Ei ole küll päris õige sellist üleskutset siia kirjutada, kuid bürokraatia on antud juhul minu arusaamise järgi ületanud kõik mõistlikkuse piirid Registreerid revolvri enese ja vara kaitseks, kellel laskuri litsents, siis pole paha liskaks ka sport kirja panna (seda küll pigem soodsamalt moona ostuvõimalust silmas pidades). Jahis olles omades relvaluba enese ja vara kaitseks võid revolvrit kaasas kanda. Kui ootamatult näiteks kopra hukkamise momendil ilmub kohale inspektor, siis pead jääma endale kindlaks ning väitma tollele,et see tohutult suurte ja kollaste hammastega kobras ründas sind ning sina kasutasidki relva enese kaitseks. Isegi kui kobras on kahvas - ründas ikkagi . Tõendagu siis vastupidist .
aivar00 kirjutas:Ei ole küll päris õige sellist üleskutset siia kirjutada, kuid bürokraatia on antud juhul minu arusaamise järgi ületanud kõik mõistlikkuse piirid Registreerid revolvri enese ja vara kaitseks, kellel laskuri litsents, siis pole paha liskaks ka sport kirja panna (seda küll pigem soodsamalt moona ostuvõimalust silmas pidades). Jahis olles omades relvaluba enese ja vara kaitseks võid revolvrit kaasas kanda. Kui ootamatult näiteks kopra hukkamise momendil ilmub kohale inspektor, siis pead jääma endale kindlaks ning väitma tollele,et see tohutult suurte ja kollaste hammastega kobras ründas sind ning sina kasutasidki relva enese kaitseks. Isegi kui kobras on kahvas - ründas ikkagi . Tõendagu siis vastupidist .
Mida sa niiväga üleskutseks pead, mingist riigikukutamisest pole juttu! Kas Sinu arvates peaks "pea liiva-alla peitma"? Muideks postituste lugemine ei ole kohustus
Spetsidele teadmiseks minu kogemus- enam ei mäleta, kas vabatahtlikult või oli säte, aga siiani on mu mõlemad revolvrid laetud nii, et esimesena keerab ette tühja pesa. Just igaks juhuks ohutuse mõttes. Kui kasutan armupaugu tegemiseks, siis 22LR ette keeramiseks vinnastan 2x, kui suurem uluk ja vaja 22Mag, lihtsalt keeran kohe selle ette. Aega ju küllalt. Ja aastaid on jahtides kaasas koos valmis legendiga, millest Aivar rääkis Ainult väikese täiendusega, et haavatud uluki surmamine pole jaht ja võib ja isegi peab vabalt ka käsitulirelva kasutama.
Olen ka elanud teadmises, et kütitud uluki (kobras kahvas, kährik koera hambus või kastlõksus, haavatud uluk) surmamine ei ole jahipidamine ja selleks võib kasutada igasugust seaduslikku relva. Parandatagu mind kui eksin! Tants "kergesti lülitatava kaitseriivi" ümber aga meenutab taas Kafka tõdemust, et "elu on elu aga juura on juura". Kui laetud revolver on taskus enese ja vara kaitseks, on kõik juriidiliselt korras ja ohutuse küsimus võib jääda iga relvaomaniku terve mõistuse hooleks. Sama relv taskus jahirelvana osutub korraga nii ohtlikuks, et jahimehe mõistusest jääb tema ohutuks kandmiseks ja kasutamiseks selgelt väheks ja tuleb nõuda lisagarantiid selle müstilise "kergelt lülitatava kaitseriivi " näol.
Ja mis tähendab öelda hüvasti kärmele ponile ja jahile? Elu lõppu ja kiratsemise algust
H:Owl kirjutas:Olen ka elanud teadmises, et kütitud uluki (kobras kahvas, kährik koera hambus või kastlõksus, haavatud uluk) surmamine ei ole jahipidamine ja selleks võib kasutada igasugust seaduslikku relva. Parandatagu mind kui eksin!
Eksid küll jah :
§ 23. Jahipidamine (1) Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine.
Ehk siis, kõigepealt tabad uluki ja siis surmad ... kõik jahipidamise osa.
Uus jahiseadus jah sätestab selle nii ja eks see tulenebki sellest, et uue jahiseaduse mõttes võib ka revolver jahipidamise vahend olla. Kuni 31. maini kehtinud jahiseaduses § 26 lg 3 p 5 järgi see aga nii polnud - püütud looma hukkamist ei peetud jahipidamiseks! Seega - tähelepanu, muutunud on seduse üks põhimõttelisi seisukohti!
Jahil juhtub nii mõndagi... ja kõigil pole vaja kõike teada!
Ehk siis, kõigepealt tabad uluki ja siis surmad ... kõik jahipidamise osa.
