
Hakati menetlema
Re: Hakati menetlema
Ära Sa Andrus seda küll nüüd tee selle kulupoolega, siis võetakse kodus supilt ja supikõrvaselt maha ja pead ''kanaga'' ühes aias ööbima hakkama 

Mida rohkem olen inimeste loomust tundma õppinud, seda rohkem kuulub mu poolehoid metsale ja metsaelanikele.
- aadu kadakas
- Postitusi: 1469
- Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm
Re: Hakati menetlema
Enne, kui isand Kõiv hakkab ähvardama jahimehi ning neile omast vaatevinklist sobivat kohta kätte näitama, võiks riik võtta kätte ning korraldada jahivaldkonda selliseks, et iga raha lugeda oskav tõusik ei pääseks ise asju omasoodu tõukama. Ja Tõnis Kõiv saaks rahvaesindajana ise minu meelest palju selles osas ära teha.
-
- Postitusi: 134
- Liitunud: P Sept 19, 2010 8:34 pm
Re: Hakati menetlema
Panin Kõivule lühida kommentaari a-la: Tõnis oled ennast järjekordselt täis teinud, ole hea ära tulevikus võta sõna teemades, millega sa ei ole kursis.
Arvake ise kas läks üles. ei tsensuur vaatas, et juba on ainult negatiivsed kommentaarid ja ei lasknud läbi
Arvake ise kas läks üles. ei tsensuur vaatas, et juba on ainult negatiivsed kommentaarid ja ei lasknud läbi

-
- Postitusi: 426
- Liitunud: T Dets 11, 2007 5:26 am
Re: Hakati menetlema



Re: Hakati menetlema
Üldiselt saada mida tahad sinna,kohale see ei jõua.Olen 2x proovinud ja tulutult.Ei tia kas on tsensuur nii kõva või lihtsalt asi umbes ohtratest kommentaaridest. 
Frukt.....sulle ei oska muud soovitada kui munad omale soetada kuskilt.


Frukt.....sulle ei oska muud soovitada kui munad omale soetada kuskilt.


jahismurf
Re: Hakati menetlema

-
- Postitusi: 2419
- Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm
Re: Hakati menetlema
See Kõivu rehknut on küll midagi nii geniaalset nagu too häälitsejate punt "Vinni Puhh"
Seal ei oska enam midagi juurde panna ega ära võtta! Härra "laulab" nii puhtalt seaduse tellijate noote, no lausa karjub: "Olen ka nutsust tubli tüki hauganud!" Kui härra Kõiv peaks seda siin lugema ,siis ma pakun TASUTA (et mitte maksumaksja raha kuluhüvitisteks mitte raisata) personaalseid järelaitamistunde ,selgitamaks mis on mis!
Ja vaata kus on ikka tubli mees ja seisab maksumaksjate huvide eest ,et ikka seda va puru jätkuks ilusate värviliste Tõnni piltide linna seintele kleepimiseks.
Kui palju maksumaksja miljoneid sinna magama pannaksegi 

Ja vaata kus on ikka tubli mees ja seisab maksumaksjate huvide eest ,et ikka seda va puru jätkuks ilusate värviliste Tõnni piltide linna seintele kleepimiseks.


-
- Postitusi: 895
- Liitunud: N Okt 13, 2005 12:45 pm
Re: Hakati menetlema
Teen igaks juhuks siia copy-paste oma täpsustavast küsimusest hr Kõivule, kui moderaator peaks minu küsimust ebasobivaks pidama
Tervist, hr Tõnis Kõiv. Kui Te seda teemat lahkate, siis olete kindlasti kursis ka ulukite kokkuostul kehtiva reegliga, et lähemal kui 20 kilomeetrit riigipiirist (ajutisest kontrolljoonest) kütitud ulukeid kokku ei osteta! Olge hea ja selgitage täpsemalt, mis moodi sobituvad Teie poolt välja toodud tulude arvestusse need jahtkonnad, kes peavad jahti just selles 20 km piirkonnas?

