Šaakal

[hundikütt]

Itaalia Itaaliaks aga ei usu,et üks liik sedasi levib,jättes tuhanded km vahele ja siis tuleb kusagile põhja.Areaal liigub ikka tasapisi põhja poole,vastavalt tingimuste sobivusele.Vaadake või hirve-looduslik asurkond ei tule ju kolinal põhja,kuigi lõunas nad ju ammu.

[puugi]

Itaalia on euroliidus ja reaalselt saab vedada teab kelle kutsikaid edasi ja tagasi.Muidugi ei tule loom ise jala siia ja moodusta asurkonda.Kui ta ise tuleks peaks neid Lätis ju ka olema?P.S.Loomapoodides olevad skunksid ja pesukarud elaksid meil samuti metsas kui keegi nad vabastaks.Ja kodudest nad kunagi ka põgeneda võivad.

[Välek]

Need nahad oleks vaja likvideerida. Suvi tulemas, koos kutsikatega, kui neid antud on. Kas keegi sellise käpajälge oskab kommenteerida? Sarnaneb rebasele?

[puugi]

Looduskaamera.ee Seal on jäljest ja kõigest muust juttu ka.Aga vaevalt,et lihtsurelikud Matsalu kaitsealale jahile saavad.
Ja kui koerad ei oleks seda ühte kätte (hambusse) saanud ei teaks keegi asjast midagi?

[MLP]

Itaalia on euroliidus ja reaalselt saab vedada teab kelle kutsikaid edasi ja tagasi.Muidugi ei tule loom ise jala siia ja moodusta asurkonda.Kui ta ise tuleks peaks neid Lätis ju ka olema?P.S.Loomapoodides olevad skunksid ja pesukarud elaksid meil samuti metsas kui keegi nad vabastaks.Ja kodudest nad kunagi ka põgeneda võivad.

pole see aeg ka enam kaugel kus saab pesukat lasta meie maadelt....

[unt]

. . . Aga vaevalt,et lihtsurelikud Matsalu kaitsealale jahile saavad.

Kõrvaltvaatajale võib see tõesti nii tunduda. Aga ära nii arva. Lihtsurelikud, ehk kohalikud jahiseltsid, kellede jahimaad piirnevad Matsalu RP piiriga, on sõlminud lepingud kaitsealal jahipidamiseks/loomastiku arvukuse reguleerimiseks. Ja need lepingud ei ole just meelakkumine, sest kaitsealal on kindlad piirangud - näiteks transpordivahenditega liiklemine väljaspool teid on keelatud, ajujaht on keelatud jne. Seal puudub piirkonniti täielikult teedevõrk. Samas, röövikute jaht on vajalik ja ka jahipidamine metssigadele on vajalik, sest ka RP territooriumil toimub põllumajandus ja kasvavad kaitsealused käpalised, millede juurikate peale on metsanotsud eriti maiad. Ja seal elab paras hulk inimesi ja ka paras hulk kährikuid, rebaseid ja minke. Nüüd siis ka šaakalid . Ühesõnaga - jahiseltsid on olnud leplikud ja võtnud oma kanda ka ulukite arvukuse reguleerimise kaitsealal kuigi vahest paneb see mõtlema, et kuradile need lepingud. Nendega on rohkem jama kui rõõmu ja tulu. Aga lepingutega kaasneb veel nõutud küttimisarv. Näiteks Kumari laid - peab olema röövikutest vaba 1. maiks (antakse välja eriload, tasulised ). Aga enne jää minekut Väinamerest ei saa seda teha, sest repsid-kährad ronivad sinna üle jää tagasi. Jää lagunemise ajal ei saa sinna peale jällegi ise. Röövikute load tuleb jahiseltsil endal välja osta, leida sobiv ilm sinna "purjetamiseks", leida just sellel päeval 10-15 meest kes saaksid tulla, leida vastavad ujuvvahendid, mis need mehed sinna toimetavad ja ka tagasi suudavad tuua. Kui nüüd keegi arvab, et asi see paari mehega ja koeraga seal ära teha ei ole (laid ju nii väike), siis - mina olen seda asja omal nahal tundnud juba oma paarkümmend aastat. Koerad ei suuda töötada, sest laid on nii tihedalt jälgi täis, seal on teised lõhnad kui nad on harjunud oma igapäevases töös (mädanev adru, linnusitt jne). On aastaid, kus jäävadki kätte saamata, olenemata oma rinnale taguvatest koerameestest, kes väidavad, et nendele ja nende koertele pole see mingi probleem.
Ühesõnaga - kui keegi kusagil jälle väidab, et jahimees on mõrtsukas ja kasuahne röövel, siis mul ajab see harja ikka päris punaseks!

[puugi]

Tasulised eriload,et röövikuid püüda(rebane,kährikkoer ja mink) on sutsu liiast.Ma ei mõelnud,et sinna keegi ei saa jahile vaid ikkagi piiratud seltskond.Kas kährikutel on laidudel urud ka?

[JUC]

Seal ligiduses loomade farm igasugu eksootiliste loomadega, äkki jalga lasknud?

