
Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil
Re: Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil
Sulle ikka meeldiks aretada.Veel lihtsam variant on olemas.. kui "rulli" piisavalt kivi all pole müü üks lehm maha ja osta uus püss. 

jahismurf
Re: Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil
Vaatasin ka oma püssi tshokid üle ja tahan teada, mida tähendab steel või lead ees tähistustused?
IC-lead
IM-steel
M-lead
F-steel
IC-lead
IM-steel
M-lead
F-steel
duo on parem
Re: Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil
Minule läheb iga uus püss korraliku drillingu raha maksma, isegi siis, kui ta maksumus jääks paarisaja euri kanti... Teine variant on koos püssiga korralikud kõrvaklapid soetada ja neid 24/7 kanda. Kodumaffial on kõvemad maksud, kui riigil.andrus kirjutas:müü üks lehm maha ja osta uus püss.


Re: Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil
duma kirjutas:Vaatasin ka oma püssi tshokid üle ja tahan teada, mida tähendab steel või lead ees tähistustused?
IC-lead
IM-steel
M-lead
F-steel
No ingl. Lead on Pb (plii) ja steel on (teras)

Edit: Sry, ei pannud tähele, et otsid nende sõnade ees olevatele lühenditele tähendusi

Siin tabelis tähendused ehk tshoki mõõdud ja lühendid: http://en.wikipedia.org/wiki/Choke_(firearms)

Viimati muutis TiitR, T Aug 27, 2013 2:19 pm, muudetud 1 kord kokku.
Re: Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil
Siin need lühendid ja markeeringud tabelis välja toodud.
Re: Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil
Irooniaga üteldes, abiks äkki kas tšokkide mahalõikus, või kasutada pliist konteinereid 
A.
Vabandused see oli offtopic.
Aga ka tõtt:

A.
Vabandused see oli offtopic.
Aga ka tõtt:
Re: Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil
Tervitus foorumlastele.
Sai eile õhtul kodustes tingimustes võrreldud plii- ja terashaavli "löögijõudu". Moonaks Remintoni nr. 4 terashaavel (34 g) ja sama firma nr. 4 pliihaavel (36 g). Distants 30 meetrit, püss Remington 11-87 millel pooltšokk (MOD) ette kruvitud. Esimese lasu tegin kuuseplanku pliihaavlitega, seejärel värvisin plangu aerosoolvärviga üle ning teine lask samalt distansilt terashaavlitega järgi. Päris kenasti oli aru saada, millised augud oli tekitanud esimene ja milline teine lask.
Nii teras- kui pliihaavleid oli plangult tagasi põrganud, õrnalt sisse jäänud ja ka sügavale puitu tunginud AGA puitu kinni jäänud haavlitest olid plii omad millimeetri jagu sügavamal.
Oleks pidanud nr. 2 terashaavliga veel kolmanda lasu sinna planku tegema....aga jõuab veel.
Kokkuvõtteks ikka seesama tõdemus, et raudhaavel ei ole nii hea kui pliihaavel. Suure tõenäosusega saab haavatud ja leidmata lindude osakaal sel hooajal suurem olema.
Sai eile õhtul kodustes tingimustes võrreldud plii- ja terashaavli "löögijõudu". Moonaks Remintoni nr. 4 terashaavel (34 g) ja sama firma nr. 4 pliihaavel (36 g). Distants 30 meetrit, püss Remington 11-87 millel pooltšokk (MOD) ette kruvitud. Esimese lasu tegin kuuseplanku pliihaavlitega, seejärel värvisin plangu aerosoolvärviga üle ning teine lask samalt distansilt terashaavlitega järgi. Päris kenasti oli aru saada, millised augud oli tekitanud esimene ja milline teine lask.
Nii teras- kui pliihaavleid oli plangult tagasi põrganud, õrnalt sisse jäänud ja ka sügavale puitu tunginud AGA puitu kinni jäänud haavlitest olid plii omad millimeetri jagu sügavamal.
Oleks pidanud nr. 2 terashaavliga veel kolmanda lasu sinna planku tegema....aga jõuab veel.
Kokkuvõtteks ikka seesama tõdemus, et raudhaavel ei ole nii hea kui pliihaavel. Suure tõenäosusega saab haavatud ja leidmata lindude osakaal sel hooajal suurem olema.
Re: Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil
Terashaavlite kasutamisel on veel probleemiks see, et need ei ole enamuses roostevabad. Kui padruneid pikemat aega säilitada ja veel kui niiskust saavad, roostetavad haavlid kokku ja siis on raua lõhkemine peaaegu, et kindel.See tekkinud rauakamakas ei lähe ühestki tsokist puhtalt läbi. Samuti tuleb kindlast jälgida kesta pikkust. 76 mm magnumpadrun lõhub päris kindlasti 70 mm pesaga püssi ära. Niipaljukest ohutusest.
Pea jahti, ära tapa!
-
- Postitusi: 1059
- Liitunud: E Nov 22, 2004 11:57 am
Re: Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil
hirvekütt kirjutas:Terashaavlite kasutamisel on veel probleemiks see, et need ei ole enamuses roostevabad. Kui padruneid pikemat aega säilitada ja veel kui niiskust saavad, roostetavad haavlid kokku ja siis on raua lõhkemine peaaegu, et kindel.See tekkinud rauakamakas ei lähe ühestki tsokist puhtalt läbi. Samuti tuleb kindlast jälgida kesta pikkust. 76 mm magnumpadrun lõhub päris kindlasti 70 mm pesaga püssi ära. Niipaljukest ohutusest.
Vabandust, aga kui asi suisa ohtlikuks läheb, teen väikse postituse. Mag 76 mm ehk 12/76 padrunit ei tohi kindlasti kasutada 12/70 rauas! Teiseks, enamus linnujahipadruneid on hooajaline kaup. Kui ikka oled vihmas mütanud siis kontrolli ja viska minema kokkuroostetanud haavlitega padrunid!

Re: Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil
Eks see sõltu ka sellest, palju neid käes on hooaja lõpus.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Re: Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil
Ma pakun, et padruni ohutuks minemaviskamiseks tuleb ta lahti koukida (või pooleks lõigata) ja tühjaks raputada.
Ei, see ei ole Rio de Janeiro, see on hoopis midagi hullemat.
Re: Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil
Lahti lõigata ...minema visata
...kindlasti on palju lõbusamaid
ja ohtlikumaid
võimalusi nendest vabaneda
...uusaastaööl 
Moona müüal peaks olema võimalus utiliseerida riknenud kaup kasvõi relvameistri kaudu.





Moona müüal peaks olema võimalus utiliseerida riknenud kaup kasvõi relvameistri kaudu.
Weatherby Mark V Super Varmint Master 308 win
Re: Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil
Ei tahaks kellegi valvsust hajutada, aga paanikat ei ole ka vaja külvata. Terashaavlid on korrosioonikindluse tagamiseks tsingitud või kaetud mõne muu korrosioonikindla metalliga.
-
- Postitusi: 2419
- Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm
Re: Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil
Marekp kirjutas:Ei tahaks kellegi valvsust hajutada, aga paanikat ei ole ka vaja külvata. Terashaavlid on korrosioonikindluse tagamiseks tsingitud või kaetud mõne muu korrosioonikindla metalliga.
Ehk on tinutatud!
