Ma tean ühte kunagist päris kirglikku jahimeest,kes peale keeritse tulemist selle ameti hoopis maha pani.Samuti tunnen mitut meest,kes peale marutaudisüstide saamist ka enam jahile ei julgenud tulla.Usun,et oleme aastate jooksul tonnide viisi neid(Andruse sõnade järgi )sitta sisaldavaid sigu sisse söönud.Haigestumistest väga palju kuulnud ei ole .See on muidugi hea,et tänapäeval kõiksugu proove annab teha.Aga ikkagi jääb kahtlus,kas asi mitte "välja mõeldud"pole,et salakütte hirmutada või proovide pealt raha teenida.Kui nüüd kaasaegsete riistadega kõvasti surkida,küllap leiab ka põdras või pardis sarnaseid eluohtlikke ussikesi.Igaks juhuks pean siiski ära mainima,et ma ei mõelnud selle jutuga sugugi,et ärge proove tehke .
hundikütt kirjutas:Küsin,et kuidas käitute olukorras,kui talvise seajahi käigus on tabatud kümme või enam põrsast.Kas tükeldate ja jagate kõik eraldi,igale mehele kümme nutsakut.Igast lihakehast proovi tükike ka kotikesse ja siis paarsada raha taskusse ja proove tegema.
Oleneb jahimeeste arvust - vaevalt, et üle 20 inimese korraga seajahis on. Siis jagub ju üsna kenasti ja mida seal tükeldada on? Iga punt võtab oma põrsa ja otsustab ise, kas teeb proovi või mängib ruletti.
sooviku kirjutas:Kui nüüd kaasaegsete riistadega kõvasti surkida, küllap leiab ka põdras või pardis sarnaseid eluohtlikke ussikesi.
hundikütt kirjutas:Küsin,et kuidas käitute olukorras,kui talvise seajahi käigus on tabatud kümme või enam põrsast.Kas tükeldate ja jagate kõik eraldi,igale mehele kümme nutsakut.Igast lihakehast proovi tükike ka kotikesse ja siis paarsada raha taskusse ja proove tegema.
Põrsad lähevad tervena (võib ka poolena või 1/4) meestele. Kes täna saab - kes mitte, seda otsustab jahijuhataja. Tal selleks nimekiri olemas, kus on kirjas kes mida juba saanud on. Proovidega tõesti nii. Igale seale oma number, proov kotikesse ja samuti number peale. Iga mees teab oma numbrit. Proovid lähevad kompleksproovina uurimisse (kuni 10 looma/1 proov). Kui midagi avastatakse, siis tehakse lisauuring (proovid eraldi) ja saab nakatunud looma teada. Kui kõik korras, siis tuleb ühe proovi hinnaks ca 2 euri.
Viimati muutis Anti, L Juun 15, 2013 9:32 am, muudetud 1 kord kokku.
hundikütt kirjutas:Küsin,et kuidas käitute olukorras,kui talvise seajahi käigus on tabatud kümme või enam põrsast.Kas tükeldate ja jagate kõik eraldi,igale mehele kümme nutsakut.Igast lihakehast proovi tükike ka kotikesse ja siis paarsada raha taskusse ja proove tegema.
Just sellisest situatsioonist algaski minupoolt teemaga sygavam tutvumine. Nimelt tabasime Hiiumaal 7 siga, yhtegi possat, ja jagati ca.20 mehelise pundi vahel. Hilisem analyys naitas, et yks on nakatunud. Osa mehi viskas kogu liha miema, osa koos minuga viis magusamatest tykkidest proovid lisakontrolli. Sellest juhtumist alates sain keerisussist ja probleemist kovasti teadlikumaks. Nagu ka marutaudist- enne kui 48 systi ei saanud, ei teadnud midagist, praegu tean millal voib ka kinnasteta nylgida!