[unt]

Tasulised eriload,et röövikuid püüda(rebane,kährikkoer ja mink) on sutsu liiast.Ma ei mõelnud,et sinna keegi ei saa jahile vaid ikkagi piiratud seltskond.Kas kährikutel on laidudel urud ka?

Nojah, see jahilubade värk on veidi viltu küll. Ega see summa, mis nende eest välja käiakse, ei ole küll eriti suur, aga põhimõte on vale. Sisuliselt ju peaks sellist teenust jahimehelt ostma, sest ükski jahimees ei taha rebast ja kährikut oma huvides aprilli lõpul ja mai algul küttida.
See laid on kohati üks suur kivihunnik. Ja seal neid urge-urukesi ja keerdkäike ikka jagub. Lisaks läbipääsmatud kadakatihnikud, millede alumised oksad roomavad mööda maad ja on omavahel läbipõimunud. Ühesõnaga - paras peavalu. Aga kui jaht õnnestub, siis on muidugi hea meel kõigil. Aga see õnnestumise/ebaõnnestumise suhe on nii 50:50.

[AIVAR]

Šaakalit on nähtud ka mujal Eestis
05.04.2013 13:03
Kommenteeri | Prindi
Seni on šaakalite kohta laekunud kindlaid andmeid Läänemaalt, kuid ka hiidlased arvavad, et on seda looma näinud ning sarnast teavet on hakanud laekuma ka mujalt Eestist.

REKLAAM
«Vestlesin hiidlastega, kes arvavad, et nad on kindlasti näinud ja kuulnud šaakalit Hiiumaal,» ütles keskkonnateabe keskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil, vahendab Saarte Hääl.

Tema kinnitusel on sarnast teavet hakanud laekuma juba ka mujalt Eestist, kuid mitte veel Saaremaalt.

Kuigi šaakalitele sobiksid Saaremaa mereäär ja roostikud elupaigaks ilmselt päris hästi, oleks kahtlane, kas nad nii väikese arvukuse juures Saaremaale oma pesakonna tekitaksid.

«Praegu on Eestis teada vaid üks pesakond ja sellisel juhul tekivad kohe need probleemid, et õed ja vennad peavad omavahel paare moodustama, aga suguluses vanemate järglased pole elujõulised,» rääkis Männil.

Peep Männil ütles, et šaakalite toidusedel on üsna sarnane rebaste omale, ehkki šaakalid armastavad veelgi rohkem raipeid. Lambaid nad ei murra, küll aga võivad rünnata tallesid ja üldse kõike, millest jõud üle käib.

Toimetas Madis Filippov, reporter

[Ahto Kattai]

Lambaid nad ei murra, küll aga võivad rünnata tallesid ja üldse kõike, millest jõud üle käib.

Toimetas Madis Filippov, reporter

Ei tea kas sellise loogika järgi pole ka laps inimene?

[rajaleidja]

Minu arust on parim lause see: «Praegu on Eestis teada vaid üks pesakond ja sellisel juhul tekivad kohe need probleemid, et õed ja vennad peavad omavahel paare moodustama, aga suguluses vanemate järglased pole elujõulised,» rääkis Männil. No aga toome siis juurde Milles küsimus

[baddmann]

Minu bioloogia-alased teadmised šaakalite kohta ilmselt ei võimalda väga kindlaid järeldusi teha, aga jahindusalasest ajakirjandusest olen sattunud lugema, et näiteks punahirve erinevate alamliikide puhul ei pruugi sugulusristumine edasikanduvaid geneetilisi hädasid ja ka isendite elunevuse probleeme eriti tekitada. Võimalik loomulikult, et kiskjate-koerlaste-jne puhul on lood hoopis teised. Keskkonnakorralduses muidugi oleks õigem tegutseda ettevaatuspõhimõttest lähtudes - šaakal ei ole oma loodusliku areaali piires väljasuremisohus ega ka muidu ohustatud liik (vist?), meil ta teadlaste arvates ei esine loodusliku loomastiku osana, seega tuleks see tekkima hakkav asurkond võõrliigi esindajaid lihtsalt likvideerida ja mitte hakata ära ootama, kuni probleem ilmneb ja levib.

Mida Delfis sellise ettepaneku peale muidugi arvatakse, ei pea väga pikalt mõistatama

BM

P.S. Arvaksin tõenäoliselt teisiti, kui tegu oleks viimase elusoleva mammutiga.

bm

[Pauli]

«Vestlesin hiidlastega, kes arvavad, et nad on kindlasti näinud ja kuulnud šaakalit Hiiumaal,» ütles keskkonnateabe keskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil, vahendab Saarte Hääl.
Tema kinnitusel on sarnast teavet hakanud laekuma juba ka mujalt Eestist, kuid mitte veel Saaremaalt.

See meenutab paari aasta tagust olukorda, kui korraga igal pool üle Eesti kümnete, et mtte öelda sadade viisi ahme hakati nägema. Iseäranis Saaremaal, seal jäi üks "ahm" isegi auto alla. Küllap seepärast saarlastel saakalit polegi, et ahme palju.

[kakuke]

Tundub, et seisukoht hakkab vaikselt kujunema.
http://www.epl.ee/news/eesti/geeniuurin ... d=65959972