Mulle annab siiski õrna lootuse vastu vaielda sõna "või" kasutamine "tabamise" ja "surmamise" vahel sõna "ja" asemel. See võiks viidata nagu sellele, et siin (Jahiseaduses siis) käib jutt surmamisest, mis toimub tabamisega koos, tabamise hetkel. Juba jahipidaja tahtele moel või teisel allutatud uluki surmamine võiks olla juba iseasi?
Ja mis tähendab öelda hüvasti kärmele ponile ja jahile? Elu lõppu ja kiratsemise algust
Ehk siis, kõigepealt tabad uluki ja siis surmad ... kõik jahipidamise osa.
Mulle annab siiski õrna lootuse vastu vaielda sõna "või" kasutamine "tabamise" ja "surmamise" vahel sõna "ja" asemel. See võiks viidata nagu sellele, et siin (Jahiseaduses siis) käib jutt surmamisest, mis toimub tabamisega koos, tabamise hetkel. Juba jahipidaja tahtele moel või teisel allutatud uluki surmamine võiks olla juba iseasi?
Ainuke vahe on selles kui osav kütt sa oled Kas surmamine toimub tabamisega (alati pole võimalik, näiteks kobras vaevalt kahva püüdes infarkti sureb) või vajab ta hiljem üle surmamist, mis uue seadusega on jahipidamise osa siiski.
H:Owl kirjutas:Olen ka elanud teadmises, et kütitud uluki (kobras kahvas, kährik koera hambus või kastlõksus, haavatud uluk) surmamine ei ole jahipidamine ja selleks võib kasutada igasugust seaduslikku relva. Parandatagu mind kui eksin!
Eksid küll jah :
§ 23. Jahipidamine (1) Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine.
Ehk siis, kõigepealt tabad uluki ja siis surmad ... kõik jahipidamise osa.
Ei ütleks Miks on tabamise ja surmamise vahel sõna või, mitte ja? Jaht lõppeb kas tabamise või surmamisega, loen mina sellest välja. Muidu peaks noad ka seajahis ilusti tupes hoidma, va. juhul, kui just siga sulle kallale ei tule.
Punarebane kirjutas:Hmm.., sellisel juhul tegelevad nt. loodusfotograafid ka jahipidamisega. Ka nemad "jälitavad" ulukeid.
Üks asi on see, mida saab kehtiva õigusakti sõnastusest välja lugeda. Teine asi on see, kas seal kõik on kõige paremini sõnastatud või ei ole seda teps mitte.
Uues jahiseaduses $ 23, lõige 3, selgelt kirjutatud, et EI PEETA jahipidamiseks...
(3) Jahipidamiseks ei peeta: 1) tiheasustusalale tunginud uluki jälitamist, püüdmist, tabamist või surmamist; 2) uluki surmamist ulukite tehiskeskkonnas hoidmise kohas, mis on registreeritud Keskkonnaametis; 10 3) liiklusõnnetuses või muus õnnetuses viga saanud uluki surmamist sündmuskohal; Muu õnnetus ulukiga: sattus juhuslikult kellegi kuuli-või koera ette ja sai niipalju viga, et vajab surmamist.
Selle asemel,et leiutada seaduse mõisteid oleks ehk mõistlikum kui viia asi nii kaugele,et meie katuseorganisatsioon hakkab asja ajama ja saab ka selle revolvri jahirelvaks.
Mitu inimest seda jahirevolvrit Eestis nii koledal kombel vajaksid ? Ma pean silmas püütud väikeuluki surmamiseks, mitte suurulukijahis armupaukude tegemiseks ja enesekaitseks. Pakun, et kuni 10, äärmisel juhul kuni 20.
Pakun, et oluliselt vajalikum kui revolvri, millel ei ole kergesti lülitatavat kaitseriivi, jahirelvaks registreerimise võimalus oleks jahil helisummuti kasutamise lubamine püssidel. Kas aga kumbagi neist soovidest katus- või mõni muu organisatsiooni viitsib edasi ajama hakata ? Kahtlen tugevalt.
Küll aga nende jahirevolvri ja jahipüstoli entusiastide soovide seni ilmselgelt ebaõnnestunud järgimise tõttu jäi summuti jahikasutus KaPo vastuseisu tõttu seadusest välja (kuna muidu kinnitataks summuti legaalselt lisaks jahipüssidele ka käsitulirelva (mis võiks ju olla jahirelv, kui tal on kaitseriiv) külge ja tekiks tohutu, hoomamatu kogus palgamõrvaks sobilikke legaalseid relvi.
. Tõendagu siis vastupidist 
Ainult väikese täiendusega, et haavatud uluki surmamine pole jaht ja võib ja isegi peab vabalt ka käsitulirelva kasutama.
Kas surmamine toimub tabamisega (alati pole võimalik, näiteks kobras vaevalt kahva püüdes infarkti sureb) või vajab ta hiljem üle surmamist, mis uue seadusega on jahipidamise osa siiski.
