---------------------------------------------------------

Komisjoni istungi kokkuvõttev osa järgneb samuti, kuid mind on siis aru andmas vaid üks ja surve on nii ülevalt, kui alt.

Kahro, mis moodi oled Sa ise asjale kaasa aidanud, et kogu see lugu positiivsena lõpuni kulgeks.
Ma küll ei ole tähele pannud, et teie seltsilt mingigi eelnõu parandusettepanek oleks Riigikogu lehele laekunud
See küsimus puudutab ka teisi seltse ja jahiklubisid !

[H:Owl]

Tuudi Jahimeeste Selts on 03.01.2013. a saatnud Riigikogu keskkonnakomisjoni poole teele järgmise avalduse:


Riigikogu keskkonnakomisjon 03. veebruar 2013. a


Toetusavaldus
Lugupeetud Riigikogu keskkonnakomisjoni ja Riigikogu liikmed

Tuudi Jahimeeste Selts, tutvunud Jahiseaduse eelnõu 351 SE ja selle seletuskirjaga, peab vajalikuks toetada Jahimeeste Mõttekoja arvamust jahiseaduse eelnõudest 351 SE ja 328 SE 18.01.2013. a järgmistel põhjustel:
1. Jahiseaduse eelnõu 351 SE lähema- ja pikemaajaline mõju ühiskonnale ja keskkonnale on põhjalikult läbi arutamata (mida näitavad ka eelnõu seletuskirjas toodud vaieldavad või eksitavad põhjendused ja järeldused).
2. Eesti Jahimeeste Seltsi ettepanekud eelnõule (351 SE) 31.01.2013. a on asjakohased, kuid mitte piisavad.


Lugupidamisega
Tuudi Jahimeeste Seltsi juhatus:
Raivo Vollmann
Tiit Säde
Argo Hein
Martin Sibul
Jaan Veltman

[Ain Aavik]

Ülevaade Keskkonnakomisjonis toimunust.

Istung algas sellega, et Erki Nool tahtis ajakirjanik Peeter Ernitsa eemaldada istungiruumist, kuna tegemist olevat kinnise istungiga. Karel Rüütli esitas kaitsva ja põhjendatud seisukoha ajakirjaniku kaitseks ja siis otsustasid komisjoni liikmed, et ajakirjanik võib jääda.
Keskkonnaminister tutvustas seisukohti, komisjoni töögruppide tööd ja menetluskäiku, mainides muu hulgas ka seda, et huvigruppe on juurde tekkinud .. samuti ettepanekuid.
Arusaamatuks jäi ministrile, keda esindab Mõttekoda - kui palju on rahvast selle ühenduse taga .. või nõukoda, nagu minister väljendas.
Seejärel anti sõna seisukohtade tutvustamiseks/ette lugemiseks - meid võeti esimestena ette. Siis said sõna pistrikujahi noored, seejärel järgnes vibujahi tutvustus ja ettepanek, seejärel esitas Taavi Veskimägi EJS-i asjaliku seisukoha.
Üllatusena tuli Mõttekoja jaoks Evelyn Valtini (Loomakaitsjate seltsist juhatusest) sõnavõtt, kus ühineti Mõttekoja 17 jaanuari ettepanekutega ja avaldati toetust Mõttekoja seisukohtadele. Ornitoloogid said sõna pistrikujahi suhtes, mis nullis ära nende noorte linnujahi huviliste ettevõtmised ning toetuse maailmast. Samuti teised huvigrupid, erametsast, põllumajandusest, talupidajatest ja omanike liidust oma ''tuntud headuses'' ...
Erametslaste sõnavõtust, mis oli pisut üleolev, tuli välja järgmine, et neil olevat asjad juba läbi kokkulepete erinevate osapoolte vahel paika räägitud esindajate vahel läbirääkimiste laua taga, tehtud suuuri järeleandmisi jne, jne .. ja nüüd siis on tulnud mingi erinev huvigrupp Mõttekoda, kes ajavat asju üle nende omavahel kokkulepped saavutanud esindajate ja osapoolte peade.
Sellele järgnesid küsimused ministrile osapooltelt.
Nikolai Laanetu sõnavõtt ja küsimus oli asjalik ja teaduslikult argumenteeritud - põhjendatud seisukohtadega, millele järgnes küllaltki väljakeerutavate, kui nii võib öelda, argumentide jada ministeeriumilt.
Muude sõnavõttude vahel õnnestus sõna saada ka Kalle Grünthalil, millele järgnes küll pisuke ärritatud arutelu ..
Komisjoni liikmed said sellest indu ja järgnesid Karel Rüütli ja Annely Akkermanni küsimused, mis olid õigustatud ja head - ministeeriumi vastused aga keerutavad ja kui näha oli, et ministeerium jääb vastustega jänni, siis komisjoni esimees keerutas oma küsimusega ääretule padrunile olukorra teise suunda ...

Päris tükimat aega toimus mingi arutelulaadne või väitlemise laadne vingerdav toiming.
Üritasime sõna saada, lõpuks Laanetu Kollal see ka õnnestus .. see mõjus pisut ärritavalt ministrile ja Talijärvele, nagu ka Kalle ja Kareli ning Annely küsimused.
Enne istungi lõppu õnnestus ka sõna saada ja küsimus nii erametsaliidule, kui ministeeriumile mõjus väga ärritavalt .. erametsaliit esindavat vaid 4000 oma liiget ja minister vastas, et arutelud viiakse läbi ikka vaid esindajatega ... et nii tehaksegi seadusi ... ega nemad ei saavat ju paberihunnikuga ukse tagant ukse taha käima hakata.
Nii palju siis kodanikuühiskonnast, rahva kaasamisest, teaduspoolest ja jahimeeste ning maaomanike tegelikest arvamustest ... ikka ja ainult ''esindajad''
Sõna saamiseks nendes toimingutes tuli ikka päris kõvasti kätt püsti hoida ja siis, kui saidki sõna, siis nagu sisulist arutelu sellele järgnemas küll polnud. Selline tunne jäi, et asjalikuks aruteluks on tarvis rohkem aega ja komisjonil, samuti ministeeriumil, kui sellisel peab küll rohkem pädevust antud asjades ... aga selle asjaga on, nagu on, andke mulle andeks, aga nii see on.
Vähemalt kaks siin nimetatud komisjoni liiget olid ennast asjaga väga hästi kurssi viinud ja nendele peab küll tänusõnu ütlema.

Võtke või jätke .. selline on kokkuvõte ja üldpilt toimunust.
Päris peensustesse pole tahtmist laskuda, kuid põhjalikku protokolli loeks küll huviga, see on rumal ootus, et see protokoll laua taga olnutele saadetakse või väljastatakse ja selleks on neil ka põhjust pädevust silmas pidades ....

[tihane]

Ülevaade Keskkonnakomisjonis toimunust.


Arusaamatuks jäi ministrile, keda esindab Mõttekoda - kui palju on rahvast selle ühenduse taga .. või nõukoda, nagu minister väljendas.

Ja mis vastus oli?