Mõistlik oleks teema lukku panna, sest asi hakkab kiskuma inetuks ja isiklikuks. On suur vahe, kas inimene tahab asjast tõesti aru saada või tema ainus soov on teise arvamust maha teha ning halvustada.
Siinne vestluse üleehitus on solvav nii mulle kui kaasjahimeestele, kuna küsimärgi alla seatakse sõna otseses mõttes nende eetika ja jahipidamisväärtused. Vastaspoole argumentatsiooni on juba eos sisse arvestatud jahipraak kehva laskeoskuse ning vastutustundetu käitumise näol.
Kurb lihtsalt, et paari jobu pärast (kus neid poleks), kes on oma jahipraagi Youtube riputanud, hakkame siin automaatselt järeldama, et eesti (vibu)jahimees on automaatselt eetika ja autundeta kodanik, kes ootab ainult hetke, et vibujaht legaliseeritaks ning saaks metsa massimõrva sooritama... Huvitav, ka seni on teda tõesti ainult seaduse puudumine seda takistanud?!
Legaalne võimalus vibujahiks ei kohusta mitte kedagi vibuga jahti pidada.
Senine vestlus oma case-studyde näol ei ole mulle küll tõestanud, et vibu ei ole tõhus jahipidamisvahend, pigem andnud mulle ülevaate, kuidas me üksteist (jahimees jahimeest) näeme ja hindame.
Taani uuring näitas, et haavamis% oli 4,99, aga meie eeldame, et meie meestel on korraliku lasu sooritus% sama; Soome ja suurem osa teisi riike ei nõua oma jahimeestelt mingeid laskekatseid ega isegi mitte kohustuslikku koolitust

USA uuringus selgus, et maaomanikud ei näe haavatud loomades probleemi, kuna pole neid lihtsalt näinud.
Äkki me just seepärast vibujahikoolitusi korraldamegi, et jahimees saaks aru, kui "ebakindla jahipidamisviisiga" tegu ning saaks endasse vaadates otsustada, et "jah, see ei sobi mulle, ma pole selleks piisavalt hea ega valmis" ja ei peaks leppima foorumist leitud küsitava väärtusega infokildudega.