http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1993681 alates 14.40 Kuula ja imesta. Lelle diskor on mängleva kergusega hakanud seadust tõlgendama: kuidas jahimehed peavad hakkama kaitsma põllukultuure ja metsanoorendike. Seaduses on asi kirjas kuidagi teisti. § 44. Uluki tekitatud kahju osaline hüvitamine jahipiirkonna kasutaja vahenditest lepingu puudumisel (3) Maaomanik või tema nõusolekul muu isik esitab jahipiirkonna kasutajale ulukikahjustuste ennetamise teatise, milles näitab ära kaitset vajava põllumajanduskultuuri, okaspuu-uuenduse või okaspuupuistu asukoha ning vara kaitseks rakendatud või planeeritavad kaitseabinõud. Kas siit saab välja lugeda, et vara kaitseks rakendatav meede on jahimeeste 24/7 relvastatud valve antud kultuuri juures?
See teatise esitamine on nagu turvafirmale avalduse esitamine oma varanduse valvamiseks,ainult selle vahega, et valvaja peab kõike tegema enda vabast ajast,enda vahenditega ja enda raha eest ja lõpuks maksad kinni olematud ja sündinud kahjud.Need sõnad on siis täide läinud"Valvate maksate ja nutate".
Beretta kirjutas:http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1993681 alates 14.40 Kuula ja imesta. Lelle diskor on mängleva kergusega hakanud seadust tõlgendama: kuidas jahimehed peavad hakkama kaitsma põllukultuure ja metsanoorendike. Seaduses on asi kirjas kuidagi teisti. § 44. Uluki tekitatud kahju osaline hüvitamine jahipiirkonna kasutaja vahenditest lepingu puudumisel (3) Maaomanik või tema nõusolekul muu isik esitab jahipiirkonna kasutajale ulukikahjustuste ennetamise teatise, milles näitab ära kaitset vajava põllumajanduskultuuri, okaspuu-uuenduse või okaspuupuistu asukoha ning vara kaitseks rakendatud või planeeritavad kaitseabinõud. Kas siit saab välja lugeda, et vara kaitseks rakendatav meede on jahimeeste 24/7 relvastatud valve antud kultuuri juures?
Ma näen siin veel tõlgendamise võimalusi. Teataises näidatakse ära vara kaitseks rakendatud või planeeritavad kaitseabinõud. Aga kui teatises planeeritud kaitseabinõud ei rakendatagi vaid see jääbki planeeritavaks tegevuseks?
Siili kirjutas:See teatise esitamine on nagu turvafirmale avalduse esitamine oma varanduse valvamiseks,ainult selle vahega, et valvaja peab kõike tegema enda vabast ajast,enda vahenditega ja enda raha eest ja lõpuks maksad kinni olematud ja sündinud kahjud.Need sõnad on siis täide läinud"Valvate maksate ja nutate".
Ainsad kes nutavad on,siis kariloomade omanikud kui hundid küladesse lambaid ja koeri murdma tulevad. Et kahjustusi ei peaks maksma lastakse lihtsalt põdrad ja sead miinimumi.Ühesõnaga hakatakse rohkem jahil käima.Ja kindlalt on jahimehele ka hundid abiks.Sest keegi teine metsaelukatest ei suuda paremini metssigu ja põtru,kährikuid majandada kui terviklik hundikari. Mingit õudust ei tohiks see seadus põhjustada kui maaomanike pole eelnevalt nöögitud.
H:Owl Aga kas siit saab välja lugeda, et maaomanik ei või kahjustuste ennetamise teatisesse niisugust meedet kirjutada? Loomulikult võib kui maaomanikul on leping jahimaa kasutajaga ja lepingus nii ka seisab (§ 25 lg1). Aga soovitaks mõelda enne sellise tingimusega valvelepingu sõlmimist, kas ka hakkama saadakse. § 44 käsitleb nende maaomanike kahjusid, kellel lepingut jahimaa kasutajaga ei ole. edasi §44 (5) Jahipiirkonna kasutaja ei ole kohustatud hüvitama uluksõraliste tekitatud kahju, kui: 7) maaomanik või tema nõusolekul muu isik ei ole rakendanud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teatises toodud meetmeid Iga diskor jäägu oma liistude juurde ja ärgu üritagu oma arusaamise järgi seadust lugeda! Korvamatu kahju on aga sündinud, sest tema väärtõlgendus on juba rahva sekka läinud.