See salaküti hirmutamise jutt on puhas väljamõeldis oma peakestes. Vähemalt täna ei küsi keegi sinult ühtegi luba, ainult raha. Viid proovi ära, maksad ära ja heal juhul samal päeval on proovi vastus näiteks e-maili peal olemas. Väga lihtne. Ma saan ka jyri jutust tegelikult aru. Kui ongi plaan liha ahjupotis teha või sellest konservi, siis pole ka ise mässanud proovidega ja ega konservilihast tänagi proovi tee, kuna teada, et kõik elus mis seal sees, hävib. On lihtsalt teadmatus, aga seda, et ise nakatunud lihast teadlikult konservi tegema hakkaks, seda ka olema ei saa. Siis saab puhas auku teema olema, kuna sigadest metsas puudust pole. Sigade arvukusest ja sellest staazist veel nii palju, et nii palju, kui on täna sigu metsas, pole neid meie riigis varem veel olnud ja kõiksugu jama teadagi tuleb välja just siis, kui arvukus kõrge.
Kto ne kurit i ne pjot, tot zdorovenkim umrjot. Võitja ei ole see, kes esimesena finišijoone ületab. Ära karda, oma matustele hiljaks jääda ei ole võimalik. Pigem on oht enne õiget aega kohale jõuda. Pigem olen 61 aastane vuntsidega aadlipreili Beretta (vahel tuntud ka kui Don Costa). Sex- male. Kavatsen sellele aastanumbrile veel kaks kümnendit ette kirjutada.
ohutuks peetakse alla 10 ussikese/ 1g lihas. Infektsiooni saad, aga haigeks ei jää. Üle 100/g on väga ohtlik ja on ka surmaga lõppenud juhte. Nende kahe hulga vahele jäävat rohkem-vähem kergemad vormid. Haiguse raskus sõltub seega esmajoones sissesöödud vastsete arvust. Mõjutab ka nende liik ja nakatunu immuunsüsteemi seisund. Ja kui vastsed juba kapseldunud ehk oled kliinilise haiguse üle elanud (enamasti lühem kui 6 kuud), siis uut haigestumist samast nakatumisekorrast ei teki - vastsed ei aktiveeru teistkordselt samas organismis.
Tahaks rõhutada, et ükski avastamismeetod pole 100% kindlusega.
EU kompressioonimeetodit enam ei soovitata, sest liiga palju jääb avastamata (eriti kui liik lubikapsli teket ei põhjusta). Euroopas minnakse üle (v. on juba mindud) seedemeetodile magnetsegajal, kus liitris kunstlikus maomahlas proov(id) ära seeditakse, ussid välja filtreeritakse ja väikese suurendusega stereomikroskoobi all üle loetakse. Ka siin on võimalus vastsed "maha magada": kui nad pole elus, kui seeduvad ära (noored vähem kui 2 nädalased on õrnad), kui neid antud proovides pole (vale koht, vähe liha - 1g on standard, aga soovitatakse 5g), testija "laseb üle otsa" (hooletu, ei pea kinni meetodi protokollist, segab liiga palju vähese kaaluga tükke kokku jne.).
Sestap on ikkagi vaja ajju tiksuma jätta ohutunne - ka negatiivne vastus võib olla tegelikult nakatunud loomalt, suure tõenäosusega siiski mitte väga ussitanust.
Ja püüda töötlemisega vähendada riski. +71 kraadi C tapab 1 minuti jooksul. Külmutamisega on keerulisem, sest osa "sorte” on külmale vastupidavad. Aga kindlasti 1-2 kuud -20 C ei tee paha. Mikrolaine ei aitavat (ebakindlus väljenduses on põhjustatud vähestest olemasolevatest andmetest). Suitsetamine ja kuivatamine ei aita. 71 kraadi 1 minut ei ole palju. Probleem on selles, et see kuumus peab olema ka lihatüki sees. Tuleks kasutada lihatermomeetrit, lõigata võimalikult väikesed (õhukesed) tükid. 71C saanud liha ei olevat enam seest roosa.
Ravist niipalju, et see olevat efektiivne kui hästi kiiresti (1-3 päeva jooksul) algust teha. Seda ei tohi unustada kui pistsid liha juba nahka ja päev-paar hiljem positiivne proovi vastus tuleb – rutta arsti juurde!
