Uus Jahiseadus.

[unt]

Baddmann kirjutas
"JS § 40 näeb ette karistuse jahiloa andmise korra rikkumise eest."

Ei näe ju! Hoopis § 60 Jahiloa andmise, tagastamise ja jahiloale kantud andmete arvestuse nõuete rikkumine

Tegelikult, vaadake seda nn "vana" suuruluki küttimise loa vormi https://www.riigiteataja.ee/akt/227960
Ega siin ei ole ju ka seda kirjas, et see peab olema isekopeeruv, et tema värvus on valdavalt roheline, et tema on juba blangina numeraatoriga numereeritud jne.

Mina väidan, et kui nõutud andmed on loale kantud (§ 40), ka olenemata vormist (st "loa kujust või värvist olenemata!), siis on tegemist loaga. Jah, nn "vana loa" vorm tühistati, kuid ega seegi ei olnud ju pildilt samasuguse väljanägemisega nagu ta tegelikkuses eksisteeris. Ka uued load (räägime ikka praegu suuruluki lubadest) pidada kuulu järgi tulema analoogsed, ka isekopeeruvad. Aga rõhutan - KUULU järgi. Ma ei oma täpsemaid andmeid.

Aga jah - baddmanni pakutud variant, et trükkige RT jahiloa vorm välja ja pidage sellega jahti - jah, olen nõus, see on kindlasti absoluutselt lollikindel moodus. Aga mitte "absoluutselt" vajalik.

[linnukütt]

Greenhorn kirjutas
Ja lisaks, on seal : on lubatud lasta , aga kütitakse väikeulukeid ju ka lõksude/püünistega , korrektne oleks vist "küttida"

Ei tahtnud üldse seletama hakata, aga teades eelmise seaduse anatoomiat, natuke lisaks.
Vana seaduse mõte oli see, et väikeulukiloal oli (ja on) ka lahter "erinõuded", kuhu sai kenasti kirja panna püünistega püüdmise lubamise sõnastuses "Jahipidamisel lubatud kasutada püüniseid". Sellega püüti tol ajal, kui seadust tehti (2002.a) lahendada probleemi, kus jahiseltsidel puudus oma maadel ülevaade sellest, kes püüab ja kus püütakse selliselt, et loa väljaandja oleks kursis , kellel jahipiirkonna jahimeestest oli õigus püünistega püüda ja kellel mitte. Kui märget polnud püüniste kohta, siis loa sõnastus lubas ainult lasta ulukeid, aga mitte püüda. Sellele vaatamata läks aastaid tagasi koer kopraraudadesse (Pärnumaal) ja ma ei tea kas saadi püüdjast ka aimu. Seega, siis oli tegemist tahtlikult sõnastatud erinevusega. (Küttimine hõlmab mõlemat tegevust, laskmine eeldab ikkagi ainult püssi kui jahipidamisvahendi kasutust jahipidamisel. Püünistega kaugele ei lase.) Kui arvate, et jahiseltsil pole enam vaja teada, kes tema meestest ja kus peab raudadega jahti, siis võiks ju tõepoolest kirjutada, et küttida (või pidada jahti) ja loa vormi ka vastavalt muuta.
Vormidega üldse on selline imelik lugu, et kui võib kasutada igasugust vormi, olgu ta tunnistatud kehtetuks või mitte, siis milleks üldse nende vormidega jamada. Siis võiksid nad vabalt olematud olla, las siis inspektor teeb metsas mõttetööd ja uurib , kas paper, mis lubab looma lasta, sisaldab endas seaduses nõutud andmeid või mitte. Vähemalt siis oleks ära jäänud see jama jahiloa saaja allkirja nõudmise ja tagaküljel ka märke tegemise nõudega looma haavamisel ja surmamisel, mille tegemiseks on õigus antud ainult jahiloa saajale, aga mitte jahijuhatajale, kui too pole jahiloa saajaks arvatud. Kui jahijuhataja pole ise jahiloa saaja, siis ei saa keegi sundida mind kui jahijuhatajat märget loale tegema (kohta ju pole). Ja paragrahv 59 karistab mind teadvalt vale märke tegemise eest (tean, et pole jahiloa saaja, aga jahijuhatajana kirjutan ikkagi loa maha). Kui vorme teha, siis tuleks enne tutvuda seadusega, et mis seal kirja sai ja kudamoodi seda vormi valada.
Suuruluki laskekatse tunnistuse vormi pole ju senini. Ja vana vorm on RTI 16. mai 2013 tunnistatud alates 1. juunist kehtetuks. Mismoodi annab KKM ametnik korralduse, et vana vormi võib kasutada. Keda uskuda: Riigi Teatajat või ametnikku. Kuna uut vormi ka pole, pole ka midagi uuest vanale üle kanda.

