Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil
Re: Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil
Mardi märkus täpselt kümnesse. Ramsari konventsiooni osas ei jõudnud kontrollida küll, aga AEWA konventsiooni kontekstis peaks pliilaskemoona kasutamine olema keelatud märgaladel, mitte Eesti seadusandja lollusena veelindude jahil ja kõikjal ja ainult haavlite osas.
BM
BM
Re: Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil
Tegemist ei ole siiski Ramsari konventsiooni vaid Haagi kokkuleppega. "Ühineda Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppega (ELT L 345, 8.12.2006, lk 26–72), mis on sõlmitud 1995. aasta 16. juunil Haagis" Ramsari konventsioon oli 20 aastat varem sõlmitud.
Terve mõistus tõlgendaks neid veelinde nii nagu Pauli kirjutas.
Terve mõistus tõlgendaks neid veelinde nii nagu Pauli kirjutas.
Grumpy old man
Re: Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil
Kui nüüd mõistusega võtta, siis märgaladel loomade laskmine on tühiasi selle kõrval, palju seda pliid sinna linnujahiga satub.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Re: Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil
Huvitav kas kusagil on põhjendust ka lugeda, miks see punkt sisse pandi. Tegemist ju piiranguga st siis peab ka põhjendama. Sealt põhjendusest tuleks siis välja eesmärk ja vastavalt sellele leitaks siis sõnastus.
Re: Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil
Leidsin põhjenduse kui arutati seaduseelnõud 258SE " Aafrika ja Euraasia rändeveelindude kaitse kokkuleppega ühinemise seadus"
Eelnõu seletuskirjas seisab
Kuigi Eesti on põhimõtteliselt kokkuleppega ühinemiseks valmis, on meil probleemiks jahil tinahaavlite kasutamise keelustamine, mis tuleneb kokkuleppe tegevuskava punktist 4.1.4 (tegevuskava tekst: 4.1.4. kokkuleppeosalised püüavad järk-järgult lõpetada 2000. aastaks märgaladel tinahaavlitega küttimise). Praegu on raske kehtestada Eestis see nõue ja tagada selle viivitamata täitmine. Eestis on jahimehed linnujahil alati tinahaavleid kasutanud, kuna need on odavamad ning surmavad linnud kohe. Terashaavlite kasutuselevõtt eeldaks teistsuguste relvade ja laskemoona kasutuselevõttu, seega kogu linnujahiks kasutatava relvapargi väljavahetamist, mis läheks jahimeestele kalliks maksma. Seetõttu teeb Eesti Vabariik erireservatsiooni tinahaavlite kasutamise suhtes Eestis. Ka Euroopa Liit ja Rahvusvaheline Jahinõukogu tegelevad tinahaavlite kasutamise võimalikult kiire keelustamise probleemiga, millele loodetakse leida lahendus Euroopa Liidu tasandil (nt tinahaavlite tootmise keelustamise või kasutamise keelu kehtestamine Euroopa Liidu territooriumil). Eestis kütitakse jahilinde peamiselt tinahaavlitega. Aastal 2004. a kütiti 14 000 parti ja 3400 hane ehk kokku 17 400 hanelist. 2005. a kütiti 14145 parti ja 2688 hane, ehk kokku 16833 hanelist. Teiste Euroopa riikidega võrreldes on see üliväike kütitavate veelindude arv. Põhjus, miks kokkuleppe raames soovitakse tinahaavlite kasutamisest loobuda, on see, et rändlindude seedekulglatest on leitud tina. See on sinna sattunud toidu kaudu. Tina on mürgine ning põhjustab lindude surma. Eestis seda laadi juhtumeid leitud ei ole. Tinahaavlid vajuvad sügavale veekogu mudasse, kust linnud neid toitudes kuigi kergesti kätte ei saa. Tinahaavlid on probleemiks intensiivse jahipidamise piirkondades Lääne-Euroopas, kus väikestesse veekogudesse ja lahtedesse satub suurel hulgal veekogu elustikule kahjulikku tina. Eesti jaoks on probleem vähetähtis. Terashaavlite kasutuselevõtt toob omakorda kaasa teistsuguse probleemi, sest need ei surma lindu kohe. Haavatud lindude leidmine looduses oleks väga raske ning see põhjustaks massilisemat lindude laskmist.
Kui see on põhjendus siis
:
Eelnõu seletuskirjas seisab
Kuigi Eesti on põhimõtteliselt kokkuleppega ühinemiseks valmis, on meil probleemiks jahil tinahaavlite kasutamise keelustamine, mis tuleneb kokkuleppe tegevuskava punktist 4.1.4 (tegevuskava tekst: 4.1.4. kokkuleppeosalised püüavad järk-järgult lõpetada 2000. aastaks märgaladel tinahaavlitega küttimise). Praegu on raske kehtestada Eestis see nõue ja tagada selle viivitamata täitmine. Eestis on jahimehed linnujahil alati tinahaavleid kasutanud, kuna need on odavamad ning surmavad linnud kohe. Terashaavlite kasutuselevõtt eeldaks teistsuguste relvade ja laskemoona kasutuselevõttu, seega kogu linnujahiks kasutatava relvapargi väljavahetamist, mis läheks jahimeestele kalliks maksma. Seetõttu teeb Eesti Vabariik erireservatsiooni tinahaavlite kasutamise suhtes Eestis. Ka Euroopa Liit ja Rahvusvaheline Jahinõukogu tegelevad tinahaavlite kasutamise võimalikult kiire keelustamise probleemiga, millele loodetakse leida lahendus Euroopa Liidu tasandil (nt tinahaavlite tootmise keelustamise või kasutamise keelu kehtestamine Euroopa Liidu territooriumil). Eestis kütitakse jahilinde peamiselt tinahaavlitega. Aastal 2004. a kütiti 14 000 parti ja 3400 hane ehk kokku 17 400 hanelist. 2005. a kütiti 14145 parti ja 2688 hane, ehk kokku 16833 hanelist. Teiste Euroopa riikidega võrreldes on see üliväike kütitavate veelindude arv. Põhjus, miks kokkuleppe raames soovitakse tinahaavlite kasutamisest loobuda, on see, et rändlindude seedekulglatest on leitud tina. See on sinna sattunud toidu kaudu. Tina on mürgine ning põhjustab lindude surma. Eestis seda laadi juhtumeid leitud ei ole. Tinahaavlid vajuvad sügavale veekogu mudasse, kust linnud neid toitudes kuigi kergesti kätte ei saa. Tinahaavlid on probleemiks intensiivse jahipidamise piirkondades Lääne-Euroopas, kus väikestesse veekogudesse ja lahtedesse satub suurel hulgal veekogu elustikule kahjulikku tina. Eesti jaoks on probleem vähetähtis. Terashaavlite kasutuselevõtt toob omakorda kaasa teistsuguse probleemi, sest need ei surma lindu kohe. Haavatud lindude leidmine looduses oleks väga raske ning see põhjustaks massilisemat lindude laskmist.
Kui see on põhjendus siis

