Kopra pea ja kuulieffekt

[jell]

seletage nüüd mulle kui mitteteadjale, kes kobab täielikus pimeduses, lahti, mis asi on haavlite kuuliefekt, kuidas/milles see avaldub, milline on toimimismehhanism ja võimalusel andke ka allikas, kust informatsioon pärit

[kakuke]

Kui lastakse läheda maa pealt, siis haavlid on troppis koos (pole jõudnud vihuks avaneda) ja see kupatus toimib kuulina. Ise olen sedasi lähedalt (maad vast ka 5-10m) nr5 haavlitega lasknud kobrast. Sisseminekuauk oli nagu kuuliauk ikka ja haavlikonteiner oli südames. Äkki läks kogu see kupatus isegi kogunisti läbi pea, ei mäleta enam. Proovi märklehe peal järgi (pane leht ntx 5 kaugusele endast ja tee sinna pihta üks haavlipauk), saad aru, millest jutt.
Ahjaa, eile ajasin uuesti suusad alla ja tegin uue tiiru teisel jahimaal. Seal pilt juba kenam, nii, kui ööd sulaks keerab, nii tuleb vaatama minna. Ainult see puusuuskadega sulalumes müttamine polnud naljategu. Korralikult pakkis alla.

[jell]

endiselt ei saa aru, kuidas haavlid saavad toimida kuulina. Haavlivihu vormimine/venitamine toimub ju tšokis, mis tähendab seda, et vihk on peale tšokist ehk rauast väljumist oma kuju tegelikult saanud, lihtsalt mõõtmed on teised kui näiteks 30m pealt. Paberist märklehte või mingit muud suhteliselt pehmet eset lühikese maa pealt tulistades tundub küll, et on üks suur auk aga tegelikult moodustub see ju samast arvust väikestest aukudest, kui palju on pihtamislaengus haavleid. Kuna haavlilaeng, olgu ta siis konteineris või mitte, olgu vahemaa 5 või 50m, ei ole monoliitne nagu kuul, siis ta ka ei käitu nagu kuul. Haavlilaeng koosneb haavlitest, mis on monoliitsed. Iga haavel eraldi. Paberisse ühte suurt auku teha saab küll ja kui kobrast keresse lasta, siis võib ka tunduda, et see müstiline kuuliefekt on olemas aga kõvema objekti puhul nagu seda on kopra kolp, on vaja selle läbistamiseks/purustamiseks teatud kineetilist energiat, mida aga peenike haavel ei oma. Vahe on täpselt sama kui visata kellegile vastu pead x grammi kaaluv kivi või siis sama kaaluga märjast liivast vormitud pall. Eeldusel, et kiirus on sama ei tee see liivapall mitte mingisugust olulist kahju, mida aga suure tõenäosusega teeb piisavat massi ja kiirust ehk kineetilist energiat omav kivi.
Ikkagi ei saa aru, mis kohaga mõeldakse ja mis müstilisest kuuliefektist räägitakse haavlilaengu puhul

[puugi]

Paned püssitoru koprale vastu pead ja efekt on ju olemas.

[kakuke]

Mina saan aru nii, et kuna toime on väga väikesele alale (vihk on pikk soolikas läheda maa peal, kus iga eelnev haavel sillutab teed järgnevale), siis on effekt sama, mis veepiisal kivile, mis sinna ka, kui palju kukub, uuristab lõpuks augu sisse. Siit foorumist käis läbi ka youtube klipp, kus haavlid olid veel valatud parafiini sisse ja lasti pikema maa pealt asju. Effekt oli võimas. Võimsam, kui kuuliga. Ka on sama toime haavlipadrunil, mille kest püssirohu kohalt osalt läbi lõigatud. Ka sellest on klippe, aga ise ei leidnud esimese hooga. Ehk keegid tevad, kus need asuvad ja annavad jellile need klipid.

[aivar00]

No tee siis loomkatse enda peal kui sulle peotäis haavleid mõjub nagu peotäis liiva ning arutame siis seda energiata teemat edasi .
tsiteerin:
Haavlivihu vormimine/venitamine toimub ju tšokis, mis tähendab seda, et vihk on peale tšokist ehk rauast väljumist oma kuju tegelikult saanud, lihtsalt mõõtmed on teised kui näiteks 30m pealt.

Ja milliseid mõõtmeid see haavlivihk siis peale relvarauast väljumist umbes 5 m kaugusel omab? Kas on kuuli mõõtmetele lähedasem või siis ca 40 cm läbimõõduga?

Seda "tapva" energia suurust määrab vast ikka püssirohu kogus ning pihtamislaengu kaal (loe kuuli või haavlite kaal).
See liiva ja kivi näide ju tõesti toimib analoogselt - kui sa tabad ulukit peene haavlivihuga näiteks 40 m pealt või kuuliga 40 m pealt, siis on peened haavlid ulukile nagu liiv. 5 m pealt aga lõhub haavlivihk kordades rohkem kui kuul kuna tema "mõõtmed" on kuuli omast suuremad.