[kakuke]

Eks see põhjendus vähe naljakas ole, mis hõlmab lõksudega/raudadega püüdmist. Need kes seda tegid kuni senimaani selliselt, et ei tähistanud neid ja panid kuhu jumal juhatab, teevad seda sõltumata ka sellest, milline on seadus täna edasi. Seadused kehtivad neile, kes on seadusekuulekad. Neid tegelasi on tegelikult igas jahtkonnas reeglina ühekäesõrmede jagu (pigem üks kaks, kui sedagi), kes lõkse kasutavad ja niikuinii kõigile teada. Sellised asjad tuleks ikka jahtkonna sees paika panna kodukorrana või kuidas iganes, et kuidas need asjad käivad. Praegune mõte lihtsalt mõtetu bürokraatia. Mis moodi jahtkond hakkab maaomanikule ette kirjutama, keda kus ja mis moodi kütib, kui seaduse järgi omal maal väikeulukijahti korraldab ta ise?

[linnukütt]

Ma ju püüdsingi lahti seletada, et see väikeuluki jahiluba oli oma ajastu laps. Ajastule vaatamata sel korral lihtsalt kopeeriti tekst. 2002 a sai maaomanik küll jahtida väikeulukeid, aga nende olemasolu eest vastutas jahipiirkonna kasutaja ja otsustas ka muude väikeulukitega seonduvate küsimuste üle. Nüüd on maaomanikule antud see õigus täielikult ning tõepoolest võiks seal sõna "lasta" asendada sõnaga "küttida". Piirkonna kasutaja täidab luba kirjutades vaid maaomaniku tellimust ning teeb seda priitahtlikult tasuta.

[kakuke]

Vabandust, ei süvenenud.

[Pauli]

Tegelikult, vaadake seda nn "vana" suuruluki küttimise loa vormi https://www.riigiteataja.ee/akt/227960
Ega siin ei ole ju ka seda kirjas, et see peab olema isekopeeruv, et tema värvus on valdavalt roheline, et tema on juba blangina numeraatoriga numereeritud jne.

Ja ega igapool polegi ta selline. Mõnel pool on viimastel aastatel olnud hoopis pruunikas ja numbrid tulevad koos kuupäevade jms printerist.

[Beretta]

Tõstan siia oma postkastist teate lubade kohta.
"Informatsioon jahilubade vormide kohta Suurem muudatus on see, et jahilubade tagaküljele ei nõuta jahi alustamise ja jahi lõpetamise märget ja loa saajaks võib kirjutada mitu nime. Väikeuluki jahiloa esiküljel on nõutav jahiloa saaja allkiri. Kui loal on mitu saajat, siis allkirja annab see, kes loa konkreetselt välja võtab. Kui kasutatakse vanu vorme, tuleks see allkiri ka sinna kirjutada.Suuruluki jaht saab toimuda alati ainult loa saanud isiku osavõtul. Ka ühisjahil, kus vormistatakse jahist osavõtjate nimekiri. Loa saajaks on võimalik kirjutada mitu nime. See tähendab seda, et ühisjahis , mida selle loa alusel peetakse, peab üks neist kohal olema. Ka suuruluki loale kirjutab saaja oma allkirja. Kui loal on mitu saajat, siis allkirja annab see, kes loa konkreetselt välja võtab. Suuruluki tabamisel või haavamisel kohe peale tabamist või haavamist teeb märked kas loa saaja või ühisjahis jahijuhataja. Allkirja neile märgetele annab sama isik, kes andis loa saajana allkirja. Kui see isik jahilt puudub, annab ta selle allkirja hiljem, enne loa tagastamist väljaandjale.Miks neid loa saaja allkirju loale vaja on?Esiteks selleks, et välistada olukordi, kus jahimehe nimele on kirjutatud lube tema teadmata. Kahjuks on seda praktikas ette tulnud. Teine ja olulisem põhjus on see, et isik, kes annab loa saajana allkirja, vastutab ka selle loa kui dokumendi hoidmise ja õigeaegse tagastamise eest. Et säästa paberit võime kasutada ära vanad jahiloa vormid, kui neile juurde kirjutada kõik see, mida uue vormiga lisaks nõutakse. Oluline on lisada sinna jahiloa saaja allkiri nii loa väljastamisel, kui suuruluki loale tehtavate märgete all enne loa tagastamist. Tõnu Traks Keskkonnaministeerium"