Grumpy old man
Re: Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil
Tule taevas appi, mille
pärast seda vaja oli. Kaupmehena aplodeeriks, aga jahimehena võtab nõutuks. Eht-eestlaslikult keerati jälle vint üle.

Re: Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil
Üldiselt nigu aru saan peab ikka uuema püssi muretsema mis peaks seda terast vastu
On ikka janti

festina lente)
Re: Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil
No ei pea ju muretsema. Võid ka linnukestel rahus minna lastakirpits kirjutas:Üldiselt nigu aru saan peab ikka uuema püssi muretsema mis peaks seda terast vastuOn ikka janti

Re: Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil
Kuidas uue moona hankimine läheb? Narvast ostsin eile viimase karbi ära- nüüd pean hakkama muretsema- kust juurde saada.
Grumpy old man
Re: Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil
Viskasin huvipärast kiire pilgu ühe Tartu poe netilehele kus kirjas asjade olemasolu ja laoseis. Selgus, et terashaavlitega laetud padruneid jagub.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Re: Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil
Kas on keegi uurid mitu eurot tuleb taskust välja anda kui kütid veelinde tinaga?
Re: Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil
§ 48. Keskkonnale tekitatud kahju
2) uluki elupaiga hävitamise ja kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju ülemmäär on 96 eurot.
§ 57. Keelatud vahendiga ja viisil, keelatud ajal ja keelatud kohas jahipidamine
Keelatud vahendiga, keelatud viisil, keelatud ajal või keelatud kohas jahipidamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
1 trahviühik = 4€
Nii et maksimumina tuleb peaaegu 900 ära või pistavad pokri
.
2) uluki elupaiga hävitamise ja kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju ülemmäär on 96 eurot.
§ 57. Keelatud vahendiga ja viisil, keelatud ajal ja keelatud kohas jahipidamine
Keelatud vahendiga, keelatud viisil, keelatud ajal või keelatud kohas jahipidamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
1 trahviühik = 4€
Nii et maksimumina tuleb peaaegu 900 ära või pistavad pokri

Re: Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil
Ka natuke teemasse puutuv küsimus, kuidas krt ma tean, et mu poolautomaat üldse terast välja kannatab? On seda võimalik kuskilt järele uurida vms.? 

Re: Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil
Tundub, et see küsimus jääbki siin korduma. Loodan, et ei panda pahaks ja teen Kaupo artiklist copy paste siia, kus asi minu meelest väga hästi ära seletatud.
Artikkel ise täismahus siin. http://www.eramets.ee/static/files/1112 ... _2011_.pdf
Olge ettevaatlikud!
Tähtis on teada, et enne terashaavlite
kasutamist tuleks sileraudse jahirelva
omanikul veenduda, kas tema relv üldse
sobib terashaavlitega tulistamiseks.
Selleks tuleb otsida relvalt märki, mis
on näha juuresoleval pildil, või tähistust
“steel” tšokkidel.
Kui märk olemas, on terashaavlitega
tulistamine lubatud, aga ka tšokkide tähistust
tuleb igal juhul vaadata.
Vahetatavatel tšokkidel peab olema
tähistus “steel”. Kui seda ei ole või on
hoopis märkus “lead shot only”, ei tohi
selle konkreetse tšokiga terashaavlitest
tulistada.
Reegel on järgmine: terashaavlitega
võib tulistada ainult silindertšokist 0,1
mm (Cyl, markeeringus ka tšoki relvaraua
suudmepoolses osas sageli IIIII
kriipsu), veerandtšokist 0,25 mm (Imp
Cyl, ka suudmepoolses osas IIII kriipsu)
ja pooltšokist 0,5 mm (Mod, ka III
kriipsu). Tugevamatest tšokkidest nagu
0,75 mm (Imp Mod) ja 1,0 mm (Full)
terashaavlitega tulistada ei tohi!
Artikkel ise täismahus siin. http://www.eramets.ee/static/files/1112 ... _2011_.pdf
- Manused
-
- Märk püssil või püssi passis, mis lubab
terashaavlitega tulistamist. - märk püssil.JPG (7.5 KiB) Vaadatud 11298 korda
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!