Tervist, hr Tõnis Kõiv. Kui Te seda teemat lahkate, siis olete kindlasti kursis ka ulukite kokkuostul kehtiva reegliga, et lähemal kui 20 kilomeetrit riigipiirist (ajutisest kontrolljoonest) kütitud ulukeid kokku ei osteta! Olge hea ja selgitage täpsemalt, mis moodi sobituvad Teie poolt välja toodud tulude arvestusse need jahtkonnad, kes peavad jahti just selles 20 km piirkonnas?
Re: Hakati menetlema
Ma jälle jäin mõtlema seda Kõivu lugu teisest aspektist, et huvitav, miks tegeleb üks inimene asjaga, mis teda tegelikult ei huvita? Mingid teised huvid peavad siin vist mängus olema? Tasuta reklaam (negatiivne reklaam on ka reklaam) endale, et tulevikus hääli püüda või mis? Jahimees suure tõenäosusega pole, äkki on maaomanik? Teab keegi tema tausta?
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Re: Hakati menetlema
Mõtlesin kohe päris tükimat aega, kuhu see artikkel üles panna ..
See sobib vist ikkagi siia menetlemise teema alla.
---------------------------------------------------------------------------------------
Mets hindab hoolivust
07.03.2013
MAALEHT, Anti Rallmann (metsakasvataja): Suurtes jahiseaduse vaidlustes on liialt tagaplaanile jäänud tegelik olukord metsas.
Riigikogu menetluses oleva uue jahiseaduse üks teravaid vastasseise puudutab ulukikahjustusi ja nende kompenseerimist. Jutt kipub aga piirduma hüvitise suurusega, hoopis vähem räägitakse tegelikust olukorrast metsas.
Metsakasvatus on pikk protsess ja alginvesteeringud suured. Tulu hakatakse teenima metsakultuuri rajamise järel 40 aasta pärast. Nii nagu põllumehe kasu tuleb viljakoristamisest, saab metsakasvataja kasu uuendusraiest, ent meie teeme palju kulutusi väga pika aja peale ette. Ulukid võivad aga kõik selle vaid paari aastaga ära rikkuda.
Sõltub ulukite arvukusest
Kobras otsustab metsakuivenduskraavile paisu ette ehitada ja hulk hektareid palgimetsa muutub küttepuuks (loe: kulutused on tühja jooksnud).
Põder külastab 40ndates kuusikut igal aastal, kahjustab 10% puudel koort ning 10 aastaga on tagajärjeks ligi 100% kahjustus ja tüvemädanikud. Parimal juhul kaotatakse tüükapalgi küttepuuks muutumisega kolmandik puu väärtusest, halvimal juhul kaasnevad veel tormimurd ja üraskikahjustused.
Põtrade suur arvukus on viinud selleni, et männikultuuride rajamist peetakse kahtlase väärtusega tegevuseks, kuna tavaliselt need männid põlvekõrgusest üle ei jõuagi kasvada. Ja kui jõuavad, siis tüvekahjustustega, mis omakorda vähendavad puidu kvaliteeti ja seega ka väärtust. Meie okaspuupuistute kasvatamise peamine eesmärk peaks aga olema toota põhjamaist kõrgekvaliteedilist okaspuud, mitte madalakvaliteedilist alusematerjali.
Metskits oli paar aastat tagasi üks tõsisemate kahjustustega uluk metsas. Nimelt suutis ta ära süüa kõik kaitsmata männi-ja kuusekultuurid. Männi puhul oli tegu sisuliselt täieliku hävitusega. Kuusel söödi ära ladvad ja põhjustati sellega puude mitmeladvalisust ning vajadust metsakultuure täiendavalt hooldada.
Täiesti eraldi teema on jahinduse kaudsed kahjud metsakasvatusele. Jahimehed söödavad arvukuse suurendamise eesmärgil metssigu, kes aga hea meelega pistavad nahka kanaliste kurnad. Seasöödakohtades pugivad end rasva kährikud, kes samuti ei jäta maaspesitsejate lindude kurnasid söömata. Tagajärjeks on kanaliste arvukuse vähenemine ja kaitsealade laienemise surve. Kaitsealasid aga soovitakse laiendada majandusmetsade arvelt.