Lõpetuseks tahaks rõhutada, et kõigi võimalike tegevustega peaks end kaitsma. Sestap ei ole tõesti sobilik soovitada testimise ärajätmist või nakatunud liha söömist. Isegi kui keegi seda ise on riskinud teha (teeb). Kui rahast kahju või “haruldane” liha – küpseta korralikult (kiirkeetja ka hea) või tee konservi. Eks neid nakatunud ilveseid ja karusid ole ikka pintslisse pandud;).
millegi pärast juba mitmes kommentaator palub mitte propageerida kontrollimata liha söömist. lugesin teema algusest lõpuni uuesti läbia ja mina ei oska küll kellegi juttu selliseks propagandaks pidada. Võib olla ma ei oska piisavalt hästi lugeda Aint mõned nõrganärvilised ohivad ja karjuvad appi
tireb kirjutas:millegi pärast juba mitmes kommentaator palub mitte propageerida kontrollimata liha söömist. lugesin teema algusest lõpuni uuesti läbia ja mina ei oska küll kellegi juttu selliseks propagandaks pidada. Võib olla ma ei oska piisavalt hästi lugeda Aint mõned nõrganärvilised ohivad ja karjuvad appi
Vähemalt on konkreetne mees olemas keda tümitada kui keegi kusagil surema kipub?Asi ei ole siin üldse kellegi närvides.Sööge kasvõi kährikuid,aga ärge seda teistele soovitage,sest paljud külalised kes seda loevad võivad neid praade ka pooltoorelt tarbida ja seda jama on pärast raske klaarida.
Mulle meeldib lõik Peeter Kardi kokaraamatust: Muistsel ajal sõid kütid ära lastud lõvi või tiigri südame,et muutuda julgeks ja tugevaks.Milliseid omadusi peale marutaudi ja keeritsussi loota aga rebaseliha söömisest on raske öelda.Kuid nii või teisiti - öeldakse,et maitse üle ei vaielda......Omalt poolt lisaks,et lausa kakeldakse .
Jah, igatsugu liha on söödud ja proovitud. Ja selle teguviisi ajendeidki on hulga- nälg, religioon, tavad, muud kupli all olevad kiiksud. „Sveigis“ sõi härra näljaga ära oma tensiku, eile-üleeile oli Delfis nupuke, et keegi inglane sõi kah igasuguseid lihasid ja pakkus ka külalistele peente roogadena. Kõige kehvem olla olnud muti-maitse. Uudistekünnise ületas teade aga seetõttu, et ta ostis ja sõi ära ka ühe surnud kuninga (oli vist Louis XVI) palsameeritud südame. Mil viisil ta neid lihasid kontrollis ja küpsetas on teadmata.
Teema käsitluses jäi mulle silma arvamus, et lihas (laiendatuna kogu metsikus looduses) võib olla teisigi veel tundmata kahjulikke „putukaid“. See on ääretult oluline tähelepanek. Trihhinella on lihasööjate imetajatega väga hästi kohastunud ja hukutab meid harva. Puukidega levivad haigused, rebase uued ussid jne. on minu arust palju kurjakuulutavamad. Isegi sääskedes olla leitud väga kummalisi uusi viiruseid, mis meilegi külge hakkavad.
Niiet, loodusega kokkupuude on igati ohtlik ja kus saab, tuleb end kaitsta! Terve mõistus ja põhjendatud ettevaatlikus pole argus ega häbiasi. Mis ennemuistsesse aega puutub, siis tollal oli keskmine eluiga alla 30. Eks need ussid jt. pisilased selleski osalised olid.
)sitta sisaldavaid sigu sisse söönud.Haigestumistest väga palju kuulnud ei ole 
.See on muidugi hea,et tänapäeval kõiksugu proove annab teha.Aga ikkagi jääb kahtlus,kas asi mitte "välja mõeldud"pole,et salakütte hirmutada või proovide pealt raha teenida.Kui nüüd kaasaegsete riistadega kõvasti surkida,küllap leiab ka põdras või pardis sarnaseid eluohtlikke ussikesi.Igaks juhuks pean siiski ära mainima,et ma ei mõelnud selle jutuga sugugi,et ärge proove tehke 
