skog kirjutas: Seega hüvasti jahihooaja keskel vahekokkuvõtted kütitud ulukitest.
Aga andke load tähtajaga 1 kuu ( 1 nädal, 2 nädalat, 3 nädalat) ja saate teha vahekokkuvõtteid palju tahate. Kus on öeldud, et metssea (kuldi) loa peab andma kogu jahihooajale- s.t. aastaks. Meil oli vanasti sealuba 3 kuud. Aga kui Volli toob loa tagasi tähtaja möödudes (verised näpujäljed peal) ja teatab et eeeei .... saaa...aanud lasta.. Ja palun ärge arvake, et tahan irvitada. Näiteks pardijahiload võid Pärnumaal osta nädalavahetuseks. Vanasti oli ka 1 kuuks.
Kõike ei pea alati seadusega kivisse raiuma. Kui riik ei kohusta 10 päeva jooksul luba tagastama, siis jahiloa väljastaja võib seda ise ikka nõuda. Pane tähtajaks 10 päeva või 1 päev, keegi ei keela seda. Sama moodi võib jahindusnõukogu otsustada vahekokkuvõtete tegemise.
rajaleidja kirjutas:Kõike ei pea alati seadusega kivisse raiuma.
Pean jällegi oma arvamuse ka kirja panema. Nimelt, ons vaja seaduse koostamisel see väike lausejupp, mis oli vanas seaduses, välja tirida? Loomulikult võime igasugu mööndusi ja lisaklausleid lubadele märkida, kuid seadus kui selline! (Viitan siin peaasjalikulikult ikkagi teema pealkirjale).
rajaleidja kirjutas:Kõike ei pea alati seadusega kivisse raiuma.
Pean jällegi oma arvamuse ka kirja panema. Nimelt, ons vaja seaduse koostamisel see väike lausejupp, mis oli vanas seaduses, välja tirida? Loomulikult võime igasugu mööndusi ja lisaklausleid lubadele märkida, kuid seadus kui selline! (Viitan siin peaasjalikulikult ikkagi teema pealkirjale).
Enne jagas sulle suuruluki küttimise limiite riik. Et otsustada lisalimiitide jagamist, tehtigi vahekokkuvõtteid. Täna riik sellega enam ei tegele(välja arvatud kiskjad) ja tal ei ole vaja ka mingisugust vahekokkuvõtet. Loale ei märgita mingeid lisaklausleid tagastamise tähtaegade kohta. Jahindusnõukogul on õigus vastu võtta otsus, et tehakse vahekokkuvõtteid(on see siis iga kuu, kord kvartalis või ühekordselt teatud kuupäeval). Sama moodi võib iga jahiselts oma koosolekul sellise otsuse vastu võtta.
TiitR kirjutas:[quote="rajaleidja" Nimelt, ons vaja seaduse koostamisel see väike lausejupp, mis oli vanas seaduses, välja tirida?.
Minu mõttelaad käib sama rada. As toimis ju, reformida asju seepärast, et erakonnal on selline nimi, ei aita ju inimesel paremini hakkama saada vaid tekitab liigseid pseudoemotsioone.
Skog, 10 punkti! 20 aastat tagasi korraldasid hõimuvelled Helsingi Kauppakorkeakoulus eestlastele juhtimiskoolituse kursuse. Üks juhtmõte, mis seal pidevalt kõlama jäi, oli: ärge minge parandama asju, mis toimivad enne kui olete mittetoimivatega tegelenud.
Seega on täna võimalus meil valida, kui riik vahelt oma mõnede prioriteetide säilitamisega välja astus. Kas mõistuslikult ise asi ära korraldada või minna anarhia teed. Viimasel puhul läheme vastuollu tõenäoliselt emakese looduse endaga.
(2) Kährikule võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti ning jahti kastlõksuga aasta ringi, uru- või ajujahti ning jahti jahikoeraga või piirdelippe kasutades 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni. Nüüd hakkatse ka kährikuid kaitsma? (4) Põdrale võib jahti pidada 15. septembrist 15. detsembrini, sealhulgas: 1) pullile varitsus- või hiilimis- või peibutusjahti 15 septembrist 15. detsembrini ning ajujahti ja jahti jahikoeraga, välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm, 1. oktoobrist 15. detsembrini; 2) lehmale ja vasikale varitsus- või hiilimis- või peibutus- või ajujahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm, 1. oktoobrist 15. detsembrini. Nüüd ongi 15sept- 30sept varitsus jaht ainult pullile.
kahro kirjutas:(2) Kährikule võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti ning jahti kastlõksuga aasta ringi, uru- või ajujahti ning jahti jahikoeraga või piirdelippe kasutades 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni. Nüüd hakkatse ka kährikuid kaitsma?
Vana seadus ütles: "(12) Rebasele või kährikule võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti ning jahti kastlõksuga aastaringselt, uru- või ajujahti ning jahti jahikoeraga või piirdelippe kasutades 1. oktoobrist 28. veebruarini". Millise seadusemuudatusega nüüd kährikuid kaitsma hakati?
kahro kirjutas: (Põdrale võib jahti pidada 15. septembrist 15. detsembrini, sealhulgas: 1) pullile varitsus- või hiilimis- või peibutusjahti 15 septembrist 15. detsembrini ning ajujahti ja jahti jahikoeraga, välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm, 1. oktoobrist 15. detsembrini; 2) lehmale ja vasikale varitsus- või hiilimis- või peibutus- või ajujahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm, 1. oktoobrist 15. detsembrini. Nüüd ongi 15sept- 30sept varitsus jaht ainult pullile.
Lisaks sellele muudatusele võid nüüd detsembris lasta ka lehma ja pulli
(4) Hallhanele, rabahanele, suur-laukhanele, kanada laglele ja valgepõsk-laglele võib pidada varitsus-, hiilimis- või peibutusjahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, 10. septembrist 30. novembrini, sealhulgas valgepõsk-laglele nende lindude tekitatud põllukahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil.
Kuidas saada aru viimasest lause lõigust? Esimeses pooles on ju valgepõsk juba sisse kirjutatud, mida annab selline lisa?
Eelmises Jahieeskirjas seisis: Hallhanele, rabahanele, suur-laukhanele, kanada laglele ja valgepõsk-laglele võib pidada varitsus-, hiilimis- või peibutusjahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud hagijaga, 10. septembrist 30. novembrini, sellest: 1) valgepõsk-laglele nende lindude tekitatud põllukahjustuste asukohas Saare-, Hiiu-, Lääne- ja Pärnumaal; Ega see ka palju selgem ei olnud.
Beretta kirjutas:Eelmises Jahieeskirjas seisis: Hallhanele, rabahanele, suur-laukhanele, kanada laglele ja valgepõsk-laglele võib pidada varitsus-, hiilimis- või peibutusjahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud hagijaga, 10. septembrist 30. novembrini, sellest: 1) valgepõsk-laglele nende lindude tekitatud põllukahjustuste asukohas Saare-, Hiiu-, Lääne- ja Pärnumaal; Ega see ka palju selgem ei olnud.
Mina loen välja, et vanas seaduses oli nö. Lääne-Eesti eraldi välja toodud, kuid uues hõlmaks nagu põllukahjustusi üle kogu mandri?