Vähene huvi nugisejahi vastu on nugise arvukuse üles viinud ja see omakorda põhjustab probleeme paljudele linnuliikidele nagu näiteks kanalised, must-toonekurg jne. Väikekiskjate jaht on väga üksikute jahimeeste hobi, millega asurkonna arvukust ei mõjutata. Tagajärjeks on jällegi uued kaitsealad.
Seda kõike kokku võttes ei jäägi metsakasvatajal muud üle, kui nõuda jahiseaduse muutmist - jahindus võtab, aga ei anna midagi vastu.
On tähele pandud, et metsafirmade osakaal uue seadusega seotud jahikeeluaktsioonis on suur. Aga neid puudutavadki kahjud kõige otsesemalt. Praegune uue jahiseaduse eelnõu probleemi ei kõrvalda. Nimelt on kahjude korvamise juures konks, et metsakasvataja peab oma vara kaitsma. Kuidas kaitsta näiteks põdra eest keskealisi kuusikuid? Hakkame aedu ümber ehitama?
Olgem liitlased!
Tegelikult on ainult üks mõistlik lahendus ja see on ulukite arvukuse vähendamine. Kindlasti ei tähenda see põtrade, kitsede, metssigade, kobraste hävitamist, vaid seda, et metskitse arvukus ei tohi ülemäära tõusta, põdra arvukus ei tohi olla üle 6000 looma, kopra arvukus tuleb viia praegusest 15 000-16 000 isendist 5000-6000 peale jne.
Me võiksime kõik metsa ära mahtuda, paraku aga praeguse seaduse tõttu see võimalik ei ole. Jahimehi on liiga vähe ja neil ei ole metsloomade arvukuse ohjes hoidmiseks mingisugustki motivatsiooni. Järelikult tuleb anda maaomanikele hoob, millega motivatsiooni tekitada.
Ainuke reaalne ning kindel käik oleks viia suuruluki jahipiirkonna minimaalne suurus praeguselt 5000 hektarilt 1000-le, miks mitte isegi 500 hektarile. See looks reaalsed võimalused maaomanikul jahinduses kaasa rääkida. Ühtlasi oleks see ka turvaline tagala nn kohalikele jahimeestele, kes küla peale ikka need 500 või 1000 ha kokku saaks. Kontakt maaomanikega oleks ka palju vahetum.
Praegu jahinduse juhtfiguurid õhutavad jahimeeste seas maaomanike vastast vaenu. Tegelikult on maaomanikud, nii metsakasvatajad kui ka põllumehed, kõige loomulikumad jahimeeste liitlased. Sest kui palju on tänapäeva urbaniseeruvas ühiskonnas neid, kes leiavad, et jaht on hädavajalik? Küsige keskmise Tallinna nooruki käest, mida ta arvab jahist ja jahimeestest?
See, mis enamasti vastuseks saate, ei kannata trükimusta. Metsakasvatajad ja põllumehed aga just nimelt soovivad, et jahti rohkem peetaks.
Annaks jumal jahimeeste juhtidele kainet mõistust, et nad oleksid valmis arvestama ka vastaspoolega ja tegema mõistlikke kompromisse. Mida kauem praegune olukord edasi kestab, seda teravamaks vastasseis läheb ja sellest kaotab kõige rohkem see pool jahimeestest, kes laigulistes vormides iga päev metsas käivad, mitte uhkete jahikuubedega jahisaksad.
----------------------------------------------------------------------------------
Leitav esialgu veel vaid erametslaste veebilehelt valikuliste uudiste alt ..
http://www.eramets.ee/uudised-1?art=3675
See sobib vist ikkagi siia menetlemise teema alla.
---------------------------------------------------------------------------------------
Mets hindab hoolivust
07.03.2013
MAALEHT, Anti Rallmann (metsakasvataja): Suurtes jahiseaduse vaidlustes on liialt tagaplaanile jäänud tegelik olukord metsas.
Riigikogu menetluses oleva uue jahiseaduse üks teravaid vastasseise puudutab ulukikahjustusi ja nende kompenseerimist. Jutt kipub aga piirduma hüvitise suurusega, hoopis vähem räägitakse tegelikust olukorrast metsas.
