Kuna kaua aega pole foorumis olnud jahijuttu ja tundub, et osadel lihtsalt igav, siis nokkimiseks üks verejäljega jahilugu.

Sain ma eile õhtul magama pool 11 õhtul (nii hea oli üle hulga aja keerata nii vara kummuli), kui sain magada napi tunni kui minu telefon hakkas karjuma nõudlikult. Sain unise peaga ülesse ronitud ja vaatan, tuttav jahimees helistab. Koera vaja. Tema lasknud kulti 150m pealt, see roomanud metsa, veri taga ja siis metsas 100m järel käies kadus ka veri. Kõne oli minu jaoks huvipakkuv ja leppisime kokku, et ca poole tunni pärast olen laskmiskohas. Egas midagi, koerale geps kaela ja lasin ta jäljel lahti. Koer kihutas mööda jälge minema, millegipärast esimest tiiru keeras täitsa kõrvale, siis natukese aja pärast tuli tagasi ja pani mööda jälge minema. Läksin ka järel ja otsisin verd, mingi aja pärast kaotasin ise ka selle ära, ka kadus lohistamise jälg. Kuna oli teada koht, kuhu suunas siga minna võib, saatsin jahikaaslase sinna ette. ei läinud kaua, kui ca 500m pärast sai mets läbi ja metsanurgast läks koer välja jõeni, üle selle ja siis sirgelt üle lageda põllu. Tulin metsast välja ja jõudsin jõe äärde. Ei me kumbki suutnud lampidega leida sealt kohta, kust siga üle võis minna, ka jõeületuskoht oli selline, et ju kunagi midagi siit üle läinud on. Vahtisime seal jõe ääres juhmide nägudega ja vaatan gepsust, et linnulennult 1km peal jõudis koer metsani ja lõi seal laulu lahti. Jõgi oli naabritega piiriks. Mis seal ikka, ma püss seljas ronisin üle jõe ja nagu kiuste sai jahikaaslasel lamp tühjaks ja minu põhilamp ka hakkas näitama kustumise märke. Kui olin läinud mööda koera rada oma 200m leidsin ka põllust suure sea jäljed lõpuks, mida mööda koer läinud oli, aga lohistamisjäljest polnud enam haisugi. Koer oli kogu aja ühes samas kohas paigal. Jõudsin sinna ja tõsine rägu, selline põõsastik vanal langil, kus max 1m kaugusele oleks saanud ta ära lasta. Kaugemale silm lihtsalt ei seletanud. Mõtlesin endamisi, et siia see siga vist küll laskmata jääb. Liikusin peale ja lülitasin püssi küljes oleva lambi põlema. Siga sai aimu ja hakkas liikuma. Hingasin kergendatult, saab sealt hullumajast välja. koer kisaga järel. Siis jõudsime vanale langile, mis ka paras rägu, noored kuused kased segi, nähtavus sama moodi 1-2m max. Õnneks ei jäänud sinna ka siga pidama pikalt, liikusid edasi lagedama osa poole. Jahikaaslane sai atv´ga ette juhatatu d varem ühe tee peale, mille suunas liikusid, aga siis hakkas seale tunduma, et keeraks ikka otsa ringi ja hakkas kaares tagasi võtma, pressisin ise külje pealt ette ja kui korraks nägin teda, lasin, aga see läks mööda, samas piisas, et siga saaks vunni sisse ja suunduks tee poole. Mingi hetk läksid koos koeraga eest ära ja siis kuulsin kuidas koer haukus jämeda häälega koha peal ja gepsust vaatasin, et paigal. Hakkasin ligi jõudma, kui kuulen, et siga laksutab lõugu (taob lõugu kokku) ja siis oli kuulda, kuidas koera ründas, madistas mis madistas, aga lõpuks sain juurde ühe mudaaugu juures, kus oli tagumikku pidi seal sees. Vaatas mulle otsa ja lõgistas lõugu, kaugus napp 3m seani (seal õnneks oli lagedam

). Sinna selle sea ka ära lõpetasin. Oli selline 3a kuldijunn. Pärast selgus, et jahikaaslane oli tal esijala täitsa pilbasteks lasknud. Geps näitas, et läbi rägu teeni 400m. Ühtepidi olin rahul, et jama läbi sai, teistpidi tekkis mure, et kuidas see jant nüüd lõpuni saaks viidud (siga välja ja vääristatud). Õnneks sai põldu otsem ja siga atv´ga välja lohistatud. Uuesti sain magama pool kuus hommikul. Nii palju siis minu kenast unekesest. Aga tegelikult ei kurda, äge oli, adrenaliini sai kuhjaga.

Mõtlesin jupp aega, kas panen sellele loole pildi juurde või ei, kuna pilt on tegelikult suht koht niru, aga siis mõtlesin, et mis seal ikka, teinekord on kehva pilt ka abiks asi loo juurde. Kohast, kus siga lõpuks maas, oli linnulennult kohast, kus pauk käis 2,2km.