Eriti huvitav lõik "Eesti Erametsaliit kutsub kõiki metsaomanikke pöörduma piirkondlikke metsaühistute poole, et koos läbi arutada võimalused ja huvi sõlmida maa- ning metsaomanike ühine raamleping jahipiirkonna kasutajaga. EEML on ette valmistamas raamlepingu näidiseid."
Et siis EEML paneb jahimeestele raamplepingu ette kuidas peab hakkama valves käima. Jahimehed, esitage nüüd oma raamleping kus kirjas kuipalju maaomanikule see valveteenus maksab üldse, sellest hinnast arvatakse maha siis ulukiliha maksumus. Hetkel on kogu teema ikka väga valele poolele kaldu.
Eile volikogu pausi ajal sai räägitud, et EJS võiks ühe raamlepingu valmis klopsida, mida jahimeestel oleks siis hea aluseks võtta. RMK`l pidi selline juba valmis olema.
rajaleidja kirjutas:Eile volikogu pausi ajal sai räägitud, et EJS võiks ühe raamlepingu valmis klopsida, mida jahimeestel oleks siis hea aluseks võtta. RMK`l pidi selline juba valmis olema.
Igaks juhuks ma täpsustaksin, et EJS võiks selle lepingunäidise siiski välja töötada, mitte valmis klopsida. Valmis klopsitud lepingute näidiseid ma noore poisina nägin 1994. a jahikorralduse seaduse jõustumise järgselt, mida siis 1 eksemplaris maaomanikega sõlmimas käidi.
Mitte et ma Rajaleidja sõnastuse üle tingimata norida oleksin tahtnud
§ 7. Jahipidamisõigus ja tasu jahipidamisõiguse eest (1) Jahipidamisõigus on füüsilise isiku õigus jahti pidada, kui tal on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu. (2) Jahipidamisõiguse eest makstakse tasu kord aastas keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi.
Kui nüüd kodanikul on olemas jahitunnistus, seaduslikud jahipidamise vahendid. TA TASUB RIIGILE JAHIPIDAMISE ÕIGUSE TASU ja SEADUSE kohaselt peab vastu saama võimaluse jahti pidada. Mida jahipidamise all silmas peetakse seda sätestab Jahiseaduse §23. Siit järeldub, et riigil on olemas jahipiirkonnad (ma küll ei tea, kus need asuvad, RMK piirkondade jahipidamise õigus on oktsionitel maha müüdud), aga ilmselt sellised salajased jahipiirkondade reservid riigil kuskil on, sest kus muidu saab realiseerida jahipidamisõiguse tasu eest lunastatud jahiõigust ? (analoog kalastusõiguse tasuga)
Ei ole meil enam vaja maadelda maaomanikega, kahjutasudega, teha ulukite hooldustöid ja loendust, täita muid kohustusi seoses jahipiirkonna kasutusloaga jne. jne. Elu nagu lill ! Ja kui ma ei saa jahipidamise õiguse tasu tasumise järgselt jahti pidada, annan Eesti riigi kohtusse ja nõuan jahiõiguse realiseerimise võimalust kohtu kaudu. Ja kuskil pole öeldud, et see lunastatud jahiõigus on õigus küttida ainult väikeulukeid või linde...PEAN saama küttida ka suurulukeid.. Jahiseaduse §7 ei sätesta jahiõiguse realiseerimisel mingeid täiendavaid kitsendusi peale jahiõiguse tasu maksmise..
(1) Kinnisasjal jahipidamiseks tuleb kinnisasja omanikuga sõlmida leping. Riigimaa jahindusliku kasutamise leping sõlmitakse riigimaa valitseja määratud isikuga.
(2) Kui maaomanik ei ole oma maal jahipidamist keelanud, tohib ilma lepinguta jahti pidada piiramata või tähistamata kinnisasjal päikesetõusust päikeseloojanguni, kuid mitte lähemal kui 200 meetri kaugusel hoonest.
Kas kinnisasja omanik ja maaomanik on kaks eri mõistet?