Metsakasvatus on pikk protsess ja alginvesteeringud suured. Tulu hakatakse teenima metsakultuuri rajamise järel 40 aasta pärast. Nii nagu põllumehe kasu tuleb viljakoristamisest, saab metsakasvataja kasu uuendusraiest, ent meie teeme palju kulutusi väga pika aja peale ette. Ulukid võivad aga kõik selle vaid paari aastaga ära rikkuda.
Sõltub ulukite arvukusest
Kobras otsustab metsakuivenduskraavile paisu ette ehitada ja hulk hektareid palgimetsa muutub küttepuuks (loe: kulutused on tühja jooksnud).
Põder külastab 40ndates kuusikut igal aastal, kahjustab 10% puudel koort ning 10 aastaga on tagajärjeks ligi 100% kahjustus ja tüvemädanikud. Parimal juhul kaotatakse tüükapalgi küttepuuks muutumisega kolmandik puu väärtusest, halvimal juhul kaasnevad veel tormimurd ja üraskikahjustused.
Põtrade suur arvukus on viinud selleni, et männikultuuride rajamist peetakse kahtlase väärtusega tegevuseks, kuna tavaliselt need männid põlvekõrgusest üle ei jõuagi kasvada. Ja kui jõuavad, siis tüvekahjustustega, mis omakorda vähendavad puidu kvaliteeti ja seega ka väärtust. Meie okaspuupuistute kasvatamise peamine eesmärk peaks aga olema toota põhjamaist kõrgekvaliteedilist okaspuud, mitte madalakvaliteedilist alusematerjali.
Metskits oli paar aastat tagasi üks tõsisemate kahjustustega uluk metsas. Nimelt suutis ta ära süüa kõik kaitsmata männi-ja kuusekultuurid. Männi puhul oli tegu sisuliselt täieliku hävitusega. Kuusel söödi ära ladvad ja põhjustati sellega puude mitmeladvalisust ning vajadust metsakultuure täiendavalt hooldada.
Täiesti eraldi teema on jahinduse kaudsed kahjud metsakasvatusele. Jahimehed söödavad arvukuse suurendamise eesmärgil metssigu, kes aga hea meelega pistavad nahka kanaliste kurnad. Seasöödakohtades pugivad end rasva kährikud, kes samuti ei jäta maaspesitsejate lindude kurnasid söömata. Tagajärjeks on kanaliste arvukuse vähenemine ja kaitsealade laienemise surve. Kaitsealasid aga soovitakse laiendada majandusmetsade arvelt.
Vähene huvi nugisejahi vastu on nugise arvukuse üles viinud ja see omakorda põhjustab probleeme paljudele linnuliikidele nagu näiteks kanalised, must-toonekurg jne. Väikekiskjate jaht on väga üksikute jahimeeste hobi, millega asurkonna arvukust ei mõjutata. Tagajärjeks on jällegi uued kaitsealad.
Seda kõike kokku võttes ei jäägi metsakasvatajal muud üle, kui nõuda jahiseaduse muutmist - jahindus võtab, aga ei anna midagi vastu.
On tähele pandud, et metsafirmade osakaal uue seadusega seotud jahikeeluaktsioonis on suur. Aga neid puudutavadki kahjud kõige otsesemalt. Praegune uue jahiseaduse eelnõu probleemi ei kõrvalda. Nimelt on kahjude korvamise juures konks, et metsakasvataja peab oma vara kaitsma. Kuidas kaitsta näiteks põdra eest keskealisi kuusikuid? Hakkame aedu ümber ehitama?
Olgem liitlased!
Tegelikult on ainult üks mõistlik lahendus ja see on ulukite arvukuse vähendamine. Kindlasti ei tähenda see põtrade, kitsede, metssigade, kobraste hävitamist, vaid seda, et metskitse arvukus ei tohi ülemäära tõusta, põdra arvukus ei tohi olla üle 6000 looma, kopra arvukus tuleb viia praegusest 15 000-16 000 isendist 5000-6000 peale jne.
Me võiksime kõik metsa ära mahtuda, paraku aga praeguse seaduse tõttu see võimalik ei ole. Jahimehi on liiga vähe ja neil ei ole metsloomade arvukuse ohjes hoidmiseks mingisugustki motivatsiooni. Järelikult tuleb anda maaomanikele hoob, millega motivatsiooni tekitada.