[aadu kadakas]

Huvitav, kus vanal vormil see lõpetamise märke koht tagaküljel on? Loa saajaid võis ka vana seaduse ajal mitu nime olla.
Loa saanud isik peab alati suuruluki- või ühisjahis osalema, kuid (tsiteerin) "Kui see isik jahilt puudub, annab ta selle allkirja hiljem, enne loa tagastamist väljaandjale." Nojah, kui jahis on keegi loale kirjutatutest, kes aga allkirja pole andnud. Kui kolme inimese nimed loale kantakse, siis üks vastutab allkirja andnuna ja teised nagu mitte, ehkki õiguseid omavad.
Paistab, et isand Traks on välja andnud oma ukaasi ehk tõlgendatud rakendussätte. Kuidagi kole kohmakas see saanud on, aga küllap tuleb kuidagi praktikasse ju asi viia.

[baddmann]

Minu meelest on järjest haledam lugeda, kuidas Keskkonnaministeeriumi ja enda viletsat normitehnilist tööd ja küündimatust üritatakse õiguslikult mitte midagi maksvate selgitustega siluda. Mõni näide.

Suurulukiloale on märgitud kolme jahimehe nimed: A, B ja C. Loa saamisel andis allkirja A. Hiljem peetakse ühisjahti, kus nendest kolmest on kohal B koos loaga - seega seda luba võib selles ühisjahis kasutada. Kütitakse suuruluk, aga A-d jahil kaasas ei ole. Nõuniku jutu järgi peaks A andma kunagi hiljem loale allkirja - aga mille kohta ? Kas selle kohta, et see uluk, mis kütiti, oli just täpselt sellisest liigist, soost ja vanuseklassist ? Aga A ju ei pruugi üldse teada, et üldse midagi kütiti ja mis täpselt kütiti, ja isegi kui ta seda kuulduste kaudu teab, mis siis, äkki talle valetati. Kõrvalseisev isik A, kes ise jahil ei osalenud, ei pea hiljem andma ühelegi dokumendile mitte millegi kohta allkirja ja ta on rumal, kui seda teeb.

Samuti - mil moel on tagatud B ja C teadmine sellest, et ka nende nimed on loale märgitud ja neil õigus selle loa alusel jahti pidada, seeläbi, et seal on loa saamisel antud A allkiri ? Ühestki õigusaktist ei tulene nõuet, et isik peab teadma, et tema nimi on jahiloale märgitud. See teadmine ka ei muuda ju miskit olukorras, kui isik seda jahiluba ei kasuta. Oletame, et JP kasutaja kirjutab suure hunniku lube erinevate isikute nimedega, aga ei anna neid kunagi nendele isikutele kätte ? Mis siis sellest riigi jaoks muutub ? JP kasutaja on lihtsalt rumal ja raiskab oma ressursse.

Tuleb meelde üks ETV lastelavastus aastate tagant, kus L. Ulfsak mängis uhke paruka ja livreega tegelast nimega Nõunik ja laulis rütmikat laulukest sellest, kuidas ta ainult annab nõu, aga ei vastuta mitte millegi eest.

BM

[aadu kadakas]

http://www.youtube.com/watch?v=jP_ZqQ_kSog

[baddmann]

http://www.youtube.com/watch?v=jP_ZqQ_kSog

OT: Jajah, just see. Selle nõuniku laulu tekst on tegelikkuses isegi räigem kui ma mäletasin

BM

[sammal.habe]

mineval reedel Tartu konverentsil mainis Talijärv, et Eesti peale kolmes või neljas jahipiirkonnas on algatatud JP kasutaja väljavahetamise protsess.
teab keegi lähemalt?

[Feen]

Üheks pakuks Sõrve otsas olevat jahiseltsi mida hallanud seni Litvinov.

[greenhorn]

Harjus metssigade kvoodid jaotatud. Nii mõnedki seltsid said küsitud kvoodile korraliku kuhja peale.
Peab vist kuskilt sigu juurde hakkma hankima

[VR]

Oluliselt huvitavam on minu meelest Tartumaa ja Jõgevamaa, kus erinevalt muust Eestist on määratud metskitsele miinimum kohustuslik limiit. Vastavalt siis maakonna kohta üle 700 ja 300 isendi.
Ei tea kas Lõuna-Eestis on kitse ülearu ja ilves ka sööb vähem kui mujal.