[Välek]

Jell, kui märjast liivast vormitud palliga piki küüru tõmmata, on võimalik ikka väga haiget teha. Anna suuremad kiirused- nii liivapallile, kui kivile, ja teatud materjalide tabamisel enam vahet ei ole- lase liivakuuli, pudrukuuli või kiviga. Võta ka selline tore asjake, nagu arbuus või apelsin või kasvõi kanamuna. Paned maha, astud peale ja laiali... kõik kohad vett täis, puru taga. Nüüd karga esialgu ainult ratta selga ja lase kellegi endale arbuus ette visata nii et pihta saad. Kui effekt polbud muljetavaldav, võta mootorratas või auto ....

[aadu kadakas]

Ma hakkan ka lõpuks sellest õnnestunud koprajahist aru saama. Lihtsalt vajame ühelt poolt hästi kiiresti liikuvat kobrast ning teiselt poolt ... pole vahet, mida ja kuidas me selle tuhiseva kopra trajektoorile ette sokutame - surnud peaks ta seejärel olema!
Olles "katsetanud" (kehva väljend, aga koprajahis paratamatu) ühe ja teisega, siis mittevooluvees lähedalt vihmaveetoru kuuliga ehk sai siis jäi ja kui ei, siis läks mööda. Vindiga lähedalt kipub see ca 5-10 cm sihitust erinev niipalju häirima, et eelistan vinti kasutada siis, kui kobras kaugemal ja maa peal (nagu siin juba kommenteeritud on). Paadist ja millega iganes lastes ei meeldi, sest tegu pole pardijahiga, õigustagu üks või teine mees seda arvukuse reguleerimisega või mitte - see 50:50 kättesaamisel on ilmselgelt liiga kehva %. Võimalusi vooluvetes palju, kuid hiljem sitt tunne, kui ära lähevad. Mul vähemalt küll.

[Tiit Karp]

Lisan veel ühe tõe. Soomuse läbistamiseks pannakse kuulile teras südamik. Tavaline tinakuul deformeerub. Energia võib sama olla, aga efekt on erinev. Sama on ka haavlite puhul. Peapõrutuse võib tekkitada, aga ajusiid segamini ei löö.

[jell]

Jah, haavlilaengu ja kuuli kineetiline energia on võrdse kaalu ja kiiruse juures võrdne. Aga..... haavlilaengu puhul on tegemist hulga kehade (nr. 4 ehk Vene tabeli järgi 3,25mm 32 g laengus umbes 146 tk http://www.ada.ru/guns/hunting/shot_sizes.htm) kineetiliste energiate summaga samas, kui kuuli puhul on tegemist ühe kehaga, millel on samasugune energia.
Rohkem ei viitsi ma vaielda. Jäägu teile see teadmine, et parafiini valatud, troppide tagant maha lõigatud kestas, konteineris haavlid ja sileraudse kuul käituvad kuni 10 m pealt ühtmoodi. (kusjuures teatud tingimustel tundub, et käituvadki aga kindlasti ei ole see nii näiteks kopra kolpa tabades)
Ja jäägu ka Youtube kui teaduslik allikas
P.S. Neid videosid olen näinud nii et pole vaja linkida

[honkomees]

... Jäägu teile see teadmine, et parafiini valatud, troppide tagant maha lõigatud kestas, konteineris haavlid ja sileraudse kuul käituvad kuni 10 m pealt ühtmoodi ....

Kuna nt vene seaduste kohaselt loetakse ilma suurulukiloata püssiga metsas olles kaasasolev kuulipadrun salaküttimiseks, siis nt Siberi kandi mehed mõmmikute tõttu kannavadki linnujahil jne enesekaitseks kaasas paari lõigatud kestaga haavlipadrunit.

[kakuke]

...
Ja jäägu ka Youtube kui teaduslik allikas...

Pigem praktika allikas.

[Välek]

Et vaidlused saaksid haavlite osas õiglase lõpu... Kuuselaud 2cm, kuiv . Nr6 , 5 meetrit, laial laual üleval, laud pikuti pooleks. Nr 4 ,10 meetrit, all vasakul, Vaid üksikud eraldiolevad haavlid läbistasid laua, enamus eraldiolevatest jäid laua sisse (jutt siis nendest haavlitest, kus niiöelda teiste haavlite kaasabi polnud ja pidid omal jõul läbi pugema), laud risti pooleks, üldpildis pinnud lahti ja haavlid ka läbi. Nr6, 10 meetrit all paremal, laial laual, tulemus sama, mis nr 4 ga. Paremal pool 7x10cm kuusepruss, kuiv. 5m, nr6, pruss pikkupidi pooleks.

[jell]

Välek, nüüd oled katse-eksituse meetodil tõestanud kahte asja:
1. peenikese ( nr. 4 ja peenem) haavliga saab läheda maa pealt kiirelt euroopa koprale fooliummütsi pähe tõmmata.
2. samasuguse peenikese haavliga võib lasta lühikese maa pealt puupeaga kobrast, kelle kolba paksus ei ületa 2 cm

[Välek]

Täpselt! 1 asi sai veel tõestatud - Ilmselt saab 5 meetrilt ka sissetoodud kiiverpeast peenikeste haavlitega jagu, aga mitte kaugemalt.