Ainuke reaalne ning kindel käik oleks viia suuruluki jahipiirkonna minimaalne suurus praeguselt 5000 hektarilt 1000-le, miks mitte isegi 500 hektarile. See looks reaalsed võimalused maaomanikul jahinduses kaasa rääkida. Ühtlasi oleks see ka turvaline tagala nn kohalikele jahimeestele, kes küla peale ikka need 500 või 1000 ha kokku saaks. Kontakt maaomanikega oleks ka palju vahetum.
Praegu jahinduse juhtfiguurid õhutavad jahimeeste seas maaomanike vastast vaenu. Tegelikult on maaomanikud, nii metsakasvatajad kui ka põllumehed, kõige loomulikumad jahimeeste liitlased. Sest kui palju on tänapäeva urbaniseeruvas ühiskonnas neid, kes leiavad, et jaht on hädavajalik? Küsige keskmise Tallinna nooruki käest, mida ta arvab jahist ja jahimeestest?
See, mis enamasti vastuseks saate, ei kannata trükimusta. Metsakasvatajad ja põllumehed aga just nimelt soovivad, et jahti rohkem peetaks.
Annaks jumal jahimeeste juhtidele kainet mõistust, et nad oleksid valmis arvestama ka vastaspoolega ja tegema mõistlikke kompromisse. Mida kauem praegune olukord edasi kestab, seda teravamaks vastasseis läheb ja sellest kaotab kõige rohkem see pool jahimeestest, kes laigulistes vormides iga päev metsas käivad, mitte uhkete jahikuubedega jahisaksad.
----------------------------------------------------------------------------------
Leitav esialgu veel vaid erametslaste veebilehelt valikuliste uudiste alt ..
http://www.eramets.ee/uudised-1?art=3675
Mida rohkem olen inimeste loomust tundma õppinud, seda rohkem kuulub mu poolehoid metsale ja metsaelanikele.
Re: Hakati menetlema
Mina aru ei saa,siin samas minister iriseb,et põtra on meil liiga palju aga mida paganamat teha saame meie kui selle sama jobanõi ministri alluvad lihtsalt ei anna nende harvendamiseks luba.Küsid või ei küsi juba aastaid,ikka ei anta.
Hea on näidata näpuga jahimeestele aga viga on ju hoopis neis endis.
Sellel teemal nagu keegi sõna võtma ei kipu miski pärast.
Või see samune saarte hirve mure....saatke see Ärmuse ideoloogia üle .... ja andke meestele vabamad käed. Usun,et mure saaks suht ruttu murtud.
Hea on näidata näpuga jahimeestele aga viga on ju hoopis neis endis.
Sellel teemal nagu keegi sõna võtma ei kipu miski pärast.

Või see samune saarte hirve mure....saatke see Ärmuse ideoloogia üle .... ja andke meestele vabamad käed. Usun,et mure saaks suht ruttu murtud.
jahismurf
Re: Hakati menetlema
Kui aus olla, siis isegi sain aru sellest viimasest artiklist. Praegu tegelikult dialoog puudub ja on vaid kahelt/kolmelt poolt monoloogi tulemas.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Re: Hakati menetlema
"Seda kõike kokku võttes ei jäägi metsakasvatajal muud üle, kui nõuda jahiseaduse muutmist - jahindus võtab, aga ei anna midagi vastu" - hea loogika... et kui jahimehi/jahti oleks vähem, siis oleks metsakahjustusi vähem? Arvestades seda, et jahindus on siiski hobi, peaks tegelikult metsaomanik peale maksma jahimehele ja nö. teenust tellima, et põtrade arvukust vähendataks, mitte üritama jahimehelt seitsmendat nahka koorida...
- aadu kadakas
- Postitusi: 1469
- Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm
Re: Hakati menetlema
Rallmanni jutt on ju enamasti õige, kuid ei kirjelda tervikut, vaid ühe huvigrupi peasuunda.
