nuh, vt see universaalsus väljendub drahthaaril ilusasti küll. ajab ta kõike ning stoikat teeb samuti ilusasti. aga mis on hea kõigeks, ei ole ühekski väga hea. see kehtib ka linnukoera kohta. olles oma elust 10 aastat justnimelt selle tõu esindajaga tegelenud, ei tulnud mul kordagi ette vajadust minna temaga suurulukijahti ning ega ma seda soovinudki, aga kõike muud oskas ta teha küll.
samas on drahthaarid n.ö kahe veidi erineva aretusliini koerad: ühed veidi karvasemad ja jässakamad (ehk niiöelda "veidi griffooni verega"),mis võivad ka agressiivsemaks muutuda ning on selle veidi segatud verega justnimelt mõeldud universaalsemaks, ka suurulukijahialaseks kasutuseks. ja teised saledamad, justkui puhtama aretusliini koerad, kes on siiski peaasjalikult seisva linnukoerajahi koerad.
looma ta pikalt ei aja, kuni poolteist-kaks kilomeetrit, nii et suurulukite jahiks on laika loomulikult parem (sest ta on selleks aretatud rohkem kui seisev linnukoer).
ning linnujaht: pardi-, nepi-, tikutaja-, faasani- ja laanepüüjaht on temaga lausa võrratu! kui oled tõsine linnujahimees, siis igati soovitan seda tõugu. minule näiteks meeldibki rohkem saksa linnukoera veidi aeglasem otsing kui briti linnukoerte kohatine ülikiire siia-sinna sagimine