Esiteks on metsamajandusega tegelevate inimeste (eriti suurettevõtted) retoorika peale küpsete metsade intensiivset ärakasutamist muutunud metsakasvatajalikuks. Õige küll, aga esimeseks asjaks on ikka olnud lageraied, mis peaksid tsiviliseeritud ühiskonnas looma rahalise ressursi metsa uuendamisele, hooldamisele kuni saab teha taas esimese raha toova harvendusraie. See, et riik pole loonud noore metsa kasvatamisel Wabariigi-aegseid soodustusi (maamaks näiteks) on iseasi. Metsaseadusse tekkis ühel hetkel ka mõiste "uuendusraie", mis ei tähenda muud, kui "näe tahaks noore metsa kasvama panna, kuid vana mets ees, mis vaja maha võtta."Ja oma tööalase praktika juures võin kindlameelselt väita, et just need erinevad metsakahjustused on olnud kasulikud, sest annavad võimaluse suuremaks raiemahuks. Kui Rootsis peale torme metsaomanikud lausa sooritavad enesatappe, siis Eestis hõõrutakse käsi, et vaat kui hea, et raiet (loe raha) juurde tuleb. Seda tahku rahalugejaist metsamajandajad ei taha kajastada.
"Eesti Mets" nr.4/2011 avaldab Anti Rallmanni artikli Soome nn "Osara langi" tänasest seisust ja tahab seeläbi põhjendada, miks Eestis tuleks metsaseadusesse sisse panna piiranguteta raielank. Muuseas see plaanitaksegi metsaseaduses muudatusena sisse tuua! Kui aga küsida soomlastelt selle Artur Nils Osara ülisuure langi kohta, siis enamasti seda häbenetakse, kui ühe kildkonna ahnusele ja ka lollusele püstitatud ausammast.
Näiteid saab igasuguseid tuua. Võime seeläbi konteksti tegelikkusest lõhki rebida ning promoda mida iganes. See aga on lühinägelik, kui mitte öelda kuritahtlikult kallutatud.
Ja veel. Vaenu ei õhuta jahindussektor, vaid EEML ja lausa ministeerium. Seda kaitsepositsioonis olevale jahindusseltskonnale omistada on labane.
Esiteks on metsamajandusega tegelevate inimeste (eriti suurettevõtted) retoorika peale küpsete metsade intensiivset ärakasutamist muutunud metsakasvatajalikuks. Õige küll, aga esimeseks asjaks on ikka olnud lageraied, mis peaksid tsiviliseeritud ühiskonnas looma rahalise ressursi metsa uuendamisele, hooldamisele kuni saab teha taas esimese raha toova harvendusraie. See, et riik pole loonud noore metsa kasvatamisel Wabariigi-aegseid soodustusi (maamaks näiteks) on iseasi. Metsaseadusse tekkis ühel hetkel ka mõiste "uuendusraie", mis ei tähenda muud, kui "näe tahaks noore metsa kasvama panna, kuid vana mets ees, mis vaja maha võtta."Ja oma tööalase praktika juures võin kindlameelselt väita, et just need erinevad metsakahjustused on olnud kasulikud, sest annavad võimaluse suuremaks raiemahuks. Kui Rootsis peale torme metsaomanikud lausa sooritavad enesatappe, siis Eestis hõõrutakse käsi, et vaat kui hea, et raiet (loe raha) juurde tuleb. Seda tahku rahalugejaist metsamajandajad ei taha kajastada.
"Eesti Mets" nr.4/2011 avaldab Anti Rallmanni artikli Soome nn "Osara langi" tänasest seisust ja tahab seeläbi põhjendada, miks Eestis tuleks metsaseadusesse sisse panna piiranguteta raielank. Muuseas see plaanitaksegi metsaseaduses muudatusena sisse tuua! Kui aga küsida soomlastelt selle Artur Nils Osara ülisuure langi kohta, siis enamasti seda häbenetakse, kui ühe kildkonna ahnusele ja ka lollusele püstitatud ausammast.
Näiteid saab igasuguseid tuua. Võime seeläbi konteksti tegelikkusest lõhki rebida ning promoda mida iganes. See aga on lühinägelik, kui mitte öelda kuritahtlikult kallutatud.
Ja veel. Vaenu ei õhuta jahindussektor, vaid EEML ja lausa ministeerium. Seda kaitsepositsioonis olevale jahindusseltskonnale omistada on labane.